Koristamisest ning tupsunupsikust kanafoobiani

Hommikul pidi 9.30 Ciccio mulle järgi tulema ja Walteri majja viima. 9.45 tuli Elisa ja ütles, et Ciccio ajab mingeid asju, viib mu ühele tänavale, kus Ciccio on ja sealt lähem temaga edasi, sest Elli ei tea, kus Walter elab. Kohale jõudes ütles C, et peab minema oma hobuse sööda järgi, siit mingi 30 minuti tee. Helistasid Walterile, et kas ta saab ise järgi tulla mulle Ciccio majja, seega Elli viis mu C juurde ja sealt läksin hoopis Walteriga edasi. Kui keeruliseks võib veel ühe asja ajada? 

Jutt oli, et koristamine on ühel päeval ja mind oli lihtsalt abiks vaja. Pereema oli oma käele viga teinud ja ei saa seda väga liigutada. Peres kasvavad 23-aastane Walter ja peagi 22-aastaseks saav Debora, kes teevad, ma ei tea mida, sest isegi oma tuba nad ei või koristada... Ma ei tea, kas siin käivadki asjad nii või on see mingi rikkurite värk.

Majaks on üks ridaelamu mäenõlval, kus üks majaosa kuulub nende perele. Sisse minnes avanes väga armas ja soe vaatepilt, elutuba, uhke mööbliga ja kööginurk, kamin ja vannituba.... Aga nagu ikka on see niisugune "esimene elamine" kus külalisi vastu võetakse. Koos magamistoaga mulle selline elukoht täiesti piisaks. Muidugi parkett-põrand ja miljon vaipa ja sada vidinat riiulitel, mida ma ei kannata.

Kui all kõik koristatud sai, läksin trepist üles... No ja sealt läks see trepp veel edasi - "öötsooni", kus olid kõigi magamistoad ja suur vannituba. Vahepealsel teisel korrusel oli teine köök ja elutuba. Selles ma ei käinud. Igatahes koristasn kolmanda korruse kolm magamistuba ja vannitoa otsast lõpuni. Ja kui Walteri ema mulle ütles, et ära akende pärast muretse, need peseme järgmine kord... Siis.. Mida? Mis järgmine kord? Järgmine kord mind ei ole siin. Mismõttes, mida tahetakse öelda selle järgmise korraga? On see mingi omapärane viisakusväljend siin, et "noh, eks ma siis teen ise, kui sa nii aeglane oled" või on Ciccio mu vahepeal koristajaks maha müünud?

Vähemalt lõuna ajal anti head pastat mereandidega ja kala. Siis nühkisin edasi ja kell 15.00 pidi pereisa jälle tööle minema, seega viskas meid Walteriga talli ära. Seal pärisin Ellilt aru, et mismõttes "järgmine kord"? Tal oli ka suu üsna vett täis selle koha pealt, aga ütles, et ma ei pea kuskile minema, kui ma ei taha ja ehk oli ikka viisakusväljend ning kui raha sain tänase eest, siis edasist kohustust pole. No loomulikult pole ma kohustatud tegema midagi, milles ma väga kodu ei ole. Ma siiski tulin talli tööle.. Ei, ma ei kritiseeri koristamise tööd, aga see, kuidas seda serveeritakse, annab soovida.

Ciccio aga valetas neile kokku, et läheb hobusesööta veidi kaugemalt tooma, seega minu pärast ei pea muretsema, võin vabalt kella neljani ka nede juures olla. Pärast pidin Petulia boksi tühjaks viskama ja muud suurt polnudki teha.

Muidu Ciccio käib ja ninnunännutab oma uut tupsunupsikut, kes on muide hullumoodi suur. 185 cm turjast, uh, ma olen 170 pikk ja päris kole on olla, kui ma üle hobuse turja ei näe. Elli ja Ciccio on veel eriti naljakad selle kõrval, Elliga üritasin pilti ka tabada. Aga nüüd käivad kõik tuttavad järjest uut hobust vaatamas ja mulle hakkab see C suurepärane kiidu-ila juba kõrva kuivama... "Ta on nii bravo, isegi laps võiks temaga jalutama minna, võib 10 päeva boksis seista ja pärast võib kohe ratsutama minna, suur on küll, aga nii tubli ja vanemad on nii head, kardan ainult siinse sepa pärast, kes tupsunupsiku jalad ära võib rikkuda..." Ise lohiseb hobusel nööri otsas järgi õue peal. Cicci vist ei oskagi hobusega käe kõrval tegeleda või teda jalutada. Nöör lõdvalt pikalt käes, eriti uue hobusega.. Ah.

Aga mulle ei meeldigi selle hobuse esijalad. Kõverad on. Ja kui ma nüüd panen kokku selle jutu, et Angelo eelmine kõverjalg oli väga kitsa rinnaga ja hüppehobused peavad ikka laia ja tugeva rinnaga olema, siis tema koljat on ka ikka minu meelest üsna kitsa rinnaga ja esijalad üsna koos. Aga see ei ole probleem, sest hetkel on tegu järgmise superhobusega... Ise pole veel sõitnudki tollega.

Täna tuli Elio ka jälle talli.. Väga sage külaline on. Aga see on hea. Saaks ta nüüd vaikselt sadulasse ka, kui sõitma hakkame, läheks see mu plaanidega suurepäraselt kokku.

Muide... Kui talli vahel seisime ja õues kaks kana ja kukk jalutasid, siis Elio tegi hirmund nägu ja näitas nende peale, et mingu minema. Uskumatu, aga sellel mehel on mingi... kanafoobia. Ta kardab kanu, ei söö kanaliha ja ei talu selle lõhnagi. Järgmine kord tean, et kui ta seppa hobusele ei kutsu, või boksiüüri ei maksa, siis ähvardan teda kanadega :D Ah.. Ei, siin keerab üle vindi....

Ma parem lähen pessu ja siis teen midagi lõbusat ning homme hommikul magan kaua enne talli minekut (: Üksi olen kodus ka, väga meeldiv.

Mendieta uus omanik

Hommikul tulid Ciccio ja Walter mulle järgi. C rääkis telefoni teel vetiga, kuna tema uus hobune ei söö müslit. Veti soovitus oli leida mingi graanul-sööt ja jätkata sarnase söödaratsiooniga ning tasapisi seda muutma hakata.... Et müslit graanulite hulka segada, kui too varem sellist sööta näinud ehk pole... Suht teada värk ju.

Siis Walteri isa tööjuurde, kus oli kontoriruume koristada, kolm ruumi, vannituba, koridor ja trepp. Kolm tundi kulus sellele. Seal viibides kohtasin kaht inimest, kes soravalt inglise keelt rääkisid. Väga viis. Üks neist oli Põhjast pärit ja tuli istus auto peale, kui Walteri isa mind talli viis.

Ja siis see isa ütles autos: " Lähme nüüd seda talli vaatama, seal elab Walteri hobune ka, valget värvi."

Mina juba mõtlen, et küll loovad omale illusioone, et juba Walteri hobune...

Isa jätkab muheda ja rahuloleva tõsidusega: "Ostsin pojale näed hobuse, see valge nüüd meie oma... mis ta nimi oligi, Mendieta?"

Küsisin üle, kas ma sain ikka õigesti aru ja siis õnnitlesin värskeid hobuseomanikke nende eksimuse puhul.. see tähendab, ilusa valge hobuse ostu puhul. Palju õnne!

Aga nagu siin elus ikka need asjad käivad - võidab see, kellel rohkem raha on...

Tegin oma boksid ja veidi oli vaba aega, käisin enne heina andmist Corintoga rohtu söömas. Mitte kaua, nagu tavaliselt. Pesime jalad mudast puhtaks ja läks boksi, hein oli ees. Ootasime, kuni Ciccio oma uue lemmiku söödaotsingutelt tagasi tuli ja jagasime müslit. Uuele (Pavaro või Bavaro peaks ta nimi olema) ta graanuleid ei leidnud, seega segas müsli sisse porksi ja jäi nukra näoga lootma, et hobune ikka sööks.

Elio tuli ka täna jälle talli, samal ajal kui Corintol müsli ees. Läks hobust tervitama, too kraapis esijalaga ja käitus imelikult. Elio rääkima, et näe, koguaeg hobune tahab mängida, miks ta küll selline on.. Aga tavaliselt ei kraabi ta kunagi söögi ajal. Heinad oli ka boksis segi tallanud ja külg oli saepurune. Jälle mingi tiirutamine... Müsli oli ta ära söönud paraku ja nüüd tahtis pikali heita uuest, vehkis peaga kõhu suunas ja oli veidi krampis. Viisin ta kähku nööri otsas jalutama ja üritasin paar sammu joosta ka. Ei tahtnud ta joosta väga, isegi rohtu ei tahtnud väga ampsata, mis oli ilmselge viide, et pole normaalne Corinto. Jalutasime ja jooksime ikka natuke. Siis läksime talli juurde tagasi, et Ciccio arvamust kuulda. Ta võttis boksist kõik heina välja ja panime ta sisse, et käitumist jälgida. Kuulasin sooletegevust ka, midagi ei kuuld. Tahtis ikka pikali heita ja Ciccio läks valuvaigistit tooma. Hobune tegi ühe hunniku, täitsa normaalse ja korras, aga ikka kraapis ja nügis ninaga kõhtu. C tegi süsti ja läksime uuesti jooksma. Üritasin platsile minna, leidsime ühe kuivema raja, aga kordetada ei kannatanud, nii libe ja vesine oli. Viisin hobuse talli tagasi, paistis lõbusam, süüa ei olnud rohkem ja soolehääli oli ka juba kuulda. Püherdada ei tahnud, valuvaigisti mõjus. Kui aga talli juurde tagasi jõudsin, ei leidnud hobuse omanikku enam kusagilt. Ta läks ära, ütles, et kui midagi on, siis helistaksime. Hmh.. Nii palju sa siis hoolidki. Oleks vähemalt meid tagasi oodanud.

Loodan, et asi sai korda ja hobusel tõesti parem... muidu homme võivad kurvad lood olla.

Aga muidu ära tulles oli C ema ka tallis... Üldse ma ei saa aru, kuidas nii kihvtidel vanematel saab nii kummaline laps nagu Ciccio olla... Igatahes ema märkas ka fakti, et Cicciot enam mujalt ei leia kui uue hobuse boksi juurest. Küll ta valab talle vett, nopib põhukõrsi vee seest välja, puhastab, kohendab põhku, korjab iga kukkuva junni boksist välja, anndis heina lõuna ajal (!), täna niitis rohtu ette, kui õhtul müslit ei söönud ja isegi viis hobuse õue jalutama (!!). Täiesti hämmastavad lood on juhtunud. AGA seda vaid uue hobusega. Tegi tema päitsetele ja nöörile eraldi nagi ka, teiste asjad kõik muidu ühes kohas koos. Ema siis ütles, et nüüd jääb pojake selle hobuse juurde magama ka ööseks...

Ok, jalutamine Cicciol kaua ei kest, sest keegi tuli mingite võtmete järele. Aga muidu C ikka rääkis, mismoodi tal on hirm selle hobuse pärast, kuna Puglias sai ta rautatud ja 40 päeva hooleta, aga siinsed sepad keeravad tema kabjad tuksi ja siis on jama majas. Vot, tema ei tea, kes tema hobust rautama hakkab nüüd. 

Ent pean veel ära mainima, mismoodi mulle ei meeldi selline hobuste vahel vahet tegemine... Tupsunupsik elab paksu põhu sees ja igat liigutust jälgitakse, aga eile Ciccio ütles, et täna hommikul teeb Tosca boksi puhtaks... Päris tegigi. See elab väikses boksis, üleni kakases, hobune ise üleni kakane ja ei ole ta sealt boksist pärast oktoobri kuud väljas käinud... Mina ei tee boksi, kuna see poolvigane lammas Pasquale on tige ja me sinna boksi kõik kolmekesi oma soovidega ära ei mahu. Lisaks pole sel boksil ust ees vaid üks metalltoru, euroalus ja kett... Selle hobusega käivad kaasas vaid jutud, et ta oli nii brava brava ja megatubli ja armas...

Aga homme hommikul lähen mina jälle koristama ja siis talli. Teile ilusat ja suurt Suurt Reedet. 

Uus hobune tallis

Pildid tehtud 22.03 ehk reedel. Laupäeva õhtul hakkas C ukseauku ette raiuma, siis kui mina Enzoga koju ära tulin.

Vahepeal olin kolm päeva kodus ja kui täna lõunal talli läksin avanes selline vaatepilt...

Et siis Ciccio paari sõnaga rääkis, et tõi endale uue hobuse. Saabunud Saksamaalt (tõugu täpselt ei öelnud, ütles, et sakslane) Puglia müügitalli ja sealt Ciccio juurde. 8-aastane ruun, sel aastal juba olevat GP-d sõitnud. Ciccio proovinud pole, nägi vist enne videot ja pilti ja toimetas looma siia. Kellelegi midagi ei öeld ja ei taha nüüd ka öelda veel, kuna loom pole tema oma vaid kuu aega on aega proovida. Jutuga kiitis juba küll hobust taevani ja küsis, kas mulle meeldib. Mis ma oskan öelda, kui hobust ainult boksis näinud olen. Esijalad tundusid veits eetsirandmelised... Eks siis näha ole, kui hobune boksist välja saab ükskord.

Suur on ta küll, Ciccio on nagu kirp ta kõrval, kui teda boksis puhastamas käis. Ja pea on ka pikem kui Nearcol... Nearcol niigi suur pea, nüüd on meil veel suuremaid valjaid vaja, sest Nearcolegi kõik valjad väiksed. Ahjaa ja saepuru vastu pidi ta allergiline olema. Kui selle alla paned, pidid suured punnid hobusel tekkima, seepärast ka põhurull tallivahel. Hobuse nime ei tea, sest Cicciol ei jäänud meelde...

Mina tegin täna boksid ja viskasin Matilde boksi ka tühjaks. Tore oli see töö täna, sest vihma sadas lahinal. Sepp käis... Tegi Mendieta ja Petulia. Siis läksid kõik tallist minema, C, Elli ja Walter, ning ma jäin sepa ja C isaga talli. Peagi saabusid Angelo ja Francesca ning Elio ka. Ootasid Cicciot kõik, aga tüdinesid ära ja läksid koju tagasi :) Eliolt enne lahkumist küsisin, kas sepaga rääkis. Oli rääkinud küll, et 1. või 2. aprill tuleb Corintole. Tegin väga heatahtliku näo ja ütlesin, et siis on kõik hästi.

Küsisin lõpuks ka, kas katkise geelpadja võin ära visata, see täitsa pooleks. Elio tegi nägu nagu ta ei teakski, et see pooleks on ja lubas ära visata. Ei imestaks, kui ei teaks. Palus mul ilusasti sadula ka ära rasvatada. Poldki muud teha.

Kui rahvas talli tagasi tuli, lappas Ciccio Arese boksist saepuru kõik kärusse ja kummutas Matilde boksi maha. Ju siis ei meeldinud see, et hobusel ikka liiga kuiv boks oli :D Ütles, et paneb Aresele põhu alla, siis saab selle põhurulli sealt tallivahelt väiksemaks. Loogika.

Istusin natuke ja puhkasin selga. Söime Lindaga kartulikrõpse.. Ta on ikka täitsa pöördes nende peale, kuna Milka šoksi meil enam pole. Nüüd sööb Fonziesid, need juustumaitselised... ok, tegelt maisipulgad vist, mitte kartuli.. Ja kui kõhu täis sai, jäi esimest korda mu sülle magama. Nii armas, oleme jälle uuel suhtlustasandil. Jäin just täna mõtlema, kuidas juulis siia tulles oli Linda alles pisi-pisi ja hakkasid alles talli juures söömas käima, kuna nende pesakonna sünnikodu oli tallist kaugemal. Kuidas ma tasapisi hakkasin Lindaga mingit inimlikku suhet looma ja olime elevil, kui teda esimest korda puudutada sain. Nii arg oli teine. Aga nüüd tuleb, nurrub kõrva sisse ja kriibib kintsud ribadeks, et talle automaadist ainult nänni ostaks :) Ja Linda sai ta nimeks, kuna oli minu esimene kass-sõber tallis nagu päris Linda esimeseks sõbraks siin Itaalias sai.

Hobused söödetud, läksime seekord Elliga koju. Ellist nii palju, et teisipäeva lõunal saatis ta mulle smsi, et kas ma kolmapäeva hommikul tahaks Walteri koju appi koristama minna. Et neil suur maja ja kevadine koristuspäev tulemas, vaja jälle aknaid pesta jne... Kuna mul hommikuks plaanid tehtud olid, ütesin, et oleks võinud varem teatada ja siis vb oleks läinud ka. Täna tallis jõudis Walter isaga kohale ja C tuli küsima, et kas mulle reede hommik sobib. No olgu. Täna õhtul saatis Elli mulle veel smsi, et äkki tahan appi minna Walteri isa töö juurde koristama... Ma ei tea, mis koristustalgud siin lahti on läinud. Aga lihtsalt tekkis küsimus, et miks Walter omak odu koristada ei aita, vaid Ciccio juures lolli juttu kuulab päevad läbi? No mul vahet pole, mulle makstakse selliste asjade eest, aga põhimõtted on huvitavad...

Üldse on need põhimõtted siin väga kahtlaseks läinud... Ent mul on hea meel, et vähemalt mõni selge mõistusega inimene mul siin olemas on ja mind aitab (: Mõtleme vaikselt üht plaani välja... Aga eks näis, kuidas läheb...

Chi ne sa...

Mainiks võib-olla lihtsalt seda, et kui ma kuulen koguaeg meie tallis Cicciolt, millised on kõik tema kliendid ja millised on kõik ümberkaudsed hobusepidajad ja tallid.... Siis äkki oleks viimane aeg kuulata ka teiste arvamust, milline siis Ciccio ise on. Peaks ehk Ciccio maine ka tuvastama. Kaht arvamust olen juba kuulnud... Nüüd mulle meenub kolmaski, mida kuulsime Mariiga siia tulles. Mitte kõik siin pole paha paha, vaid ma ise olen vales kohas. Nüüd lihtsalt tuleb silmaringi laiendama hakata. Ja kes teab, mis veel välja võib tulla....

Reedel tegin boksid ja puhastasin Macellani boksi üleni. Pärast võtsin Luxi boksist välja ja pesin haava, panin haavale antibiootikumiga vedelikku ja sai antibiotsi süsti ka. Elio käis ka tallis, küsis, kas homme kordetan. Ütlesin, et kui plats ok, siis kindlasti.

Laupäeval tegin boksid ja saabus Elio. Küsis, et kas ratsutan. No ei ratsuta, ikka kordetan enne. Kuna ta varakult tuli, küsis, mis kell kordet teen ja saabus siis uuesti. Ciccio kordetas platsil Elektrat ja tegi Walterile ning Manuelile trenni. Mina kordetasin siis Corintot ja pärast pesin mõlemad hobused.

Kevadine ilm meelitas kõik hobuseomanikud talli. Angelo käis sõitmas, Marlon sõitis, La Lux viidi koplisse (mis heinapakinööriga kokku lapiti), Piero tõi Matilde boksist välja (sadulaga, enne korde, siis sõitma), Luisa kordetas-sõitis Petuliat, Elektra käis sõidus, Corinto kordel ja tema omanik kohal.... ainult Ciccio enda hobused seisid kõik jälle päev otsa boksis...

Aga tal on praegu kibekiire selle uue boksi valmimisega. Mingi salapära on selle boksi ümber. Tal on ikka mingi hobune kuskil välja valitud, aga ei taha kellelegi öelda, kes-kus-missugune.

Kui ma nüüd Ellilt kuuldud jutu rahade osas kokku panen... tähendab see, et Ciccio suunas liigub rahapakk selle maatükki eest, kus praegune plats asub. Maa aga võetakse talt ära alles hiljem. Äärmiselt huvitavad süsteemid. Ent selle raha eest pidi ta tegema uue platsi ja kordeaia ning talliremondi. Aga kui ta nüüd hobuse ostab, siis midagi neist jääb tegemata...

Igatahes... Kuna Ciccio õhtul enne söötmist uue boksi ukseava tegi ja meil aega passida jäi Elliga... Kell oli juba palju ja pidime ootama, kuni inimesed oma hobused ka puhtaks pesevad... Siis ma tulin Manueli ja tema isaga varem koju ära.

Täna tegime korteris natuke suurema koristamistuuri ja jalutama pole ka veel läinud, kuna ilm on pilves ja vääga tuuline. Aga söön ilusasti kõhu täis ja plaanin ikka minna ja midagi tarka leida. Ent ma ei saa mainimata jätta, kui mõnus on pühapäeva hommikuti ärgata... Täielik vaikus, mõni üksik auto vaid akna alt mööda vuramas... Nii mõnus (:

La Luxi ravi

Kuidas ma peaks elama riigis, kus inimesed on nii kinnise mõtlemisega, et nad ei taha uskuda ka pärast internetist leitud fakte, et kevad 20. märtsil hakkab? Ja on seda hakanud juba viimased 5 aastat... Ja veel enne seda...

Eile käisin ühes "mõttetus mägilinnas" nimega Rose (loe roose, tähendus roosid). Seal elavad Ciccio tädi ja onu (ma ei tea, kumb tegelikult ta sugulane on, siin on nad mõlemad tädi ja onu). Kuna onu oli viimaseid päevi haiglas, aitasin tädil maja ära koristada, mis kuu aega kinnisena seisnud. Mööbel, aknapesu ja nipetnäpet... No see mööbel.. Oeh.. Nii palju klaasi ja peeglit. Aga enamvähem saime valmis, ehkki ma ei saanud mitte kui midagi aru, mida C tädi mulle rääkis. Ta räägib soravalt dialekti, millest mul pole aimugi...

Pärast tuli C meile järgi ja läksime tema juurde sööma. Pärast taldrikutäit pastat ja klaasi veini kiirustasin talli, et näha, mis saabunud vet Luxi kohta ütleb. Vetil pole aga suuavamise raudu (kuidas iganes seda õigesti nimetatakse) ja udis seal niisama ringi, keelt suust väljas hoides. Ühesõnaga ta ei näinud seal tegelikut mitte midagi... Aga ütles, et ilmselt on hobune heina süües hammustanud mõne kõvema kõrre või oksatükikese igemesse või hamba vahele ja see on tekitanud põletikku. Ilmselt on see tükike või sodi seal alles ja seepärast midagi paremaks ei lähe. Nüüd, kui asi avanenud, tuleb vähemalt mäda välja, aga tuleb anda antibiootikume, et põletik ei leviks ja asi hullemaks ei läheks. Niisugune jutt.

Veel tuli helistada omanikele ja öelda, et edasine protseduur näeb ette hobuse rahustamist ja suu avamist, sealt põletikutekitaja otsimist... Omanikud olid aga öelnud, ettahaksid, et seda teeks siiski päris vet, kes hobustega töötab. C oli öelnud, et kui nii, siis helistab, et kohe homme on vaja, aga see asi läheb kulukaks ja peavad kõik kinni maksma ilusasti. Seepeale omanik siis leppis otsusega, et tuleb ja teeb see vet, kes kohalik, sest hobust tuleb NÜÜD ja kohe ravida.

Muidu eile tegin taga tallis boksid ja pärast kordetasin Nearcot ja pesin Arest. Plats oli täitsa enamvähem... aga Corinto õue ei saanud, sest mina pidin ootama, kuni C Arese kordetamise lõpetab ja siis jagati heina ning hakkas sadama ka veel... No mitte ei lähe nii.

Täna lõunal käisime jälle Roses, aga ainult tädil järgi ja teda lõunale toomas. Siis läksid Elli ja C ka lõunale ning ma hakkasin bokse koristama. Saabus veterinaar ja Sabina ning Alessandra ka. Ma ei olnud asjal väga palju ligi, piilusin bokse tehes, mis toimub, aga juttu väga ei kuulnud. Seda aga nägin, et arstil pold endiselt midagi suu avamiseks, pigistas veel mäda välja ja pügasid karvad augu ümbert, aga mitte midagi rohkemat ei toimunud. Hobusele tehti tuimestav süst, tukkus jala peal ja hiljem kirjutati rohtu.

Küsisin siis Ellilt, et kas leiti üles see põletiku põhjustaja? Elli vastas, et ei. Vet arvas, et järelikult on põletiku tekitaja hobust hoopis väljapoolt mõjutanud. Ma loodan, et ma sain sellest lausest valesti aru... Või tahtis Elli öelda, et see on välja tulnud.... Aga see pole kuidagi loogiline, et miski asi a la hobust väljapoolt torganud ja seetõttu on asi nii läinud.... Rohkem me sel teemal ei rääkinud. Haava ümbert lõigati kõik kuivanud koed ja karvad ära, see jäi endiselt avatuks. Puhastasin hobusel boksi, sai kõik uue puhta puru alla ja kujutan ette, kui ta püherdab....

Ciccio pügas täna Arest, mina tegin boksid, jagasime söögid ja tallis olime lõpetanud. Ent igasugu pläkutamise ja jokutamisega läheb meil iga õhtu see asi pikale...

Kuiv boks

Esmaspäeval tegin kõik boksid, Ciccio hoidis sepal silma peal, kes Arest ja Matildet värkis. Pärast viisin Corinto õue rohtu sööma ja andsime söögid ette.

Õhtul käisin Carmelo baaris. Sinna teel olles sain ühe huvitava foto ja veel toredama foto sain ma baaris (:

Tänavakunstnikud

Ipanema. Ja Eesti suveniir aastast 2011 (:

Teisipäeval tuli Elli 9.30 järgi ja viskasin vanade katusekivide hunniku teise kohta ümber, et Ciccio saaks sinna uue boksi ehitada... Päris palju kive oli ja pääris palju ämblikke, sisalikke, sajajalgseid, misiganes elukaid ja veelkord misiganes elukaid oli seal kivide vahel. Lõpuks, kui Ciccio ise ka Cosenzast tagasi jõudis, aitas ka natuke. Naeris, et ma ämblikke kardan, ise kardab sisalikke...

Käisime lõunal Ciccio majas ja pärast tegin kõik boksid ning puhastasin taga veenõud. Siis võtsin Luxi boksist välja ja leotasin ta haavaümbrust, et veidi mädast puhastada. Desinfitseerisin augu ära, aga üsna mõttetu, kuna auku kinni ei pannud, sealt tuleb süües ja sügades igasugu vedelikke välja ja parem olgu siis nii.. Ent VETi on vaja ! See muidugi ei tulnud ja pidavat kolmapäeval tulema.

Tööpõld

Boksi materjalid

Nii lihtsalt käibki

Linda!

Tulevane plats

La Lux

Corinto

Viisin veel pärast Corinto välja sööma.. Tüüp on nagu tiksuv kellapomm, homme ähvardab jälle vihma ka, seega ei tea, kuna vabalt jooksma saaks...

Jagasime söögid ette ja hobustele endiselt veel teised tallitekid ööseks peale ning oligi kõik viimaks. Terve päeva oli Cicciole seltsiks Walter. Jumal tänatud.

Ent siiski pani Ciccio päevale kuldse täpi. Pärast Luxi puhastamist võttis ta Arese boksist välja.

Ciccio: "Vaata nüüd hoolega. Teed kabja hästi-hästi puhtaks eks ja siis peab panema kabjarasva siia põhjale. Vaata, kui kuiv on kabi, mõraneb... hirmus kuivad kabjad on, boks on liiga kuiv! Saepuru on täitsa kuiv ja jalad on liiga kuivas."

Mina: "Hahaha... See ei ole ju sellest!?"

Ciccio: "Nojaa, aga hirmus kuivad on. Pane rasva alla ja siis on parem."

Ühesõnaga.. Ma ei korista Arese boksist märga ära, sest seal tõesti polegi seda eriti. Oma niiske koht on, aga uut puru pole alati asemele panna, seega teeme bokse Ciccio moodi. Ja nüüd ta ütleb, et boks on liiga kuiv. Täiesti normaalne kuiv ase... aga hobune pole teab mis ajast väljas käinud, st et ta kapju pole teab mis ajast pestud. Alati kui trenn on, pestakse ju kabjad veega ja nii nad ei kuiva. Nüüd on siis näha, millised Arese kabjad on, kui iga päev vett ei saa. Minu teada tuleneb kabja olek ja materjal siiski enamuses osas sellest, mida hobune sööb. Jah, oli küll kuiv kabjapõhi, aga mõranemisega seal veel küll tegu ei olnud.  Kellelgi on kommentaare selle osa kohta ?

Niisugused on lood

Ma kohe ei teagi, mida siia seekord kirjutada. Tahaks.. Või peaks äkki ütlema, kui palju ma siinsest tallimajandusest ja Ciccio olemusest jälle aru olen saanud. Mida rohkem ma mõistan kohalikku keelt, seda rohkem saan ma aru, mis siin toimub... Ja seda rohkem saan ma aru, et enne ei saanud ma ikka mitte midagi aru. Mulle on loodud paljudest asjades just selline pilt nagu on tahetud luua. Ja nüüd ma näen... Aga ka veel mitte päris selgelt, sest ma ei saa aru, mis ajendab üht inimest käituma nii nagu ta käitub.

Eile talli minnes jäeti mind sinna üksi ja pidin tegema kõik boksid. Ciccio ja Elli läksid kusagile heina vaatama, mida juurde osta. Kuulsin, et pakihein ja 3 € pakk. Sisaldab jälle kaera. Mitte ei pidavat ilus roheline hein olema. Jutu järgi. Ja ühe pakiga pidi ühel söögikorral saama 4 hobust söönuks. See on Ciccio loogika. Nüüd mõelda, et nad 2 korda päevas süüa saavad ja ülejäänd aja boksis tühja vahivad... Ma ei tea, mitme kilosed pakid on.

Igatahes oli mul hea rahulik tööd teha. Sonkisin uue hargiga kõik boksid läbi, sest väga mugav oli nüüd boksid päriselt puhtaks teha. Vahepeal parandasin veel Mendieta "ust". Ta seisab ainult kumminööri taga, sest Cicciole ei meeldi need uksed ja väidetavalt ei peaks kummipaelaga künahaukamist ka jätkata saama. Pole tõsi, Mendieta tirib kummipaela ka ja lõhub need kõik ära selle tirimisega. Eile oli tal uus pael, mille kinnitus aga andis venitamisel järgi ja hobune seisis kaks korda ilma ukseta boksis. Välja ka ei tulnud, sest ega ta vabatahtlikult seda uksepakku ei ületa. Lõpuks panin talle vana kummi metallkinnituse ja asi oli korras, kuni õhtuni, mil ta kummi enda jälle katki tiris.

Saabus Elio talli. Näitasin, et Corintol lakka lõikasin ja hobune näeb kobe välja ja kõik, aga üks probleem on nüüd. Kaks kuud tagasi käis viimati sepp, aga esimesed kabjad tahaks ikka kangesti juba värkimist saada. Vaatas ja ahhetas, midagi tarka ei öeld ja läks minema. Siis saabus Luisa. Pani oma hobust valmis ja rääkis Petuliaga, nagu tavaliselt, juttu. 

Üks hetk ütles Petuliale: "Miks sa ei vasta mulle?"

Ma avaldasin arvamust, et äkki on parem, et need hobused meile ei vasta.

Luisa: "Ei, mina küll tahaks, et minu hobune minuga räägiks, ma olen selline romantik ja mõtlen, et see oleks ilus"

Mina: "Heh.. ma arvan, et selles ei oleks küll midagi romantilist, mida nad siin meile ütleks"

Luisa naerab: "Arvad sa? Aga siis nad ütleks, mida me saaks nendega paremini teha..."

Mina: "Usun, et sa ei tahaks seda kõike teada, mida nad meil muuta käsiks"

Läksin Corinto boksi tegema, see eraldi õues.

Varsti tuli Luisa sinna, pani omale sääriseid peale ja küsis:

"Maarja, mis sina siis arvad, mida ma oma hobusega muutma peaksin?"

Vastasin talle seekord, et mitte ainult tema, aga pidasin üldiselt silmas, et hobused ütleks, et nad tahavad õue saada ja liikuda, mitte boksis passida näiteks. Luisa vastas juba tõsisemal toonil, et tema arvab ka seda ja on püüdnud Cicciole seda rääkida. Aga Cicciot see hobuste õuelaskmine ei huvita. Jah, Luisa ja Piero saavad aru, et hobused peaks kopis ka käima. Piero ehk vähem, aga siiski on nende hobused ainsad, kes jooksuaeda kasutanud on. Veel lisas Luisa, et kui minul peaks jääma aega, siis võib Petulia alati boksist välja võtta ja teda jalutama viia või koplisse lasta. Ta käib ise tööl, nentis fakti, et tal on kahju, et ise ei jõua nii tihti siia ja kui õhtul jõuab, annab C juba süüa ja polegi midagi teha.

Aga ma täiesti mõistsin Luisa juttu. Sest loomulikult oleks mul hea meel, kui oleks keegi, kes mu hobuse välja viiks ja teda jalutaks või temaga tegeleks. Asi on siiski hobuses. Nende pärast me seal tallis ju käime. Aga Elli söödab seda pidevalt ette nii, et Luisa tahab siis rääkida kõigile, et näe, minu hobune käib ja seal on keegi, kes tegeleb ja mulle tehakse ette-taha kõik ära ja bla bla... Jah, oleme kõik aru saanud, et Luisa on inimene, kes vajab äärmiselt palju tähelepanu. Ent... Mõnes asjas on tal siiski õigus ka.

Petulia teemal edasi rääkida, siis C unustas hobusele soola tagasi panna. Õhtul L märkas seda ja küsis... Ciccio ütles aga, et sool sai otsa. Luisal oli uus kivi olemas ja palus selle ette panna. C pidas peenikest naeru omaette ja mina ei teinud sellest sigadusest väljagi. Miks sa pead valetama? Seleta asi rahulikult ära, et näe, võtsin kivi ära ja vaata - boks on puhtam, hobusel probleem lahendatud... Aga nüüd topid uue kivi ette, korjad selle pärast jälle eest ära ja unustad ette panna, kui Luisa jälle tuleb... Ütled siis ka, et hobune sõi kahe päevaga terve 5 kilo soola ära v?

Taga tallis Luxi boksi tehes nägin, et enam pole hobuse pale ainult paistes. Sinna oli tekkinud üks teravam või veel eraldi üles paisunud koht, mis nüüdseks oli avanenud. Nahk katki, mingi kude sealt välja paistmas. Ma ei hakanud seda katsuma, kuna olin enne meie kasse näppinud ja siis tegin bokse.. Ilmselgelt pold mõtet oma kakaseid näppe sinna sisse toppida ja hobune tõmbas pea eemale juba lähedalt vaadates. 

Pärast, kui C tagasi tuli, küsisin, et kas ta ka ikka teab, mis värk on. Jah, teab küll ja hommikul oli üle liitri sealt mäda ja vedelikke välja pigistanud. Aga omanikule ei helistanud. Elli ütles, et homme tuleb vetile helistada ja olenemata sellest, kas omanik tuleb talli või mitte. Aga seda seepärast, et Cicciol on vaja vet kutsuda kassidele ka. Et kui ta juba kassidele tuleb, las siis vaatab seda hobust ka... Uskumatu.

Õhtul taha talli süüa viies ütles C, et Angelo Macellanile ma süüa ei paneks, sest Angelo ütles nii. See sepp, kes käis, oli märganud, et hobusel jalad soojad ja arvas, et võib olla lisasöödast. Jah, isegi, kui tal õigus on, siis taibukas oleks jagada see ühe korra portsjon lihtsalt kahele söögikorrale, sest nüüd ühtäkki hobune ühel korral lihtsalt toiduta jätta... Seda müslit saavad nad palju! Ja heina vähe. Ja söögikordi peaks olema kolm. Aga mis teha... 

Viskasin näpuotsaga müslit ikkagi hobusele sööginõusse, sest muidu too läheb päris lolliks, et mitte midagi talle antud pole.

Sepast, soolast ja uuest hargist

Neljapäeval olin kodu. Tegin küpsiseid ja ahjupastat. Reedel samuti kodus. Koristasin ja õhtu käisin Metros ning päris õhtul sõin parimat risottot, mida kunagi söönud olen. Mereandidega.. Mm (:

Täna tallis, tegin Ciccio boksid jälle. Samal ajal käis ka sepp Angelo hobusele. Giancarlo. Kes on muuseas veetnud 2 kuud Tallinnas. Ma ei tea, mis asjus, sest küsimuse peale vastast ta, kui lahe pusa mul on...

Tema töötamist ma ei näinud. Ainult et tal on ka mersu buss töötamiseks ja teeb kuumrautust. Sain teada, et C hobustel ei käi ta mitte seetõttu, et temaga olevat raske kontakti saada vaid kuna Cicciole väga ei meeldi ta tööstiil. C kommenteeris, et kuumrautus on hea küll, aga siis, kui seda teeb keegi, kes seda oskab, sest muidu võib kabjad tuksi keerata. Aga Giancarlo pidavat kasutama palju kvaliteetsemaid töövahendeid (raudu, naelu) kui Roberto. On näha jah, et tema rauad ei tule alt, kuna naelad kabja sees pooleks lähevad.

Aga Roberto oskab ka kapju tuksi keerata, seega ma ei näe olulist vahet...

Pärast vedasin Corinto õue rohtu sööma ja jalutasime natuke muda sees. Viisin pesuboksi, et kabjad mudast puhtaks pesta ja saabus Luisa, kes imestas kohe, et kas käisime sõitmas, et hobust pesen...

Luisa hobusest nii palju, et üks positiivne muutus on toimunud. Ciccio sai Corinto näitel aru, et kui hobune liiga palju soola sööb, siis joob ka palju ja märgab boksi. Ütles, et võttis Petulial soola eest ära ja hoobilt jäi hobusel boks puhtamaks. Ütles, et paneb soola tagasi siis, kui Luisa talli tuleb. Täna ta käis, aga märkasin, et soola tagasi küll polnud pannud. Luisa ei pannud tähele ka.

Aga Ciccio põhjendus asjale oli see, et tegelane märgab liiga palju saepuru ja see pole kasulik, seega peab midagi muutma, aga mitte seepärast, et hobuses asi oleks. Ma seletasin siis, et järelikult on nede hobuste probleem igavus, et neil polegi paremat teha, kui soola lakkuda. Seda arvamust ta eiras väheke...

Luisale ütles C ka, et sool tueb eest võtta, kui Corinto teemast rääkis. Luisa lõi käega ja ütles, et Petulial pole asi sellest, kuna vet käskis soola ette anda. See imepärane vet-isiksus, kes midagi ei tea. Ja siis lisaks piimapulbrit, pärmi ja õli söödale lisada, et see pidavat probleemi lahendama... Luisa söödabki hobusele kaks pakki pärmi, õli, õunu ja porgandeid müslile lisaks. Piimapulber osutus liiga kalliks, et sööta...

Siis veel käisid Paolo ja Alessandra oma Luxil külas. Luxi pale on jälle suuremaks läinud, nüüd on seal justkui midagi veel välja pundunud või paiste läinud, kohe lõualuu all, lümfisõlmede lähedal. Kaugelt oli näha, lähedale näppima ei läinud. Tüdruk käis hobusele rohtu söötmas, tuli tagasi ja parkis hobuse pesuboksi ja siis kõik vaatasime hobust, kuidas ta viimaseid rohukõrsi mälus. Pea viltu ja kaua aega, näha, et ebamugav. Ja siis C ütles: "Minu arvates ei ole asi hammastes. Pale on ju paistes!" Jah...

Kui tallis lõpetasime, läksime ühte suurde müügikeskusesse C kodu lähedal. Brico. Nagu meie.. Bauhof või mingi ehitus- ja aiakaup. Seal müüakse ka sõnnikuharki. Mis maksis koos puust varrega 17 €. Ma olin nõus selle hargi ära ostma, sest selle katkiste harudega traadipalliga on üsna võimatu boksi teha ja Ciccio ostmisi on ju teada. Ilma varreta kahjuks harki müügis ei olnud. Kui C mind selle hargiga nägi, pistis kisama, et no see äheb katki ja kodus tal on neid varsi küll ja maksab ka palju. Aga see on terve! Ütles, et teises poes, mis asub Cosenza teises otsas ja kuhu ta naljalt ei satu, müüakse palju odavamalt, teistsugune ja ilma varreta. Olime juba kompromissil, et kui ta esmaspäevaks sealt uut ei too, tuleme esmaspäeval ja ostame selle, sest uut harki on vaja. Siis Elli ütles, et niikuinii C ei lähe ju sinna teise poodi.. C mõtles ja ütles, et olgu siis, võtame selle. Kassas nõudis ta, et maksab ise hargi eest. No näha oli, et ta seda teha ei tahtnud, aga üldiselt on need tema hobused, seega tema sitt ja oleks õige ka tema hargiga töötada jah... 

Vot, homme lähen talli uue hargiga sitta viskama, kuigi ma juba tean, et see vars seal taga küll kaua ei püsi, aga akutrell ja kruvid vist siia riiki veel levinud ei ole...

Kasside viirus

Hommikusöök oli mul korralik. Vääga hea tuli välja, aga nüüd vist tükiks ajaks isu läinud... (:

Lõunast talli. Puhastasin Elektra boksi, sinna läks meie viimane saepuru. Siis Luxi boks, kuhu läks "põhk". Seda põhku kärusse laadides leidsime ühe heinarulli alt kassi, Arturo, kes ei olnud kak õige parema tervise juures.

Nimelt on meie kassidel siin mingi haigus. Avastasime algul, et köhivad ja aevastavad kõvasti, siis on neil silmad rähmased ja seejärel võtavad päevaga kaalust niimoodi alla, et kassist pole enam midagi alles. Seejärel on nad loiud ja jõuetud ega söö ka. Algul kõhnumise põhjuseks pidasime jooksuaega. Aga mõned on normaalselt kõhnenenud, ent energilised ja söövad. Teised ikka täitsa haiged.

Eile oli C veti kutsunud. Vet ütles, et see on mingi viirus. Ütles, et kui kassipoegadele vaktsiin tehtud pole, siis ei imesta, et haiged on. Nüüd peab tegema süsti, 5 päeva järjest. Kui ei, on oht, et surevad ära, nagu me Syria leidsime. Ja neile ka, kes terved tunduvad. Muidu nakatuvad nemadki. Nii rääkis C mulle. Hommikul ta oli mingi osa kasse süstinud, nüüd leidsime Arturo. See aga ennast katsuda ei last ja kui kinni püüdsin, läks totaalselt kurjaks ära. Lõi oma kõik küüned mulle kätte kinni ja lõpuks lasin lahti ta. Põgenes ühte kanalisatsiooniauku. Pärast, kui põhu ära viisin, tuli ta sealt välja ja valmistusin teda uuesti püüdma. Panin kaks paari kindaid kätte, peale C nahst paksud kindad ja selga jope, et varrukas kaitseks. Kass aga kuidagi leplikum ei olnud ja näris ka kindast läbi. Ta hambaaugu igaks juhuks desinfitseerisin ära, mine tea, mis tõbi see on.

Keegi kuskil mainis ka, et nende vaktsineerimistega ei tasu üle pingutada. Seda meie puhtas keskkonnas võib rääkida küll jah, lisaks on meil talvel kõvasti miinuskraade, mis ka teatud baktereid ja viirusetekitajaid tapavad. Ent siinne keskkond on hoopis teine ja sobilikum igasuguste haigusetekitajate elutsemiseks. Palju hulkuvaid loomi, aastaläbi soe ja talvel ka vihmane, talli üldine hügieen on tegelikult alla igasuguse arvestuse... Ja siis need kassid ja koerad tänaval kõik segamini ja õhtul koju tulles igasugu haigused küljes... Hobustega jah lihtsam, kui nad ühes tallis, aga kui need vaktsineerimata loomad võistlustele lähevad, on jamad kerged tulema.

Aga edasi... Siis kammis C jälle sassi. Saabusid koju kaks kassi, üks minu suur lemmik Linda ja teine tema vend Benas. C ütles, et kui need end hästi tunnevad, siis süsti ei tee. Ise just ütles, et kõigile tuleb teha, muidu jäävad need ka haigeks. Benas aevastas siis korra ja C võttis nõuks ikka süst ära teha. See rohi on aga niisugune, et kui naha alla läinud, teeb vee ka kassile valu. Benas oli tubli, lasi süsti ära teha, aga pärast süsti nad karjuvad ja jooksevad ja heidavad püherdama, kuna ikka on valus. Hommikupoole tegime ühele emasele ka süsti, see ei saanud üldse aru, mis toimuma hakkas...

Igatahes ma loodan, et Lindal on nii tugev tervis, et ta nüüd viirust ei saa, kuna C otsustas ta süstimata jätta. Ja seda ta ei öelnud, kuidas selle haiguse nimi on. Ütles, et unustas ära. Ei imesta.

Pärast saabus talli Walter. Kuna sõita ei saanud, tõi ema ta niisama talli ja C lasi tal Elektra lakka ja saba kammida, kapju puhastada. Walter on nii.. kahtlane... Justkui magaks koguaeg. Kammis lakka koguaeg ühest kohast, ise vaatas ringi ja naeratas. Justkui ei suuda süveneda...

Mina lõikasin boksis Corinto lakka. Korraliku jupi ikka lõikasin maha, sest selleks ajaks, kui me ükskord sõitma hakkame, on see jälle kõvasti kasvanud. Aga talle tuli nii sporthobuse nägu pähe kohe. Lühike lakk sobib talle.

Siis oli söötmise aeg...  Etteruttavalt mainin, et Corintole ette antud heinakogus oli täna üli väike ja pool sellest hallitanud... Korjasin suuremadhallitse tuustid välja...

Ootasin, et heina jagamise järelt kohe põrand pühkida, Walter tegi Cicciole boksi uksi lahti. Aga see kõik käis aegluubis... Tean jah, et see oli tal esimene kord ja vb ta pole päris kodu veel... aga kuidagi tema olemus.

Ja pärast koju minnes C rääkis mulle... Walteri isa oli Cicciole rääkinud, et poiss pole päris korras omadega. Ta on praegu 23-aastane. Kui poiss oli 21, oli ta vägaväga armunud ühte tüdrukusse. See aga jättis ta maha ja poiss langes masendusse. Sellest masendusest sai aga päris depressioon. Oli end tuppa sulgenud ja hakanud sööma. Võttis juurde ühtäkki 23 kg ja ei rääkinud enam kellegagi. Enne oli ta olnud täiesti tore ja normaalne noormees, kes käis oma isa firmas aitamas ja oli ka sportlikum ning lõbus. Nüüd aga niisugune, kes ei leia hästi endümbritsevaga kontakti. Seepärast isa otsustas ta hobuste juurde juhtida... Ja nüüd ma polegi päris kindel, kas poisil endal ka ikka päriselt huvi on või ajab isa teda rohkem talli. Igatahes on selge, miks ta niimoodi käitub.

Ent sellest ei saa ma ikka aru, et kui C seda juba varasemalt teadis... Siis miks ta viskab nalja Walteri üle? Isa ei rääkinud täna oma poja lugu vaid juba varem. C ütleb, et tal on kahju ja eks proovime siis aidata, aga Sa ei saa kunagi kedagi tõsiselt aidata üritada, kui selja taga tema üle naerad... Jah, Walterile on mõjunud depressioon, aga Ciccio, mis Sinu vabandus on ? 

Pühapäeval oli suvi

Kuna mul vaba päev oli, sõin lõuna ajal kõhu ülimalt head pastat täis ja umbes poole kahe paiku läksin õue jalutama. T-särk ja jakk, aga palavus tahtis jalust maha võtta. Ainult t-särgi jaoks oli natuke liiga tuuline. Igatahes super mõnus ilm ja tore jalutuskäik oli.

Palavuse vastu aitas üks jogurt marjadega ja viimaks läksin Metrosse varju  ära.

Leidsin poest nii palju häid ja magusaid asju, aga mu südame võitsid suured beseeküpsised. Võrratu. Ja ausõna ma hakkan varsti rannahooajale ka mõtlema...

Õhtul ostsin omale pitsa koju kaasa ja vaatasin filmi "Water For Elephants" (Vesi elevantidele) Kuigi ma seda juba ennen äinud olen, vaatasin seekord veidi teise pilguga. Tõmbasin natuke paralleele siinse eluga. Päris naljakas oli nii mõelda. Igaljuhul soovitan tsirkuse filmi teistelgi vaadata. Elevant on nii tore (:

Esmaspäeval enam ilm nii ilus polnud. Päike oli vihmapilvede taha kadunud ja iga hetk ähvardas sadama hakata. Sellest hoolimata pani C Nearco valmis ja palus mul Mendietat kordetada. Ütles, et hobused said eelmine päev ka liikuda, seega mingit rallit ei tule. Mõlemad olid tublid. Marlongi saabus sõitma.

Mendieta pesu ajal Marlon aga tuli platsilt hobusega tagasi. Kurtis, et hobune vist lonkab või ei taha hästi liikuda. C ütles talle, et sammus küll midagi näha pole. See pole tõsi. Hobune on väga kangete jalgadega ja boksiski on näha, et ei tõsta neid õieti. Ma ei tea, mis C-l pähe jälle lõi ja läksid platsile hobusest viimast välja pressima.

Seejärel andis C Angelole trenni ja mul jäi nii palju aega, et Corinto boksist välja võtta. Kaitsmed ja valjad ning kordega platsile. Ta jäi mul esimest korda enne platsile sisenemist seisma ja vaatas mind lolli näoga, et kas me tõesti midagi muud ei võiks teha. Igatahes käitus ta kordel äärmiselt tublilt ja ma ei kiusanud teda pikka aega. Kokku olime platsil vast 25 min ja alustasin paremale poole liikumisega. Mõned korrad ikka üritas mul minema joosta ja mulle nägu keerata, aga ju oli ikka tahe joosta nii suur, et lõpuks jooksis rahulikult. Ka vasakust jalast hiljem tegime traavi ja natuke galoppi ka. Täpselt nii palju, et saaksin oma märguande peale tagasi võtta ja töö positiivses meeleolus lõppeks. Ei tahtnud hobust ka märjaks ajada, kuna karv on meil endiselt päris pikk ja nüüd veel lahti ka. Oh, kevade rõõmud.

Järgmiseks panin Walterile Elektra valmis. Nad läksid platsile, ma koristasin talli, kui platsile jõudsin, sõitis Walter lahtiselt. Elli selgitas, et C lasi hobuse lahti, kuna too ei nõustunud enam kordel käima. Elektra ja kordetamine pole just väga kokkukäivad mõisted jah. Ta jääb seisma või hakkab sööma ja kui piitsaga edasi utsitada, virutab tagant üles.

Saime teda, et Manuel trenni ei tule sel korral ja läksime talli. C-l oli kiire Arese valmispanekuga ja lasi Walteril üksi hobuse pesta. Juba.. Teised trennilised veel väga ei teagi, kuidas hobustel jalgu üles võtta ja neid puhastada, pesta. Aga ilmselt mängib rolli see, et Walteri isa nende kohvi- ja nänniautomaatide firma omanik on, seega rikas mees...

Panin samal ajal Arese valmis, kui Elektra pesus käis. C läks selga ning Walter isaga ja Angelo siis ka sõitu vaatama. Olgu mainitud, et viimati käisid hobused meil sõidus vist jaanuari lõpus. Vahepeal vist oli veel mõni üksik päev, aga siis ainult kerge trenn. Ares on paksuks läinud selle ajaga. Korralikult ikka. Laudja peal on vagu ja kael on pekkis. Tema rinnarihmaga martingal ei olnud ka enam paras talle. Aga kui ma tallis veel mõned Elektra asjad ära pesin ja ka platsile jõudsin, panid Elli ja Angelo seal Aresele takistusi ette. See soendus ei kestnud 15 minutitki, kui C juba hüppama hakkas. Pärast 6 hüpet läks meeter ja natuke rohkem ette ja seejärel teised 90-100cm takistused platsil. Ares oli varsti täiesti vahtus kaelalt ja selle peale C hakkas kohe rääkima, et näed, nii kaua on ju hobune seisnud ka, et ei saagi pikalt midagi teha, kohe vahtus. Nojah, aga kui hobune vormist väljas, siis miks peab pärast 2 kuud kohe hüppama hakkama. Imelik oli seekord lihtsalt, kuna tavaliselt ta ei hüppa esimesel päeval pärast pausi ratsutades. Aga ju siis oli vaja näidata.

Hobust pestes kuulsin veel, et pühapäeval oli Mendietat üldsegi Manuel kordetanud. See väike poiss. Ma loodan, et C ikka alguses hoidis ise hobust. Olgugi, et Mendietat on üli lihtne kordetada, aga üle pika aja esimest korda väljas ja poisil esimene kord kordetada. Ares oli üldse Ciccio käest lahti pääsenud ja lõpuks kablutas üksinda põllul ringi.

Küsisin veel, et kas nüüd on helistatud veterinaarile, et too Luxi vaatama tuleks. Ei ole. Aga kuulsin, et C sel päeval telefonis Paologa rääkis, seega uurisin, et millest? Aga C oli talle helistanud ise, kuna laupäeva õhtul ta ei saanud Paolo kõnele vastata ja ootas neid pühapäeval talli. Kuna keegi ei tulnud, siis helistas. Aga Paolo oli laupäeva õhtul tahtnud vaid Cicciot pitsat sööma kutsuda... Esmaspäeval telefonis rääkides küsis mees vaid, kuidas hobusel läheb ja kas sööb ja ju siis on kõik korras. Millal vetile helistatakse.. Ei tea keegi.

Ma tahaks teada, et kui niisugune asi ravimata jääb, et pool palet.. tähendab, nüüd juba terve pale hobusel üles paisunud, kuum ja kõva on... siis mis pärast juhtuda võib? Kuhu see põletik levida võib, mis hammastest saab... Aga ma arvan, et ma jõuan sellele jälile, et vähemalt järgnevad 4 kuud on mul võimalik olukorda vaadelda... Hämmastav.

Täna olin kodus, sest meil jälle vihmaperiood ja hobused pärast eilset liigutamist boksis. C teadis küll, et vihma hakkab sadama, imestasingi, et miks need hobused siis "paariks päevaks välja peab võtma". Ütles ju, et las seisavad parem. Aga ilmselt mängib rolli see ka, et kuu aja pärast on Salernos üks suur võistlus tulemas ja mõtetes kõik kibelevad sinnapoole... Kuigi ma olen enam kui kindel, et see asi jääb meil plaanist välja. Ma vähemalt loodan, et me ei lähe ennast sinna lolliks tegema.

Tegin hoopis panna cottat ühe poes müüdava põhja abil. Hiljem lisan pildi ka, kui seda sööma plaanis hakata. Hea hea! (:

Talliuudiseid... C keeldus uue hargi ostmisest, sest siin lähedal ei müüda piisavalt "head" harki tema meelest. Parem olgu siis katki.

Eile vedasin Macellani boksi tühjaks. C ütles, et seal on kaks kärutäit välja viia, viisin 6 ja pool. C isa käis vahepeal vaatamas, kas ma ikka veel sealt midagi välja vean... Ütles, et näed, siia ei mahu traktor ka. Ta on vist ainus inimene, kes seal peres midagi üldse jagab...

Täna oli päeval 18 kraadi sooja ja kell 17.30 läksid hobustele teised tallitekid ööseks peale...

Ükski hobune ei teinud platsil tööd täna, sest öösel sadas jälle palju vihma ja seal on endiselt kole ja ligane. 

Luxil pole ikka veel veterinaar käinud ja tema pale järjest paisub ning paistetus tugevneb. Täna käisid omanikud ütlemas, et neid ei huvita enam, palju see lugu maksma läheb, nad tahavad head veterinaari. C kehitas õlgu, et noh, kui tahate maksta, eks siis peab helistama. Aga Ciccio peab helistama.. Sellest ma ei saanud aru, et miks omanik ise ei või helistada. Nad vaesekesed usaldavad C-d veel endiselt.

Täna pügasime Mendietat. Äärmiselt ebaoluline tegevus mu meelest, kuna hobuse karv pold üldsegi pikk, vahepeal läks omal järg sassi, kust pügatud, kust mitte. Aga nüüd ei lähe seda masinat enam enne uut talve vaja.

Veel mainisin, et meie aedik on ju puha katki nüüd.

C: Jah, on küll, tuleb üldse ära koristada. Esmaspäeval koristame ära.

Mina: Ja siis ?

Elli: Siis C tahab mingi masinaga pinna üle teha, et se ühtlane ja sile oleks, et platsiga kokku liita.

Mina: Ning siis... ?

Elli: (kehitab õlgu)

Mina: Meil siis polegi aedikut enam?

Elli: C tahab uue aediku teha sinna uue tulevase platsi lähedale...

See uus plats, mille valmimisest on räägitud juba sellest ajast, kui me praktikale siia talli tulime. Siis oli jutt, et 2012 jaanuar saab kooritud maapind liivakatte... Tulime jaanuaris ära, ei midagi. Elli kirjutas mulle Eestis olles, et aprillis hakkavad tööd... Ei midagi. Tulen juulis.. Ei midagi. Jutt oli, et tehakse septembris... Ei midagi... Noh, ühesõnaga, kuidagi ei edene see asi. Nüüd oli jutt, et järgmine nädal pidi info vajamineva raha kohta tulema. Et ehk siis on lootust? 

Aga nagu ma aru sain ja pealt kuulsin, kui C E-ga rääkis, et sinna tuleb aiake ja väliboks neile hobustele, keda enam vaja pole. Nii ütleski. Et poni ja Tosca ja kitsed-lambad. Nii saab kaks vaba boksikohta. Pealegi pole seal uuel maal nii palju ruumigi, et koplit teha... Kordeaedki tuleb imepisike ja plats vist ka veidi väiksem, kui praegune.

Ühesõnaga kõik see jutt, mis C suust tuleb, peab minema ühest kõrvast sisse ja teisest kõrvast välja. Ta ajab ikka nii villast kogu aeg, et ma hakkan ta vaimse tervise pärast juba muretsema...

Aga muidu on tore. Kevade lõhn jõuab iga päevaga lähemale ja juba nägin midagi ilusat. Õitsev mandlipuu! Veel õitseb siin "mimosa", kollastes õites puu. Ma ei teagi, mis ta õige nimetus meie keeles on. Igatahes on selle õite kinkimine traditsiooniks siinsel naistepäeval. Ja internet teatas, et ka Venemaal on selle oksa kinkimine populaarne.

Mina sain eile õhtul mimosa kooki proovida, mis naistepäeval tavaks ja muidugi oma lemmikmaiustusi (: Kena õhtu oli.

Homme on vaba päev ja loodan, et ilm on ilus ja veel homme ka soe. Esmaspäeval pidi jälle jahedamaks minema mõneks ajaks ja siis pidi päris kevad tulema. 

Mida vähem tead, seda lihtsam

Teisipäeval tegin ka Ciccio asemel boksid. Vaatasin kellalt aega ja kogu selle jama peale kulus mul poolteist tundi. Ehk siis kolmel hobusel tekid maha, kõik hobused harjaga üle, boksist junnid ja heinad ära, puhastada neid uuesti, kui püherdanud on, kaks korda käru tühjendamine ja põranda pühkimine.

Ma pole kunagi mingi välenäpp olnud ja andke andeks, sellise hargiga on natuke raske neid bokse koristada...

..aga siiski Ciccio poole tunni ja ühe kärutäiega ma ei konkureeri. Aga eile ja täna sain asjale pihta. Ma lihtsalt pole kunagi süvenenud asjasse.

Igatahes teisipäeval C tegi Elektra tagumised kabjad ka korda ja siis Walterile kordet tegema jälle. Mina aitasin Alessandrat Luxiga tallis ja märkasin, et Elio oli jälle kohale jõudnud. Tuli talli küsima, kas ma Corintot kordetan täna. Ütlesin, et plaan on küll jah, aga alles hiljem, kuna enne on teised tegemised. Ta vist ei tahtnud mind väga uskuda, aga noh, järgmine kord teab, et peab natuke hiljem tulema.

Kui Elektra pestud, võtsingi Corinto käsile. Platsil sõitis Andreina Elektraga ja rahvast oli platsi ääres veel. Olin seekord valmis, et ta mul käest minema tahab panna, nagu eelmisel korral. Seega minu rahulikult eeslikesest sai täielik metsaline kordel, kes kihutas galoppi, kargas kõigi nelja jalaga õhku, üritas mind väga osavalt sihtida ja teda edasi ajades oleksin kaks korda kabjaga näkku saanud. Pole ta nii heatahtlik midagi, ta ikka usinasti üritab mind teise ilma saata viimasel ajal. Ja siis Ciccio rääkis kõigile, kes platsi ääres üsna üllatunud nägudega meid vaatasid: "Näete jah, kuidas perutab?! See on see, et hobused boksis seisavad. See on normaalne. Näete jah, näete ikka jah, vaatate... Vahi, kus virutas, aga pärast on nii hea rahulik hobune, oi, kui hea ja tore hobune see Corinto on. Nii tubli ikka. Näete jah, kuidas hüppab." Dahh...

Aga kui hobune rahulikumalt jooksma hakkas, märkasin, et käiguvahe on. Ei imesta mitte millegi üle. Sellise rabelemise peale külmade lihastega muda sees on ime, kui midagi paigast ära ei tõmba. Aga ma nimme viisin Corinto välja, sest Ciccio rääkis, mismoodi pole mõtet hobust üheks päevaks kordele viia, kui järgmised päevad jälle boksis seisma peab. Jah, ma ei ole ka sellega nõus, et hobune oma energiaülejäägi maha rabeleb, ehk oma lihasele või kõõlusele vms haiget teeb ja järgmine päev jälle liikuda ei saa, aga seal boksis veel kauem seistes ei saa neile hobustele varsti enam normaalselt ligigi. Aga jah, C ei öeld käiguvahe kohta midagi. Ta ilmselt ei märganudki või pidas seda täiesti normaalseks jälle. Mina panin hobusele higiteki selga ja jalutasime käe kõrval kolm suurt platsi-ringi ning seejärel pessu.

Kolmapäeva lõunal talli minnes ütles C, et ma bokse ei pea tegema, et ta tegi need juba ära. Ise pidi ta pea tunnikese ära käima ja ütles, et ma käsikäruga veaks tühjaks Arese, Nearco ja Mendieta boksi. Uue saepuru toob aga ta ise, kui tagasi jõuab. Seekord on saepuru laetud kaugele heina juurde, katuse alla ka. Vihma ka kusjuures tibutas õues ja suht inetu ilm oli jälle, ent soe.

Nearco boksi tehes jõudis mulle ka kohale, miks nad kõik räägivad, et kaska peab pähe panema, kui hobustega tegeled ja mitte ainult ratsutades. Kuna hobusel on aken läbipaistva plaadiga kinni löödud aga ta endiselt muffigi ei näe, siis mingi õues toimuva jama peale ta ehmatas. Ja ehmatas nii rõvedalt, et keeras ennast korraliku hüppega boksis ringi ning lajatas oma lõualuuga mulle piki pead. Ei olnud tore, kelluke helises tükk aega veel, aga äkki tuligi mõistus koju tagasi...

Igatahes Lady boksi jõudsin ka ära teha, siis juba sadas veel rohkem ja sinna kärutasin ise saepuru, sest tegin boksi omaalgatuslikult. C meelest oleks see võinud homseni ka seista. Siis tuli küsima, et kas ma Corinto boksi tahan ka teha, et kui ise tahan, võin, aga talle sobib nii ka. Nojah, kolm tupsujalga on omadega korras, rohkem pole tema asi. ent ma olin üsna väss ja läbimärg, seega pidi corinto ühe päeva ootama veel.

Elli viis mu koju ja teel rääkis, kuidas pühapäeval oli Luisa talli tulnud. Mina ja C nägime Luisat-Pierot laupäeval. Pühapäev oli mul vaba ja parajasti polnud Cicciot ka kodus, talli juures askeldas C isa. Luisa oli küsinud, et kus kõik ülejäänud on, et ilm ilus ja mis toimub? C isa, muhe vana nagu ta on, hakkas Luisale seletama, et ta ei mäleta ka, kuhu nad kõik läksid, aga kuskile nad lendasid, mingit hobust vaatama, kolmekesi.. Ei teagi, kuna tagasi tulevad... kas paari päeva pärast vist. Luisa oli näost suht ära tõmmanud, eks kadedus tegi oma töö.. Muutis meelt ja ei läinudki Petuliat kordetama, jättis Petulia nänni talli ja põrutas minema. Olgu, hea nali. Aga Elli rääkis, et oli Luisaga kokku juhtunud teisipäeval ja see oli pärinud, et kus me kõik koos käisime. Ja Elli pani oma rada edasi... Et lendasime pühapäeva hommiku Hollandisse, Ciccio mingi uitmõte, ostis meile piletid ja käisime talle hobust otsimas. Meid oli kaasa vaja, et aitaksime inglise keelt rääkida. Luisa päris, kas hobuse ka saime, Elli ütles, et ei, liiga kallid olid. Pff.. Selle raha eest, mis kulub kolmele inimesele äkki Hollandisse ja tagasi sõiduks, saaks siit riigist ka normaalse hobuse. Ilmselge jamajutt ju. Ahh... Ja milleks seda vaja oli? Miks peab nii mõttetut jama üles keerama...

Aga tegelt räägin siis seda, et eile, kui tallis oli üksi aega olla, vaatasin neid bokse... C ei olnud midagi seal koristanud. Kõigil heinad boksis ja must värk. Tüüp lihtsalt jättis boksid tegemata ja mõtles, et ma ei saa aru või.. Elektea ja Mendieta puru oli ilusasti boksi pühkinud, ukse eest ära ja oligi kõik.

Täna vaatasin siis jälle bokse, sest eile said ju lemmikud uue allapanu. No seekord oli ta teinud neid jah, aga ma ei saa aru, mida ma seal rabelesin... Tähendab, nüüd ma saan aru, mismoodi ta neid teeb. Lihtsalt suure heinatuusti võtab välja, mingi suurema junnihunniku ka, ülejäänud puru keerab segamini ja lükkab hargiga tasaseks... Loomulikult üks kärutäis ja pool tundi. Sorry, aga ma nii ei oska...

Ise hakkasin tühjaks loopima Matilde ja Petulia bokse. Matilde on nii hirmul koguaeg ja alustuseks ehmatas traktori peale ja lõi oma pea vastu laetala nii kõvasti ära, et raputas seda tükk aega ja silm oli pahupidi. Lagi on liiga madal ja allapanu kiht muudkui kasvas, sest sealt boksis ei julge C ka rahulikult askeldada.

Petulia ei lase näiteks enam oma pead katsuda. Olen märganud, et pärast pügamist. Piero ju kasutas mokapööra, meie pügasime küll eelmine kord (ja Ciccio alati püganud) ilma selleta. Nüüd on ikka päris paanikas, kui kätt näeb pea lähedal.

Igatahes täna sai traktoriga kõik boksid tühjaks veetud ja uus saepuru ka traktoriga talli toodud. Lausa lust. Corinto boksi läks 11 kotti saepuru. Muidugi kõik olid erinevate suurustega kotid ja kaks olid lausa üsna tillukesed. Alles jäi ka neid mingi 10 kanti, seega väiksemaid bokse saab vast 2 ära teha. Ja jälle on puru otsas.

Ning seda pean ka mainima, et talli sõites näitas Elli auto, et õues on 17 kraadi sooja. Täiesti vabalt võis olla, sest mul oli jopega küll üsna inetu õues olla. Tallis ja õues olin t-särgi väel ja Ciccio käis ja rääkis ka muudki, et palav on. Päikest ei olnud ja pilvine ilm oli. Ja siis, kell 16.30, kui olime lõpetanud, hakkas Ciccio oma kolmele lemmikule TEIST tallitekki esimese peale laduma. Ma küsisin, et palav ei ole v? Pobises midagi, et no öösel läheb ikka külmaks (min 6 kraadi sooja) ja nad ikka pügatud ja... Ei teagi, vast jah, natuke vara. Pani teki tagasi. 5 min hiljem ütleb: "Voh! Ma tean, mis ma teen! Ma tulen kell 7 talli ja panen siis tekid peale!" (Nagu oleks mingi väga originaalse idee peale täitsa ise tulnud....) Well, tee mis tahad, aga pole märganud, et ülejäänud 5 hobust, kes ka pügatud on ja ühe tekiga elavad, hommikuti külmunud oleksid... Ninnunännututpipluti noh... Aga ülejäänud hobustest savi. Mah..

Kõige parem Ciccio ämbrisseastumine oli see, kui Sabina jättis ükskord kotitäie õunu talli, ütles, et need on tema La Luxile, et ehk C lõiguks neid müsli juurde õhtul. C kiidab takka, et ja jaa, jäta kott sinna meie asjade juurde, siis keegi ei võta neid. Paari päeva pärast tuleb Sabina talli ja küsib hobust vaadates, kas C ikka õunu ka andnud on. C vastab, et jaa jaa, ikka söödame neid jah. Mõne aja pärast hakkabC koristama üht nurka, leiab kotitäie õunu ja küsib, et kelle omad need on? Sabina vastab, et need on tema toodud Luxi õunad.... (Mis oleks pidanud juba otsas olema...) :D

Ja lõpetuseks piltmõistatus nr 2 ehk mitu kassi on seekord pildil.

Tegelikult muust elust kirjutades käisime eile õhtul pitsat söömas. Elli ja Ciccio, trenniline Andrea oma tüdrukuga ja Ciccio sõber Eugenio oma kihlatuga. Midagi väga huvitavat ei sündinud, pitsa oli söödav ja pärast sai panna cottat ka, mis oli päris hea ikka.

Ja täna hommikul tahtis korterikaaslane mind siia sisse põletada. Läks kiirustades kodunt minema ja jättis kohvikannu tulele. Sõna otsese mõttes, gaasipliit ju. Ma ärkasin tema minekust hiljem ja toast väljas ka ei käinud enne, kui ta juba mulle helistada jõudis. Hea, et nii läks, korter oli kärsahaisu täis, kohvikann tulikuum ja kohvi mööda pliiti laiali. Kenad lood.

Pärleid päevast

Täna oli nii soe ilm! Nii tore!

Tegin boksid ja võtsin hobustel teise teki maha. Ciccio tegi tagumised boksid. Angelo sõitis omaga ja C läks enne kella kolme juba Elektaga platsile, tegi talle kordet ette ja samal ajal juhendas natuke Angelot. Siis tuli kohale Walter ja tegi Elektral trenni.

Luxile tuldi ka külla ja läksin talli neid aitama. Tuletasin meelde, et valtrapid on nüüd Luxil ja Macellanil täpselt ühesugused, et äkki teevad mingi märgi külge. Angelol oli küsimus, et kumb tema oma on, C vastas, et mis vahet sel on, mõlemad on samad. Niisugune suhtumine siis kliendi varustusse... Nojah.

Kergitasin veel veidike tolmu küsimusega, et kas Luxile veterinaar ka kutsutakse oma paistes pale pärast? Sabina küsis vastu, et ega see hea vet veel käinud pole jah? Ohkas mu negatiivse vastuse peale ja jäi hobust õnnetult vaatama. Ütlesin, et see siiski ei lase normaalselt hobusel süüa ja tegelikult ikka on niisugune paistetus valulik ka. Miks ta muidu üht suupoolt ei taha kasutada. Sabina pakkus, et ju siis peab mingeid antibiootikume jälle laskma kirjutada. No ma ikka andsin mõista, et äkki aitab küll nendest antibiotsidest, see ju muret ei lahenda. Hambatohtrit on vaja, kes asja jagab ja ehk on vaja see hammas üldse kuidagi ära likvideerida, kes teab, mis seal sees on. Asjatundjat on vaja! Ohati raskelt ja lisasin tagasihoidlikult, et tegu on siiski minu arvamusega, eks ole näha, kuidas Ciccio arvab...

Läksime platsile. Sinna oli vahepeal saabunud Elio ja Elli hoidis Elektra korde otsast kinni ning C tegeles Angeloga. Walter ikka vaeseke lasi sadulas üles-alla.

Elio küsis, et millal ma Renatat jooksutan (!)? Mul jooksis hetkeks lühisesse, et keda? Elio: "Millal sa kordetad mu hobust... Corinto oli ta nimi jah, mitte Renata eks..." Naersime natuke ja rääkisin, et tegelt tahaks kordetada küll, aga praegu pean ootama, kuna andrea saabub ja siis talle trenni andma jne.. Kui homme ilus ilm, tahaks jooksutada küll, sest nüüd pole ju aeda ka, et hobust vabaks lasta. Puha katki ja parandada pole seal ka enam midagi, kõik postid on nii mädanenud. Lõpuks Elio maksis Corinto toaüüri ära ja lasi jalga. Üllatavalt normaalne tundus ta täna jälle.

Siis saabus Andreina ja sõitis Elektraga. C vaatas nii teda kui Alessandrat Luxiga. Seejärel saabus Andrea ja läks Luxile selga ja mina andsin trenni ja kui Andreina lõpetas jalutas Ciccio Elektraga sadulas, et oodata Manueli, kes hiljaks jäi. Meie lõpetasime Andreaga, C ütles, et ma nüüd ise Elektrale selga kobiksin ja 10 min jalutaks, et kui ei saabu Manuel, siis koju ära. Manuel aga tuli, seega pool tundi tegi veel Elektra temaga sõitu.

Andrea oli tubli, seletasin talle, kuidas õigele jalale kergendada, et vähekenegi mingit teadmisteringi laiendada. Ta sai asjale suht kohe pihta ja edasi kergendaski õigele jalale. Tegelikult peaks aga rohkem rõhku kätele panema, et need ka rahulikult paigal püsiks ja ratsmeid korrigeerida oskaksid. Aga tasa ja targu.

Kui Elektrale selga läksin (kusjuures, häbi lugu, aga ilma kaskata ja täiesti alasti tunne oli kohe... ), tuli  meelde, kui mugav selle hobusega sõita on. Sadul on ka täitsa ok (kusjuures selles tallis vist hobuse ja sadula vahel parim klapp) ja täiesti võimalik on seal rahulikult ja enam vähem ilusas asendis istuda. Proovisin ka need asjad läbi, mida teistele seletama pean ja tegelt ka ei pea hobust kandadega ribidesse taguma ning ratsmeid kätega selja taha venitama. Täiesti piisab, kui rannet natuke painutada ja hobusele suund anda. Oluline on aga välimist ratset kasutada, sest muidu hobune lihtsalt pöörab kaela kõverasse ja vajub õlast sisse. Välimine ratse ja sääred. Ja nii saabuski Manuel ja panin ta sinna enda asemel istuma.

Seletasin talle kõike nii, nagu olin just teinud ja tundnud, et hobune vastab. Palusin poisil hobust juhtida oma valitud suunas ja natuke takistuste vahel sammus manööverdada, ilma käsi palju kasutamata. Seletasin sääre tööd ka ja palusin proovida. Manuel vastas mulle peagi naeratusega, et on jah nii. Päeva helgeim moment (:

Ja siis pidime traavima ka, aga Elektra oli nii tüdinenud ja väsinud sellet jamast, et lihtsalt ei lähe traavile ja kui läheb, siis paari sammu pärast peatub. Ja seda ma juba Manuelile seletada ei oska, kuidas hobust traavis hoida, kuna tal pole lihtsalt jalgades nii palju jõudu, et need ühe koha peal püsiksid ja hobust edasi ajaksid ning samal ajal tal käed paigal hoiaks ja kehaga ette ei vajuks. Ühesõnaga traavis ta läheb lihtsalt kehaga nii krampi ja keskendub sellele, et hobust jalgadega edasi "peksta" ja pidurdab sellega hobust. Aga vähemalt täna kuuldu jäi tal trenni lõpuni meelde ja loodan, et see aitab teda edaspidi ka.

Lõpetuseks pesin Elektra puhtaks ja märkasin jalalt muda maha koorides, et ühte tagumist rauda polegi all. Platsil seda ei märganud, sest hobuse jalad olid lihtsalt nii mudased ja plats samuti, et midagi pold aru saada. Ja pessu jõudsime kell 6, seega veidi üle kolme tunni oli seda tralli täna hobuse jaoks.

Siis küsis C, et mis Elio head rääkis. Et tema kuulis Renata nime. Ütlesin, kuidas asi oli ja C kommenteeris jälle, et näed, mehel läheb oma hobuse nimigi meeset ära... Nagu iga päev oleks vaja kohe kellegi kallal uriseda.

Veel räägin teile, et Sabina platsil küsis Francescalt, et milline nende paljukiidetud veterinaar on. Tegu siis selle härraga, kes ei tea, kus kiip hobusel käib ja Francesca pere haiged koerad kõik ükshaaval magama paneb, et ravima ei peaks (6 koera aja jooksul, kõik erinevate lugudega). Hiljem kuulsin aga Ellit Sabinaga Luxist rääkimas. "Saan aru, et niisugune probleem paneb teid, kui hobuse omanikke muretsema, aga antud juhtum ei ole midagi nii hullu. Ciccio ütles, et kõik on ok ja hobune sööb. See ei ole midagi nii tõsist, ärge muretsege." Pani vaid pead vangutama...

Teine päeva pärl tuli õhtul Ciccio poolt, kui koju sõitsime ja ta Elliga telefonis rääkis. "No eks näis, mis ilm homme on, sest kui ülehomme jälle sadama hakkab, siis pole mõtet hobuseid ka kordetada. Muidu üks päev kordeta, siis seisavad jälle vihma pärast kümme päeva.. Parem neid üldse mitte puutuda." Yeah... Aga kui su hobustele see kordel käimine ainus liikumise võimalus ongi, siis.. mismõttes nagu?

Paha on, kui kohalikust keelest nii palju aru saan.

Homme talli. Ilmselt siis ei kordeta. Aga kui aega on, siis mina Corinto viin küll jooksma. Kuigi ei tea, palju seda ega jääb, sest pärastlõunal pidi saepuru toodama ja siis hakkab jälle hullem kakakärtutamine.

Vot nii. Täna aga tahaks ka midagi head süüa saada.. midagi magusat. Lähen ja tegelen sellega... :)

Tere märtsikuu

Ja juba ongi märtsikuu... Mis tähendab aga seda, et kohe kohe hakkab päriselt ka kevad tulema. Täna näiteks oli jälle super ilus ilm selle tõestuseks.

Tallis.. Pole ka nagu midagi huvitavat toimunud. Reedel tegin Ciccio asemel boksid, ilm oli hommikul ilus, aga õhtuks keeras tuule üles ja läks väga jahedaks. ent talli minnes oli sõitmas Marlon, saabus ka Angelo. Panin Elektra valmis ja Walter sai trenni, siis aitasin Alessandral Luxi valmis panna (kellel endiselt põsk paistes on ja keegi vist veti ei kutsugi, sest sõita saab ju nii ka). Trenni tulid veel Andreina ja Andrea ja räägiti ka Manueli saabumisest. Seega oleks 4 inimest Elektrale selga saanud jälle üle pika aja. Manuel ei saanud paraku tulla ja nii piirdus trennitamine kolmega.

Õhtul käisime kalarestos ja sõin elus esimest korda merivähki. Ma ei teadnud, kuidas see itaalia keeles on, aga kuulsin, kuidas teenindaja rääkis, et toob enne söömist meile näha. Jah, tahtsin küll näha, mida ma sööma hakkan... Aga siis ta toodi kandiku peal lauda, sõrad (või kuidas iganes neid nimetatakse) kinni teibitud ja täitsa elas ju veel. Eh.. On ikka elu mõnel. Pärast maitses ta päris hästi spagettide kõrvale, ainult kahju, et pool söömata jäi, kuna restol polnud tange anda, et kesta purustada. Igatahes sai jälle midagi uut proovitud.

Laupäevaks olid kõik ilmajaamad kehva ilma lubanud ja sadu. Hommik oli küll ilus ja kui Ciccio mulle järgi tuli, hakkas sadama. Talli jõudes oli tuul ja läks külmaks ka. Väga inetu, siis polnud küll kevadest lõhnagi enam. Aga tegin jälle boksid ja siis pidin puhastama ka Macellani boksi. See ei ole normaalne, kui palju võib üks hobune urineerida. Angelo korjas tal ka nüüd vist minu näitel soola eest ja vaatame, kas muutub midagi. Kui veevahetus normaalseks läheb, hakkavad (vähemalt Corinto) soola saama iga päev mõne tunni ja ööseks korjame soola eest. Arvan, et Petuliaga peaks tegelikult sama tegema. Kas tõesti need hobused söövad igavusest soola? Kindlasti on millegi puudus veel, mida nad arvavad, et nad soola lakkudes võiks saada... Aga see pole normaalne, et niimoodi sool kaob ja nii palju vett tarbitakse. Vesi küll on hea, aga liigne sool.. Vaatame seda asja. Jälgime.

Igatahes kärutäied olid metsikult rasked sest seda paksu saepurukihti, mis totaalselt lirtsus jala all, oli üsna raske välja vedada. Kõike siiski ei viinud ka, sest ei teadnud täpselt, palju meil puhast puru alles on. tuli välja, et kraapisime kaks kärutäit kokku, ent see oli ainult puhas, mitte kuiv. Seega üsna... jah.

Tosca ja lamba boksist viskasime ka kaks kärutäit Ciccioga välja ja kuna saepuru lõplikult otsa sai, tõime põhku asemele. Muide, kui ma ütlesin, et see, mida nad nimetavad heinaks, on tegelikult meie põhk, siis nende põhk siin on see, mis heinahoidlasse alles jäänud, kui rullid ära söödetud. Suht kahtlane teema, aga seda jääki nad väga süüa ei tahtnud ja nii püsib see all.

Olime lõpetanud omadega umbes kella poole neljaks ja siis hakkas C heina jagama ja pärast seda said müsli. See tähendab, et kell 5 olid kõik oma müsliga juba lõpetanud ja krõbistasid rahulikult heinakest, mis veel alles jäänud. Ja järgmine söögikord oli alles pühapäeva hommikul kell 7. Kui ma ei eksi hommikuse söötmise ajaga. Aga neil oleks paras üks selline heina portsion veel nii umbes kell 9 või 10 õhtul saada. Nii need hobused lollusi välja mõtlevadki või soola üleliia lakuvad.

Olen bokse tehes täheldanud, et ilmselt Petulial ongi kalduvus midagi süüa/lakkuda, sest tal ei ole ühtegi heinakõrt boksis järgi lõunaks. Sama lugu Matildega, kellel veel igavusega probleeme on. Karutammuja vabal ajal. Kui vaba aega pole, siis näksib heinakõrsi, mis boksis on. Samas kui Ares, Nearco ja Mendieta on need, kellel hein lademetes järgi on. Aga lemmikud saavad ka üsna palju müslit, mille kogust ei vähendata väga ka neil päevil, kui hobused vaid boksis seisavad. Sellest müslist on nad ennast üsna jämedaks järanud. Seega ega neil nälga küll nüüd ei ole, et oluliselt midagi sööma peaks. Energiat ei kulu ka enese soojendamiseks, sest hobused on kahe talliteki sisse mässitud nagu väiksed nukud. Seega nad tulevad oma igavusega kuidagi teisiti toime. Ei kipu soola lakkuma ja üleliia vett tarbima. Seega üsna huvitavaid tähelepanekuid võib teha neid jälgides.

Pühapäev oli jälle ilus päiksepaisteline ja kevadine. Pärastlõunal läksin Metrosse, aga midagi väga tarka ma sealt ei leidnud. Muidugi üht looduspoodi külastasin. Seal pole kunagi palju inimesi, teades kui loodus-võõrad on itaalia inimesed, ei imesta ka selle üle. Aga ostsin prooviks ühe naturaalse šampooni, mis peaks ilma selle odava keemiata olema, mis mu juuksed ja peanaha alati tuksi keerab. Võib-olla siit ka vastus mu kunagisele küsimusele, et miks ei tohiks hobuseid inimeste šampooniga pesta. Sest inimesed isegi ei tohiks nende pesuvahenditega ennast pesta. Seega vaatame, kuidas mõju on. Järgmiseks tahaks vist lõhnaõli ka sealt poest osta, sest kõik need, mida ma nuusutasin, olid niisugused pehme ja maheda lõhnaga, mite mingid vänged ja keemilised. Pealegi sildilt võib lugeda, et Itaalia-maa kohalik toodang ka.

Õhtul mõtlesin kodu lähedalt kuskilt pitsat osta ja seda vaikselt kodus nosida. Sara (korterikaaslane, kes pole siin juba mingi 2 kuud olnud) aga mainis, et lähevad oma kaaslasega toitu ostma ja saan nendega mõnda pizzeriasse. Mõeldud-tehtud. Ainult, et nende plaan oli minna lõigepealt ühte kebabi kohta, Alessandro pidi sealt omale kaks kebabi võtma, Sara võttis ühe ja ma siis loobusin ka pitsa ideest ja proovisin sealset kebabirulli. Siis läksime vanasse hiinarestorani (sinna, kus Carmelo rääkis, et kasse süüakse) ja tellis Sara omale veel nuudlid krevettide ja kastmega ja nii proovisin minagi nuudleid. Lisaks proovisin sealt üht väga huvitavat asja, mida Sara soovitas. Tegu oli õlis küpsetatud jäätisepalliga. Õlis küpsetatud pall, mille sees oli päris jäätis. Vahva. Sõitsime koju sööma. Kõht sai täis (: Maailm on ikka imeline koht, et nii palju erinevaid asju võimalik süüa.