Niisugused on lood

Ma kohe ei teagi, mida siia seekord kirjutada. Tahaks.. Või peaks äkki ütlema, kui palju ma siinsest tallimajandusest ja Ciccio olemusest jälle aru olen saanud. Mida rohkem ma mõistan kohalikku keelt, seda rohkem saan ma aru, mis siin toimub... Ja seda rohkem saan ma aru, et enne ei saanud ma ikka mitte midagi aru. Mulle on loodud paljudest asjades just selline pilt nagu on tahetud luua. Ja nüüd ma näen... Aga ka veel mitte päris selgelt, sest ma ei saa aru, mis ajendab üht inimest käituma nii nagu ta käitub.

Eile talli minnes jäeti mind sinna üksi ja pidin tegema kõik boksid. Ciccio ja Elli läksid kusagile heina vaatama, mida juurde osta. Kuulsin, et pakihein ja 3 € pakk. Sisaldab jälle kaera. Mitte ei pidavat ilus roheline hein olema. Jutu järgi. Ja ühe pakiga pidi ühel söögikorral saama 4 hobust söönuks. See on Ciccio loogika. Nüüd mõelda, et nad 2 korda päevas süüa saavad ja ülejäänd aja boksis tühja vahivad... Ma ei tea, mitme kilosed pakid on.

Igatahes oli mul hea rahulik tööd teha. Sonkisin uue hargiga kõik boksid läbi, sest väga mugav oli nüüd boksid päriselt puhtaks teha. Vahepeal parandasin veel Mendieta "ust". Ta seisab ainult kumminööri taga, sest Cicciole ei meeldi need uksed ja väidetavalt ei peaks kummipaelaga künahaukamist ka jätkata saama. Pole tõsi, Mendieta tirib kummipaela ka ja lõhub need kõik ära selle tirimisega. Eile oli tal uus pael, mille kinnitus aga andis venitamisel järgi ja hobune seisis kaks korda ilma ukseta boksis. Välja ka ei tulnud, sest ega ta vabatahtlikult seda uksepakku ei ületa. Lõpuks panin talle vana kummi metallkinnituse ja asi oli korras, kuni õhtuni, mil ta kummi enda jälle katki tiris.

Saabus Elio talli. Näitasin, et Corintol lakka lõikasin ja hobune näeb kobe välja ja kõik, aga üks probleem on nüüd. Kaks kuud tagasi käis viimati sepp, aga esimesed kabjad tahaks ikka kangesti juba värkimist saada. Vaatas ja ahhetas, midagi tarka ei öeld ja läks minema. Siis saabus Luisa. Pani oma hobust valmis ja rääkis Petuliaga, nagu tavaliselt, juttu. 

Üks hetk ütles Petuliale: "Miks sa ei vasta mulle?"

Ma avaldasin arvamust, et äkki on parem, et need hobused meile ei vasta.

Luisa: "Ei, mina küll tahaks, et minu hobune minuga räägiks, ma olen selline romantik ja mõtlen, et see oleks ilus"

Mina: "Heh.. ma arvan, et selles ei oleks küll midagi romantilist, mida nad siin meile ütleks"

Luisa naerab: "Arvad sa? Aga siis nad ütleks, mida me saaks nendega paremini teha..."

Mina: "Usun, et sa ei tahaks seda kõike teada, mida nad meil muuta käsiks"

Läksin Corinto boksi tegema, see eraldi õues.

Varsti tuli Luisa sinna, pani omale sääriseid peale ja küsis:

"Maarja, mis sina siis arvad, mida ma oma hobusega muutma peaksin?"

Vastasin talle seekord, et mitte ainult tema, aga pidasin üldiselt silmas, et hobused ütleks, et nad tahavad õue saada ja liikuda, mitte boksis passida näiteks. Luisa vastas juba tõsisemal toonil, et tema arvab ka seda ja on püüdnud Cicciole seda rääkida. Aga Cicciot see hobuste õuelaskmine ei huvita. Jah, Luisa ja Piero saavad aru, et hobused peaks kopis ka käima. Piero ehk vähem, aga siiski on nende hobused ainsad, kes jooksuaeda kasutanud on. Veel lisas Luisa, et kui minul peaks jääma aega, siis võib Petulia alati boksist välja võtta ja teda jalutama viia või koplisse lasta. Ta käib ise tööl, nentis fakti, et tal on kahju, et ise ei jõua nii tihti siia ja kui õhtul jõuab, annab C juba süüa ja polegi midagi teha.

Aga ma täiesti mõistsin Luisa juttu. Sest loomulikult oleks mul hea meel, kui oleks keegi, kes mu hobuse välja viiks ja teda jalutaks või temaga tegeleks. Asi on siiski hobuses. Nende pärast me seal tallis ju käime. Aga Elli söödab seda pidevalt ette nii, et Luisa tahab siis rääkida kõigile, et näe, minu hobune käib ja seal on keegi, kes tegeleb ja mulle tehakse ette-taha kõik ära ja bla bla... Jah, oleme kõik aru saanud, et Luisa on inimene, kes vajab äärmiselt palju tähelepanu. Ent... Mõnes asjas on tal siiski õigus ka.

Petulia teemal edasi rääkida, siis C unustas hobusele soola tagasi panna. Õhtul L märkas seda ja küsis... Ciccio ütles aga, et sool sai otsa. Luisal oli uus kivi olemas ja palus selle ette panna. C pidas peenikest naeru omaette ja mina ei teinud sellest sigadusest väljagi. Miks sa pead valetama? Seleta asi rahulikult ära, et näe, võtsin kivi ära ja vaata - boks on puhtam, hobusel probleem lahendatud... Aga nüüd topid uue kivi ette, korjad selle pärast jälle eest ära ja unustad ette panna, kui Luisa jälle tuleb... Ütled siis ka, et hobune sõi kahe päevaga terve 5 kilo soola ära v?

Taga tallis Luxi boksi tehes nägin, et enam pole hobuse pale ainult paistes. Sinna oli tekkinud üks teravam või veel eraldi üles paisunud koht, mis nüüdseks oli avanenud. Nahk katki, mingi kude sealt välja paistmas. Ma ei hakanud seda katsuma, kuna olin enne meie kasse näppinud ja siis tegin bokse.. Ilmselgelt pold mõtet oma kakaseid näppe sinna sisse toppida ja hobune tõmbas pea eemale juba lähedalt vaadates. 

Pärast, kui C tagasi tuli, küsisin, et kas ta ka ikka teab, mis värk on. Jah, teab küll ja hommikul oli üle liitri sealt mäda ja vedelikke välja pigistanud. Aga omanikule ei helistanud. Elli ütles, et homme tuleb vetile helistada ja olenemata sellest, kas omanik tuleb talli või mitte. Aga seda seepärast, et Cicciol on vaja vet kutsuda kassidele ka. Et kui ta juba kassidele tuleb, las siis vaatab seda hobust ka... Uskumatu.

Õhtul taha talli süüa viies ütles C, et Angelo Macellanile ma süüa ei paneks, sest Angelo ütles nii. See sepp, kes käis, oli märganud, et hobusel jalad soojad ja arvas, et võib olla lisasöödast. Jah, isegi, kui tal õigus on, siis taibukas oleks jagada see ühe korra portsjon lihtsalt kahele söögikorrale, sest nüüd ühtäkki hobune ühel korral lihtsalt toiduta jätta... Seda müslit saavad nad palju! Ja heina vähe. Ja söögikordi peaks olema kolm. Aga mis teha... 

Viskasin näpuotsaga müslit ikkagi hobusele sööginõusse, sest muidu too läheb päris lolliks, et mitte midagi talle antud pole.