Ruila Kevadtuur 2012 I nädal

22. hommikul sõitsin kooli. Rohumaaviljeluse viimased tunnid olid, käisime põllu peal taimikuid hindamas. No mulle kohe üldse ei istu see taimede teema. Pärast tunde viskasin ennast päikse kätte lebosse ja nautisin seda, et ma enam äriplaani kirjutama ei pea. Hea oli. Nakatasin teisi ka oma puhkamisega ja nii me lõpuks jõudsime kogu kursusega arvamisele, et peaks ühikast välja minema ja natuke särevere elu uudistama. Väike piknik ja lõbus tuju. Eliise oli ka meiega.

23. oli terve päev Raadikuga rakendi tunde. PH1-ga koos. Müstika, kui uimased nad on. Tunnid olid muidu toredada. Järgmine päev oli meie äriplaani kaitsmine. See oli pool aega Külliga koos, kuid siis jäid õnneks klassi vaid Mirja-Mai ja Aive. väga tore, kõik saime head hinded. Kuna meil kaitsmisele 6 tundi ei kulunud, nagu tunniplaan ette nägi, siis oli 4 tundi vaba aega enne rakendamise tunde. Võtsime tüdrukutega päikest. Põlesin kõhu pealt natuke ära, aga ei ole hullu. Tundides rakendasime paari peale hobuse ette ja vaatasime, harjutasime.

Õhtul läksime Mirja-Mai juurde, et natuke tähistada. Jälle oli üks tore õhtu, aga ma ei saa aru, miks nende õhtute jooksul alati nii palju sööma peab.

25. olin koolis. Hommikul Einastega ratsasport. Hulganisti tähtsat juttu jälle. sain lõpuks teada, mida CSI näiteks tähendab. Või noh, teadsin seda enne ka, aga ei teadnud millest lühend tuleb. Prantsuse keelest (: Rahvusvaheline takistussõidu võistlus. Ja muidugi veel palju huvitavat. Pärastlõunal oli rakendamine, kus panime hobuse ette ja siis sai igaüks sõita. Pärast ühikasse, asjad kokku ja kodu poole. Kuna ma koju aga nii hilja jõudsin, siis Ruilasse enam ei läinud. Käisin hoopis õhtul sel hooajal esimest korda grillimas.

26. olin kohal. Siimul on kaasas Velvet, Zidante P ja Spectrum. Olin abiks nii palju kui sain ja oskasin. Ilm oli muidugi meeletult ilus, kuigi hommikul ähvardas sajuga. Kaks õnnetut kukkumist oli päeva jooksul, see jäi kõige paremini meelde (mitte Siimul). Õhtul oli Ruilas pidu ka, kuhu ma ei jäänud. Olin väsinud ja lootsin kodus Eurovisiooni vaadata. Paraku jäin ma poole pealt magama ja järgmine hommik vaatasin alles tulemusi. No ei olnud üllatust, kuna oli ju teada, et Loreen (Rootsi) võidab. Ott oli 6. Tore.

27. läksin nii 12-ks Ruila. Hommikuse Spectrumi sõidu ajal mind abis polnud, kuid kuulsin, milline dramaatiline hommik oli olnud. Nujah, igaljuhul Velveti 130 sõit keerati tegelikult platsimeeskonna poolt pekki. Ei ole võimalik, et kui veel hüppamata takistus ka laiali lammutatakse, siis platsil keegi ei liiguta. Nii jäi kolmese süsteemi keskmise takistuse plank vedelema ja kui napilt enne hüpet keegi üritas selle paika seada, märkas ta lähenevat hobust ja viskas plangu sinnapaika. Siim katkestas ja õigem oligi.

Zidantega oli aga 140 GP sõit väga ilus. Muidugi viimane takistus tuli maha ja sellest oli kahju, kuid sõidu esikolmiku vallutasid õnneks siiski eestlased. Uhke värk.

Tulemusi saab lugeda http://www.ruilatall.ee/ "stardijärjekorrad ja tulemused" alt.

 Kuna viimasel hetkel selgus, et hobused jäävad siiski Ruilasse ka teist nädalavahetust ootama, siis sain ka eile seal käia. Hoolitsesin hommikuse ja lõunase söötmise, bokside tegemise ja jalutamise eest. Täna sama lugu, ainult Siim ja Grethel jõudsid umbes kella ühe paiku ise ka ja lõunat ma ei pidanud andma. Muidu oli täitsa tore nendega mässata. Täna õhtul lähen muidugi kooli. Puhkan seal ilusasti 2 päeva (:

Homme on Ruilas vet-check ja võistlused hakkavad neljapäevast. Veel teine näd vahetus ja siis on minul selleks aastaks ilmselt Ruila võistlustega kõik. Meistrikate ajal mind ilmselt pole enam siin. Seega kõik kevadtuurile!

Valmis!

Mu äriplaan sai valmis! Nagu ma asjaosalistele juba ütlesin, see on higi ja vaev, mis nõudis ühe linnu elu, unetuid öid, varastatud koogitüki ja (lõpuks) 5 jäätist abilistele.

Aitäh kõigile, kes mind aitasid! Eriti suured tänud minu idee autorile! Raamatupidajale (kelle tabel siiski kasutusse ei läinud)! Mu vanematele, kes kannatasid mu kasutust kodutöödes.

Kõige rohkem õppisin ma tekstitöötluses, seega võin edaspidi koolitööde vormistamisel abiks olla. Jäätise eest (:

Teen äriplaani

Palju õnne, Nennu !

Mul on hetkel nii huvitav elu... Äriplaan, äriplaan, äripaan.. oma hobused. Äriplaan, äriplaan, äriplaan. Tähtaeg on 21. mai ja 24. mail on kaitsmine. Ma ei ole äriinimene. Vähemalt avastasin, et jutt jookseb paremini siis, kui selle pastakaga paberile kirjutan, mitte klaviatuurile ei toksi.

Homme saan ilmselt oma reisikohvri kätte, mis osta.ee kaudu ostsin. Mul suure töö kõrvalt jääb ikka aega Itaalia peale ka mõelda. Siiski 54 päeva veel reisini (kui kõik hästi läheb).

Tunniplaan tuli ka. Rikkus mu reede ära, kuna tahtsin Kevadtuurile minna. Paraku on Einaste tunnid ja Raadikuga rakendi viimased tunnid. Kuhu ma siis ikka lähen. Ning selle uue koolinädalaga saavad läbi rohumaaviljelus, äriplaan ja rakenid. Siis ongi veel ainult ratsasporti ja noorhobust jäänud... Ja siis on tunnid läbi. Nii imelik.

Aga olgu, ma lähen nüüd kirjutan oma käsikirja edasi (:

Laminiidihoog ja hambaid vahetav Aadu

Peaks siia ka kirjutama, enne kui mai kuu jälle läbi hakkab saama. Vahepeal on selliseid huvitavaid uudiseid olnud, et hobused nautisid siin aga kevadist ilma ega andnud koplist kätte. Selle tulemus oli järgmine õhtu neid sisse viies näha. Nennu jälle kange kui pakk. Selge, kabjad kuumad, arterite pulsatsioon - laminiidihoog.

Seekord siis karmilt, järgmised kaks päeva välja ei saanud, isegi õue jalgu jahutama minnes sidusin talle riidetüki nina ette, et ta süüa ei saaks. Kiire ja käepärane vahend, muutis hobuse muidugi omajagu tigedaks, aga ennem olgu natuke tige kui surnud. Täna läks esimest päeva max pooleks tunniks välja, aga tegin talle mini kopli, kus enamasti on vana heinasöögi plats sees ja minimaalselt rohtu. Seppa on ka vaja.

Sääsehooaeg on alanud. Vastik.

Aadu on endiselt päris tubli olnud. Või noh, üks kord välja arvata, kus on midagi nihu läinud ja ma ei tea täpselt, mis see on. Igaljuhul fakt on see, et ohjadesse ja kordele ma seda hobust üksi õpetada ei saa. Ei hakka rohkem üritama ka siin selle lühikese ajaga.

Boksis teda näppida on tore. Käin ja aelen tal ikka kõhuli seljas ja nühin ennast vastu teda :D No peab ära harjuma, kui mingi jalg vastu külge talle läheb või selja peale toetudes tema laudjale patsutatakse. See juba täitsa toimib ja ta ei karda mind seal hõõrumas. Läks isegi nii hästi, et eile toetasin täielikult kõhuli tema seljale ja ta kandis mind poolele boksile ringi peale tehes. Rahulikult. Nii armas. Täna käisin ja hõõrusin jälle. Uurisin teda üldse ja vaatasin suhu ka. Ja mis ma nägin. 1. paar lõikehambaid alalõuas hakkab vahetuma. Tähendab, alt suruvad uued hambad juba välja, kuid esimesed hambaservad on igemest lahti ja teravad servad on moka limaskesta hõõrunud. Peab silma peal hoidma, kuidas see edasi kulgeb. Natukene need hambad loksusid ka, aga kujutan ette kui ebamugav võib olla.

Saabuvad sünnipäevad:

17. mai - Nennu (Laane) - 17 aastat.

27. mai - Aadu - 3 aastat.

Muidu on nii, et ma tegelen siin vaikselt ikka äriplaaniga. Vahetasin plaani ideed ja asi paistab vähe tulusam. Kordamisküsimustele vastasin siin ka vahepeal. Eks pärast äriplaani kaitsmist keskendun täielikult sellele tööle. 

Teine suur asi siin kooli kõrvalt on mu reisi planeerimine. Aeg peaks nüüd kindel olema... 10. juuli. Tegelesin täna edukalt kohvri otsimisega. Homme kannan raha üle ja siis pannakse pakk posti. Käsipagasi koti olen ka välja mõelnud, mis oleks kerge, mahutaks läpaka ja muid asju ja oleks mõõtmetelt vähegi normaalne.

Nüüd on veel mõned olulised asjad jäänud... Reisikindlustus, sobiva sõnaraamatu leidmine, apteegi külastamine ja raha kõrvale panemine ilmselt bussipileti jaoks, mis mind Roomast Cosenzasse viib. Siis veel igasuguseid vähem tähtsaid asju ja mõtlemisainet kaasavõetavate asjade osas... Ning varsti peaksin kuulma infot oma tulevase elukoha kohta ka, mida Elli ja Ciccio mulle vaatama läksid. Ühesõnaga, saab huvitav olema... Aga enne vaja oma äriplaan korda ajada, siis saab vabamalt mõelda.

Ilmselt nii see elu on koguaeg plaaninud minna

Nojah. Sai siin natuke mõeldud ja arutatud... Siiski vist on plaanis Aadule leida uus elukoht ja tegeleja. Tahaks nüüd käsi südamel öelda, et ma müün oma elu viimase hobuse, kui just kunagi ei peaks selle alaga leiba teenima hakkama.

Kallid sõbrad ja minu blogi külastajad. Kui teie teate kedagi, kes on valmis noorele eestasele head kodu pakkuma, siis andke mulle teada. Ma ei taha enam hobust müüa inimestele, kes loomast midagi ei tea ja varsti teda edasi hakkavad müüma. Aadu on hea poiss, terve ja elavaloomuline. Müügi põhjus on lihtsalt see, et ma lähen ära ja hobune mind omapäi koplinurka ootama ju ei jää.

Hiljem: Aga kui PRIA-st peaks karjatamistoetust saama, siis ei lähe ta ilmselt kuskile. Saa siis aru.

Tulevikuplaanist

Uuest nädalast on 2 vaba nädalat. Selle aja jooksul on vaja valmis saada äriplaan, kirjutada Ulvile veel viimane essee ja panna kirja kordamisküsimuste vastuseid. Tasakesi tuleb kokku panna ka lõpuriiete komplekt. Lisaks sellele on vaja veel mõningaid asju organiseerida, mis puudutavad minu plaane pärast kooli lõpetamist. Arvan, et võin oma idee siia nüüd lõplikult kirja panna.

Kavatsen siis suvest, täpsemalt juuli esimesest poolest, hakata tööle Itaalias, Calabria regioonis, Rendes. Veel täpsemalt... minu teed lähevad pastamaa praktikakohta tagasi. Ciccio ja Elli. Grazy-girl. Marlon ja Lady. Calita. Preilid, kellele hobune pannakse treeninguks valmis. Sepp, kes värgib ühe hobuse päevas. Palmipuud ratsaplatsil. Kohe ümberkukkuv jooksuaed. Lõõmav päike. Vein. Carmelo. Latte macchiato. Pasta. Pasta. Pasta...

Ma ei tea, mis, aga miski kutsub mind sinna ikkagi kangesti tagasi. Pealegi olen ma usinasti raha säästnud, et muretseda endale lennupiletid. Otsin ka kohale saamiseks alternatiivi rekka-kaassõitjana, mis oleks hulga soodsam ja lubaks rohkem asju kaasa võtta, kuid arvan, et pean siiski lennukiga leppima.

Lisaks sain ma vastuse MESi keskuselt. Nimelt, noored, kes te tulevikus hakkate MESi toetust saama, siis aasta välismaal enese täiendamiseks või lihtsalt reisimiseks on teie toetusele täiesti ohutu. Kui on ikkagi kindel plaan Eestisse tagasi tulla ja mitte alaliselt välismaale jääda, ei pea toetust tagasi maksma. (:

Veel olen uurinud vastava dokumentatsiooni kohta Eesti kodanikul Itaalias viibimiseks. Kuni 3 kuud võib riigis viibida ilma igasuguste lisadokumentideta, ainult politseile peab deklareerima oma olemasolust. Pikemas perspektiivis peab end juba kohalikku rahvastikuregistrisse kirjutama ja esitama töötamise/õppimise ja elukoha paberid. Keda huvitab, siis infot saab siit:

 www.eures.ee

Itaaliasse oodatakse mind väga tagasi. Mulle on lubatud tasuta elamine, tasu teatud tööde eest ja oodatakse, et ma ikka usinasti ratsutama hakkan.No, eks me vaatame, kuidas see kõik kujuneb. Tegelikult peavad päris head närvid olema, kui kavatsen seal aasta olla, kuid samas on seal nii palju, mis mu närvipinget kompenseerib.

Peamine asi on, et õpiksin Itaalia keelt. Ilma õppimata võin selle reisi üldse ära jätta. Mulle on abiks õpitud erialane sõnavara praktikaajast ja õppimiseks kasutan interneti võimalust www.livemocha.com 

Niisugune mõte siis. Endiselt on selle juures üks "aga". See "aga" on igavesti armas, karvane ja neljajalgne. Ja ma ei tea, mis sellest saab. Ma ei taha mitte Aadut maha müüa. Mul juba tuli korra üks mõte... Üks naisterahvas otsis hobust.. Aga ta on ka endale juba kellegi tegelemiseks leidnud. Ma ei tea. Ma ei tea..