Ciccio kiiks ja uuest kodust

Esmaspäeval läksin talli, näitasin oma uusi papusid, mis mulle kingiti... Ja ütlesin Cicciole, et näe, C tõi mulle kingiks kaitsmed ka. Ciccio vaatas, näppis, oo, ilusad, aga neid küll C ei toonud, kui ta hobuseinimene pole. Küll aga ei mahtunud talle pähe, et ta ei näinud, kuidas ma need kaitsmed poest tallini transportisin nii, et tema ei näinud. Igaljuhul talle meeldis mu ost. Ja siis juhtus see, mida me Elliga arvasime. Cicci ütles: "Jaa, need on nii ilusad kaitsmed, neid hoiame kapis võistluste jaoks." EI ! Ütlesin, et viskame need mustad jurad minema ja kasutame neid. Ciccio ikka ajas, et ei, need mustad on head kaitsmed ja uued on liiga head, et kodus kasutada.

Nimelt on Cicciol kiiks panna kõik uued ja ilusad asjad kappi ning kasutada neid vaid võistlustel. See on muidugi tore, et võistlusteks meil ilusad asjad on, aga ühel päeval avas C oma varustusekapi ja sealt tuli välja igasugu asju, mida tegelikult oleks tallis vaja kasutada. See on see.. mingi hoiak. Et need ilusad asjad paneme paremateks päevadeks. Teate, tegelikult on nii, et need on vaid asjad. Uued asjad on kõik ilusad, aga asjad on tehtud kasutamiseks. Asju saab osta, kasutada, parandada ja vajadusel uuesti osta. Ei ole asju, mis on liiga head, et kasutada.

Elliga rääkisime ükspäev varustusest, et on normaalne, kui igal hobusel on oma hari, eriti Rosital, kuna tal mingi naha värk praegu on. Elli ütles ka, et ta tõi Aresele ka oma harja ja harjakasti... Ma jäin mõtlema, et huvitav, miks ma neid siis näinud ei ole? Loomulikult seepärast, et Ciccio pani harja kusagile peitu, et seda võistlusteks kasutada. Esmaspäeval me muud nalja ei kuulnudki, kui et head asjad on kõik võistlusteks. Minuarust võiks siis ju kodus ka näiteks Mendietaga treenida, kuna ta väga terve pole, ja Arest hoida boksis võistlusteks. Aga noh, Cicciol umbes nii ongi, et hobused on ainult võistlemiseks, mitte mingisuguseks maastikul jalutamiseks või jumala eest koplisse laskmiseks. Sest maastikul võib hobusega midagi juhtuda ja ta ei ole inimene, kellel väga veaks. Alati on mingi probleem, et ei saa võistlema minna. See selleks, tegu on juba süvenenud probleemiga, mida välja juurutada väga raske.

Vahel on mul tunne, et ma tahaks Ciccio tooli külge kinni teipida, tõsta siis tool kopli ette ja lasta Nearco või Mendieta koplisse mürama. Ma kujutan ette, et ta tunneks sama, mis klaustrofoob hämaras liftis 12. korrusele sõites... Tegelikult olen ma normaalne. Hmm.. Nüüd ma vähemalt tean, kuidas jõuluks koju saada :D

Muidu esmaspäeval ja teisipäeval sõitsin jälle Rositaga. Täitsa lõpp, mulle meeldib see hobune. Ta on nii tubli. Vähemalt mina tunnen vahet, et ta juba mõikab mu märguandeid paremini ja teen temaga rohkem üleminekuid ja suunamuutusi, et teda pehmemaks sõita. Ciccio vähemalt ei sega mind, kui Rosiga sõidan. Aga eile läks küll Rositaga trenn käest ära. Ma ei vaadanud kella, kui pikalt temaga tööd tehti. Mina jalutasin pikalt ja tegin traavi, miski 20-25 min vast kokku. Siis sõitis Angielo. Vaatasin, et viimaks ikka lõpetas ka, aga siis läks veel Ciccio selga, et galoppi ka teha. Hmhh. Nüüd on hobusel kolm puhkepäeva, loodan, et vähemalt saan üks päev kordet teha talle, et ta lihtsalt lampi seisma ei peaks.

Käisin tema puhul välja veel mõtte, et äkki see naha teema on allergia putukatõrjele. Kasutame putukatõrjena õunaäädika ja tsitronellaõli segu. Lihtsalt tuli nagu mõtteks, sest söödast see ilmselgelt ei tule. Muidugi rääkisin ma Ellile veel, et põhjuseks võib olla mitte puhas boks ja stress, kuna hobune on olnud 2 aastat vabapidamisel varasemalt. Aga kuidas sa Cicciole ütled, et boks on must, ta ju võtab märja saepuru iga nädal välja ja iga kuu aja tagant vahetab puru välja. Varem võttis kord kuus märja puru välja ja teised tallid ei korista üldse bokse... Aga Ciccio arvas nüüd, et jah, just, see tal ongi. Allergia putukatõrje vastu.

Igatahes eile õhtul pärast Rosita pesu sain ma Francescalt 20 €. Tegin küll nägu, et oi, ma olen nii üllatunud ja väga kena teist.. Aga tegelikult kõige selle eest 20 kuus. Elli pärast ütles, et nad lubasid pool anda praegu ja pool laupäeval, kui oma puhkuselt tagasi on. Noh, 40 kuus on juba ok. Elli arvas, et vähe. Mina ei kurda.

Kui veel eilsest kirjutada, siis Serena käis Elektraga sõitmas ja hüppamas. Hüppasid galopis väikest rada 4 takistusega. Oleks te Elli nägu selle peale näinud. Talle ei meeldi, et Serena Elektraga sõidab. Mulle ei meeldi, et Serena üldse sõidab ja hüppab. Tal oli alles põlveopp ja üldse ta pingutab vähe oma suhtumisega üle. Aga siin ongi inimesed imelikud, tuleb lihtsalt harjuda (:

Täna hommikul käisin viimaks oma silmaga uut korterit ka vaatamas. Teate, täitsa kena pesa on. Alustades juba väljast, see maja on ilus. Väisukse tagune oli ilus, kus postkastid ja uksekellad on. Välisuks on klaasist, sealt sisse minnes on trepikoda nagu üks suur fuajee. Istekohaga ja peegliga, trepp ja lift. Lift on samasugune nagu Catanzaro kolme tärni hotellis. Peegliga. Hakkan elama 4. korrusel, kaheksakordne maja on. Sisse minnes on avar elutuba, kus oli vaid üks diivan ja kirjutuslaud riiuliga. Väga tühi ja natuke kõle, loomulikult veel valged seinad, mis selle kõik ära rikub. Aga muidu oli superilus köök, kaks wc-d, millest üks on pisike koos pesumasina ja kraanikausiga, teine aga suur ja avar, koos dušinurga ja eraldi vanniga. minu tuba on üpris pisike, aga mahutab voodi, öökapi, kirjutuslaua ja riidekapi. Aken on avatav ja tuleks natuke tuulutada, vaade pole just kõige ilusam, siiski linn. Elutoast läks uks rõdule, rõdu on suur ja kaarja kujuga ning seal on teinegi uks, mis läheb kööki. Kohtasin oma ühte korterikaaslast ka, tundus täitsa ok, kuigi siiski itaallanna, eks... Teine tüdruk pidi nädala lõpus tagasi tulema, kes räägib vähemalt natuke inglise keelt ka.

Homme hommikul lähme ostame mulle pesukuivatusresti ja voodipesu ning ehk veel midagi. Viime need korterisse, saan võtmed ja reedel ilmselt kolin sinna. Praegune kodu on ju vaja septembriks vabastada. Uue korteri lepingu pidime sõlmima aga septembri lõpus või esimesel oktoobril, mis on ka viimane aeg, et siis mu kohalolek ära registreerida. Kõik on korras, paberid on käigus ja Elli tuttav tegeleb lepingu koostamisega, sest mul korteri leping on veidi teistsugune, kui kohalikel. Aga korteriomanik on jälle Elli tuttava tuttav, mis on hea.

Ja internetti korteris ei ole, seega pean Elli pulka jääma kasutama. Loodan, et seal on siis vähemalt parem levi.


Pärast käisime poes, ostsin Elektrale pesulapi, et teda pärast trenni ei peaks kõva harjaga nühkima. Eile katsetasin, et teda lapiga pestes on ta palju rahulikum. Ciccio veel ei tea, et see Elektrale on. Kui selle talli viin, siis ta kindlasti ütleb, et võime seda võistlustel kasutada.

Ahjaa, hommikul avastasin, et keegi oli mulle surnud hiirepoja ukse taha vedanud. Mõtlesin, et mu Kiisu on lõpuks mulle ka süüa toonud. Kui aga pojakese põõsa alla viskasin, kostus teiselt poolt heki tagant üks jäme mjäu. Mind põrnitses mingisugune musta-valgekirju kiisu. Selge, otsisin hiirekese üles ja viskasin talle. Kassil oli lõbu laialt ja mängis sellega tükk aega. Kassid on ikka ägedad :)