13 märts 2013

Kasside viirus

Hommikusöök oli mul korralik. Vääga hea tuli välja, aga nüüd vist tükiks ajaks isu läinud... (:


Lõunast talli. Puhastasin Elektra boksi, sinna läks meie viimane saepuru. Siis Luxi boks, kuhu läks "põhk". Seda põhku kärusse laadides leidsime ühe heinarulli alt kassi, Arturo, kes ei olnud kak õige parema tervise juures.

Nimelt on meie kassidel siin mingi haigus. Avastasime algul, et köhivad ja aevastavad kõvasti, siis on neil silmad rähmased ja seejärel võtavad päevaga kaalust niimoodi alla, et kassist pole enam midagi alles. Seejärel on nad loiud ja jõuetud ega söö ka. Algul kõhnumise põhjuseks pidasime jooksuaega. Aga mõned on normaalselt kõhnenenud, ent energilised ja söövad. Teised ikka täitsa haiged.

Eile oli C veti kutsunud. Vet ütles, et see on mingi viirus. Ütles, et kui kassipoegadele vaktsiin tehtud pole, siis ei imesta, et haiged on. Nüüd peab tegema süsti, 5 päeva järjest. Kui ei, on oht, et surevad ära, nagu me Syria leidsime. Ja neile ka, kes terved tunduvad. Muidu nakatuvad nemadki. Nii rääkis C mulle. Hommikul ta oli mingi osa kasse süstinud, nüüd leidsime Arturo. See aga ennast katsuda ei last ja kui kinni püüdsin, läks totaalselt kurjaks ära. Lõi oma kõik küüned mulle kätte kinni ja lõpuks lasin lahti ta. Põgenes ühte kanalisatsiooniauku. Pärast, kui põhu ära viisin, tuli ta sealt välja ja valmistusin teda uuesti püüdma. Panin kaks paari kindaid kätte, peale C nahst paksud kindad ja selga jope, et varrukas kaitseks. Kass aga kuidagi leplikum ei olnud ja näris ka kindast läbi. Ta hambaaugu igaks juhuks desinfitseerisin ära, mine tea, mis tõbi see on.

Keegi kuskil mainis ka, et nende vaktsineerimistega ei tasu üle pingutada. Seda meie puhtas keskkonnas võib rääkida küll jah, lisaks on meil talvel kõvasti miinuskraade, mis ka teatud baktereid ja viirusetekitajaid tapavad. Ent siinne keskkond on hoopis teine ja sobilikum igasuguste haigusetekitajate elutsemiseks. Palju hulkuvaid loomi, aastaläbi soe ja talvel ka vihmane, talli üldine hügieen on tegelikult alla igasuguse arvestuse... Ja siis need kassid ja koerad tänaval kõik segamini ja õhtul koju tulles igasugu haigused küljes... Hobustega jah lihtsam, kui nad ühes tallis, aga kui need vaktsineerimata loomad võistlustele lähevad, on jamad kerged tulema.

Aga edasi... Siis kammis C jälle sassi. Saabusid koju kaks kassi, üks minu suur lemmik Linda ja teine tema vend Benas. C ütles, et kui need end hästi tunnevad, siis süsti ei tee. Ise just ütles, et kõigile tuleb teha, muidu jäävad need ka haigeks. Benas aevastas siis korra ja C võttis nõuks ikka süst ära teha. See rohi on aga niisugune, et kui naha alla läinud, teeb vee ka kassile valu. Benas oli tubli, lasi süsti ära teha, aga pärast süsti nad karjuvad ja jooksevad ja heidavad püherdama, kuna ikka on valus. Hommikupoole tegime ühele emasele ka süsti, see ei saanud üldse aru, mis toimuma hakkas...

Igatahes ma loodan, et Lindal on nii tugev tervis, et ta nüüd viirust ei saa, kuna C otsustas ta süstimata jätta. Ja seda ta ei öelnud, kuidas selle haiguse nimi on. Ütles, et unustas ära. Ei imesta.

Pärast saabus talli Walter. Kuna sõita ei saanud, tõi ema ta niisama talli ja C lasi tal Elektra lakka ja saba kammida, kapju puhastada. Walter on nii.. kahtlane... Justkui magaks koguaeg. Kammis lakka koguaeg ühest kohast, ise vaatas ringi ja naeratas. Justkui ei suuda süveneda...

Mina lõikasin boksis Corinto lakka. Korraliku jupi ikka lõikasin maha, sest selleks ajaks, kui me ükskord sõitma hakkame, on see jälle kõvasti kasvanud. Aga talle tuli nii sporthobuse nägu pähe kohe. Lühike lakk sobib talle.

Siis oli söötmise aeg...  Etteruttavalt mainin, et Corintole ette antud heinakogus oli täna üli väike ja pool sellest hallitanud... Korjasin suuremadhallitse tuustid välja...
Ootasin, et heina jagamise järelt kohe põrand pühkida, Walter tegi Cicciole boksi uksi lahti. Aga see kõik käis aegluubis... Tean jah, et see oli tal esimene kord ja vb ta pole päris kodu veel... aga kuidagi tema olemus.

Ja pärast koju minnes C rääkis mulle... Walteri isa oli Cicciole rääkinud, et poiss pole päris korras omadega. Ta on praegu 23-aastane. Kui poiss oli 21, oli ta vägaväga armunud ühte tüdrukusse. See aga jättis ta maha ja poiss langes masendusse. Sellest masendusest sai aga päris depressioon. Oli end tuppa sulgenud ja hakanud sööma. Võttis juurde ühtäkki 23 kg ja ei rääkinud enam kellegagi. Enne oli ta olnud täiesti tore ja normaalne noormees, kes käis oma isa firmas aitamas ja oli ka sportlikum ning lõbus. Nüüd aga niisugune, kes ei leia hästi endümbritsevaga kontakti. Seepärast isa otsustas ta hobuste juurde juhtida... Ja nüüd ma polegi päris kindel, kas poisil endal ka ikka päriselt huvi on või ajab isa teda rohkem talli. Igatahes on selge, miks ta niimoodi käitub.

Ent sellest ei saa ma ikka aru, et kui C seda juba varasemalt teadis... Siis miks ta viskab nalja Walteri üle? Isa ei rääkinud täna oma poja lugu vaid juba varem. C ütleb, et tal on kahju ja eks proovime siis aidata, aga Sa ei saa kunagi kedagi tõsiselt aidata üritada, kui selja taga tema üle naerad... Jah, Walterile on mõjunud depressioon, aga Ciccio, mis Sinu vabandus on ? 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar