Reede. Kell 11 talli. Hobused olid juba välja lastud ja meie läksime Üllega kõrvaltalli üht täkku õue laskma. Põnev tall, seal oli üks koer, siga, jänesed ja palju kirkaid hobuseid. Tagasi tulles panin Tarzani valmis (jaa, mul on koguaeg probleem, kas TarZan või TarSan, aga kuna boksi sildil on z, siis kirjutan ikka nii). Sõitsime skeemi. Kuna ma oma skeemi netist üles otsisin ja kodus väheke läbi mõtlesin, siis oli mul see veidi aega peas, aga kui sõitma hakkasin, läks ikka sassi. No pole hullu, veel 299 skeemi ja küll siis meelde jäävad :) Tarzanil oli muidugi mingi lollitamise päev ja keeldus mul edasi minemast. Lõpuks, kui talle ikka rahu ei antud, siis tuli üsna hea tempo, aga galoppi me ikka ei teinud.
Veel tegime Orlandole topeltkordet. Õppisin jälle rohkem hobust jälgima ja aru saama, millal hobune liigub impulsiivselt ja kuidas seda säilitada. Lõpu poole proovides tuli juba paremini välja see hobuse lugemine ja hobune ise jooksis ka rohkem kontaktis ja hoogsamalt, kuid ise olin üsna väsinud, kuna ohjad on üsna rasked ja käed teevad mul küllalt palju tööd.
Lõpuks võtsime veel rosina ja Ülle tegi topeltkordet väikses jalutuskoplis ette. Pärast läksin ise selga, tegime sammu, traavile üleminekuid ja galopitõsteid. Rosin oli üsna ergas ja mina oleks öelnud, et isegi liiga üles köetud, kuid seljast tunduvad kõik asjad hullemad kui kõrvalt vaadates. Seega tegelikult oli meil täiesti normaalne ergas hobune, kes puudutusele koheselt reageeris ja tõusis galopile esimese märguande pealt. Nii, kui asi üle käte läks või enam ei tahtnud alluda, tegin pisikese ringi ja kohe oli hobune rahunenud. Teda on lihtsalt nii õpetatud, kuna väiksel ringil on hobusel palju raskem tööd teha. Pärast ringi jälle andsin tempot juurde ja võtsin kontakti, kui kõik toimis, siis galopitõste.
Väiksest aiast tulin koplite vahelt jalutades ära ja suure platsi ees tulin maha. Seal käis prantslase koolitus ja kui hobuse ära viisin, vaatasin veel tükk aega tema treeninguid. Tegelikult tõesti üsna sama jutt, mis Eestiski räägitakse. Välimist ratset kiiruse kontrolliks, siemise säärega sõidad välimisse ratsmesse, hobune liikuma, aga mitte kiirustama jne. Päris kõigest ka aru ei saanud, inglise keel ja prantsuse aktsent. Põnev oli vaadata, kui ta ise hobuse selga läks ning ühele neiule ütles: "Look, you have 6 gears, but you use only 1, 2, 3." Üsna põnev oli jägida.
Vahepeal viisime selle täku ka talli ning ise tulin 8 paiku koju, kui kuulsin, et meie koer oli koos kutsikaga küla peale läinud. On ikka loomad.
Kodus olen Aadut usinasti jooksutanud. See talle viimasel ajal muidugi ei meeldi väga, aga mis teha. Augud tuleb tühjaks joosta.
Esmaspäev. 9.00 talli. viisime hobuseid välja. Üle tee paremalt Elter, Kalou, Rosin, Tarzan ja Theodor. Vasakul Draakon ja Jumbo, Iidol ja Fränck. No ja täna enam ei sobinud see plaan, et Iidol ja Fränck esimestena ära tuua. Võib-olla, kui Mirjam oleks Tarzani ja Theo jätnud ja Rosina näiteks võtnud, siis ei oleks me Eha tähelepanu äratanud. Aga nuh, laseme selle endast mööda, kuna ei ole erilist vahet, kuidas me asju teeme :)
Tegime Jumbo aseme ka puhtaks, mina tegin, Mirjam kärutas. Korjasime vajalikud tööriistad ja kobisime kopleid riisuma. Kaks koplit said umbes kella kolmeks tehtud. Siis tuli juba Ülle otsima mind.
Vahetasin riided, Ülle pani seni Rosina valmis ning tegi talle topeltkordet ette. Mina jälgisin ja üritasin aru saada, kas hobune jookseb piisalavt aktiivselt, kas nüüd peaks teda edasi ajama veel või on kontakt paras. Seejärel läksin selga. Jalutasin nii kaua, kuni Ülle meile steki ka tõi. Siis vaikselt üleminekud ja saime kaks maalatti ka maha. Üle nende traavis. Selgus, et ma kipun oma selga nõgusaks ajama, kui poolistakut teen. Tegelesin veidi sellega, aga jällegi- ma ei saa ise sellest aru. Tundub ju, et istun täitsa sirge seljaga. Ei. Varju pealt piilusin vahepeal, tegelikult kipub nõgusaks minema küll.
Saime kavaletist ka üle joosta. Nii madalamast kui kõrgemast, ning mina õppisin rahulikult seljas istuma, mitte siblima ja sättima seal, vaid lihtsalt tempot hoidma, edasi sõitma ja hobusega kaasa minema. Ma ei tea, endal oli täna päris hea tunne, et justkui tuleb välja see lõdvestumine ja rahulikult istumime. Kergendades ainult tuleb nii palju kaasa liikuda, kui hobune viskab ja kui ei saa kergendada, siis ei kergendagi, vaid ajad hobust liikuma, võtad kontakti kenasti ja tunnetad jälle, kuidas ta sadula all liigub.
Pärast kavalette tegime mõned galopitõsted. Rosin oli jälle selline ergas, kuid ei kippunud täna nii palju minema vedama ega kiirustama. Üsna laisk, aga selline koostööaldis. Teeb, aga ei viitsi, ühesõnaga. Jalutasime veel ja Ülle ütles, et jalad jalustest võtaksin, istuksin istmikuluudega sügavale sadulapõhja ja läheks hobuse liikumisega kaasa. Proovisin ka ristluuga pidurdamist ja istumajäämist, ehk hobune aeglustas või jäi seisma. Proovisin kergelt ka jalusteta täisistakut ja liikumisega kaasaminemist. Ülle seletas seda kõike nii loogiliselt mulle ja rääkis ka, et Rosin pole üldse selline hobune ka, kes sammust kohe galoppi kimama hakkaks. Veidi veel, keskendusime istumisele ja Rosin ehmatas millegi peale. Ma ei tea, kas ta mingi paar galopisammu tegi, igaljuhul ma sealt sadulast ei kerkinud väga välja ja jäin täitsa tasakaalus istuma. No sisseharjunud komme muidugi, et kui hobune rahunes ja seisis, siis patsutasin teda, kuigi mõttetu. Aga ma olin jälle enda üle nii uhke :)
Koju tulles avastasin, et olin krae vahele päikest saanud ja kõik punetab. Korralik ilm on ikka õues. Mõnes mõttes tahaks seega homme ka riisuda :)
Ahjaa, mul on veel 260 tundi ja 32 tööpäeva jäänud seda praktikat. Täitsa normis.
25 aprill 2011
21 aprill 2011
12.-16. päev
Appi appi... Ma olen oma blogimisega jänni jäänud. Kõike ma nüüd kirjutada ei viitsi, aga kokkuvõtvalt.
Pühapäev oli rahulikum võistluspäev. Bokse tegema ei pidanud, kuna hobused läksid päeva peale kõik ära ja neid sai rahulikult mõnel argipäeval teha. Muidu oli aega võistlusi vaadata ja omadele pöialt hoida. Õhtul said kõik ussirohtu ka, olin Andresele sekretäriks.
Esmaspäeval oli meie kopeldaja Kati haigestunud ja saime ka Reinu tallist hobuseid välja viia. Seal on rohkem tekitamist ja kaitsmete panekut. Joonistasime skeemi ka, kes kuhu koplisse käima hakkab. Tunnikad käisid ka täna ainult jalutuskoplis, kuna rohukoplisse ei taheta usse... (kuigi ussirohi teeb parasiitidest väiksed limatombud)Päeval tuli ka Olustvere praktikant Mirjam. Pärastlõunal käisime Üllega maastikul ka. Temal Rosin, minul Tarzan. Väga tuuline ilm oli ning suure auto ja teehöövliga olime ka õnnistatud.
Teisipäev tegime Mirjamiga välitalli bokse. 6 tk jõudsime teha, kolm jäi veel. Pärastlõunal ohjasin veidi Rosinat ja siis ootasin tulime Andresega meie hobustele külla. Oli aeg Aadu ruunamiseks. Mõtlesin vapper ja asjalik olla ning protsessi ilusasti kõrvalt jälgida. Kõigepealt ülevaatus ja munade kontroll, siis süst veeni ja hobuse uimastamine. Kottide pesemine, kuivatamine, n-ö pigistamine ja lõigete tegemine. Siis juba tilkus veidike verd ja hästi oli näha munandite pealt punased ja sinised veresooned. Siis tõi Andres tangid, venitas munandi allapoole ja tegi tangidega naksti, nii et munand põrandale kukkus. Selle ma suutsin ka vapralt ära vaadata, aga kui tange peal hoidis ja verd aina nirises ja nirises... siis hakkas ka minu pilt vaikselt kaduma. Arvan, et kui ma samasse boksi oleks seisma jäänud, oleksin varsti samasuguse plärtsuga põrandale kukkunud. Täitsa rahulik olin ja kõik tundus ok, aga pilt hakkas virvendama. Läksin õue värsket õhku hingama ja see tõmbas ikka klaariks, aga tagasi minnes oli jälle paha. Teise munandi lõikust ma enam ei vaadanud. Läks veel üks süst ja oligi korras. Poiss tukkus ja tilkus veidi verd.
Andres lõikas ka üle kolmekümne aasta sikupoisi mune. Talle oli veidi lahjemat narkoosi ka vaja. Esimene suts talle eriti ei mõjunud, siis läks miski teine rohi ja see võttis poisi uimaseks küll. Väike loom väänati talli põrandale kummuli ja seda lõikust nägin ainult lõpupoole, kui niit peale tõmmati. Kuulsin seda halenaljakat määgimist ka, tõesti, nagu lapse nutt. Lõpuks sai pisike ka oma koju kaineks magama. suur poiss oli juba tunni pärast ärkvel, keeras ümber, otsis süüa. Panin talle fliisteki igaks juhuks peale, kuna ta olisna soe. Nati higistas ka, aga polnud väga viga. Andres ütles, et ta võib boksis lahti ka olla. Equipalazone'i (kirjapilt?) saime ka 8 päeva jagu, seda anda üks pakk õhtuti koos toiduga. Esimene õhtu ta väga vaimustatud ei olnud söömisest, aga jätsin küna ööseks ette, hommikuks oli söök otsas.
Kolmapäev. Hommikul käisin ka Aadu juures tuuri. Täitsa tore ja endise väljanägemisega poiss oli boksis. Kell 8 olin Ruilas ja läksime Tarzaniga õue platsile. Harjutasime esi- ja tagaotsa pöördeid. Platsil oli torbikutest ja lattidest ruut, mille igas nurgas sai pööramise teha. Kell 9 hakkasime hobuseid välja viima ja mul oli kõik meelde jäänud ilusasti, kes millises koplis käib. Kell 12 startisime Särevere poole, et sealt ära tuua Vürtsu. Oeh.. Särevere. See pilt, see lõhn ja need tunded... Ühesõnaga andsime Vürtsule Sedalin pastat, tassisime varustuse autosse ja ootasime veidi. Siis tõi omanik hobuse välja ja põhimõtteliselt jalutas treilerisse. Natukene mökutas, aga tuli ilusasti peale. Kahe nääriga kinni ja sõitsime tagasi Ruila kanti Raili juurde. Seal tuli hobune ilusti maha ka ja oligi korras.
Ruilas pesin välitallis kõik künad ja jootjad puhtaks ning nägin pealt veel üht treilerisse laadimist. Seal oli möllu ja mässamist omajagu. Ei läinud hobune eest tõmmates ega tagant lükates peale. Kordedest ei olnud ka abi ja luuavarred ei aidanud ka mitte. Olukord lahenes, kui tuli teine hobune, kes ilusasti treilerisse jalutas ning siis läks teine hobune ka peale.
Täna oli üks tore ja asjalik päev. Hommikul viisime hobuseid välja. Viisin Lord Leu välja, kes on natuke möirgav täkk. Sain hakkama ilusti. Ülejäänud hobustega oli ka korras kõik. Läksime koplit riisuma. Ühe kopli sai täitsa korda. Kohe ilus oli vaadata. Siis tõime hobuseid sisse ja kontrollisin jälle üle (eile oli Ruthile õue tekk peale jäetud) hobused. Ruthil jälle õue tekk peal, vahetasin selle talli teki vastu ja märkasin, et Ruth on kere pealt kärnas. Erahobune, seega puuduvad andmed, milles asi.
Pärast sööki koristasime veel ja tulin siis Rosinat painutustestis näitama. Polnud varem kokku puutunud selle asjaga. Kõige pealt teda kuulati tallis, katsuti jalad üle, vaadati taskulambiga silma ja läksime väiksesse maneeži. Seal proovisin, kuidas Rosin käe kõrval jookseb ja saime hakkama küll. Andres painutas esimest jalga liigestest, sõrgatsiliigest ja randmeliigest rohkem, hoidis umbes pool minutit ? ja seejärel pidime traavima maneežiotsa ja tagasi. Seejärel painutas esijalga rohkem küünarliigesest ja hoidis, ning jooksime jälle. Nii kõigi jalgadega - kaks painutust. Tagumise parema puhul oli pärast alumise painutamist kerge hüpe või löök vms, kuid ilmselt seepärast, et tagantpoolt ka jooksumärguanne tuli. Uuel painutuskorral ei olnud viga midagi. Rosin tunnistati terveks.
Siis võisin Rosina valmis panna ja platsile minna. Ka theodor tuli trenni, kuid teda valmis pannes avastas sõitja, et Theo kaelal süstikohas oli suur muna üleval. Tegelikult selline käelaba suurune paistetus. See pidi Theo omapära olema, et pärast vaktsineerimist läheb ta paiste. Nii. Sain oma elu esimese skeemi ka harjutamiseks. Kui ma ei eksi, siis ABC 2-1 (õige skeem jäi vesti taskusse ja talli, kuid leidsin netist selle üles). Algul platsil lugedes tundus ilmatuma keeruline see asi, kuid kui järjest läbi hakata sõitma, siis jääb meelde küll. Rosin oli harjutuste ajal tubli, ülejäänud aja ma ilmselt ei tegelenud temaga nii tõsiselt, kuna ta kippus kiirustama ja asju passima taga otsas. Saime hakkama.
Vaatasin ka Külli ja Mozarti (kirjapilt?) treeningut ja täna oli seal juba edusamme. Ratsanik sai selga nii, et hobune oli täitsa rahulik ja mõistis seda asja.
Mingi hetk viisime Orlando ja Racheli välja. Ülle kutsus mu Racheli juurde ja käskis tema nohust nina nuusutada. Sealt tuli välja hingates täitsa mäda lõhna. Hobusel kahtlustatakse põskkoopa põletikku ja see mäda ei pidanud välja tulema enam. antibiootikumid ega muud rohud ei aita, seega nüüd pidi ravivõimalus olema luu lahtilõikamine ja sealt mäda väljavõtmine. Järgmisel nädalal pidi hobune uuringutele minema.
Veel panime Jumbo ette. Tõnu jagas õpetusi ja näitas nii looga- kui sorirakendit. Mõlemaga tegime väikse tuuri ka, sorirakendiga tegime üsna rallit väikeste koplite vahel. Korra sõitsime ühe rattaga vallist ka niimoodi üle, et vanker päris palju kaldu käis. Püüdsin võimalikult palju kõrva taha panna, kuid ega siis kõik esimese korraga meelde jää. Peab ikka harjutama palju. Aga see rakendi värk meeldib mulle ikka väga, saaks sellesse nüüd rohkem sisse elada.
Homme on ka tööpäev. Vaatan oma skeemi läbi ja kuskil pool 11 lähen talli.
PS. Otsin vabatahtlikku fotograafi, kuna mu digikas jamab endiselt. Ei ühtki toredat pilti praktika ajast :(
Pühapäev oli rahulikum võistluspäev. Bokse tegema ei pidanud, kuna hobused läksid päeva peale kõik ära ja neid sai rahulikult mõnel argipäeval teha. Muidu oli aega võistlusi vaadata ja omadele pöialt hoida. Õhtul said kõik ussirohtu ka, olin Andresele sekretäriks.
Esmaspäeval oli meie kopeldaja Kati haigestunud ja saime ka Reinu tallist hobuseid välja viia. Seal on rohkem tekitamist ja kaitsmete panekut. Joonistasime skeemi ka, kes kuhu koplisse käima hakkab. Tunnikad käisid ka täna ainult jalutuskoplis, kuna rohukoplisse ei taheta usse... (kuigi ussirohi teeb parasiitidest väiksed limatombud)Päeval tuli ka Olustvere praktikant Mirjam. Pärastlõunal käisime Üllega maastikul ka. Temal Rosin, minul Tarzan. Väga tuuline ilm oli ning suure auto ja teehöövliga olime ka õnnistatud.
Teisipäev tegime Mirjamiga välitalli bokse. 6 tk jõudsime teha, kolm jäi veel. Pärastlõunal ohjasin veidi Rosinat ja siis ootasin tulime Andresega meie hobustele külla. Oli aeg Aadu ruunamiseks. Mõtlesin vapper ja asjalik olla ning protsessi ilusasti kõrvalt jälgida. Kõigepealt ülevaatus ja munade kontroll, siis süst veeni ja hobuse uimastamine. Kottide pesemine, kuivatamine, n-ö pigistamine ja lõigete tegemine. Siis juba tilkus veidike verd ja hästi oli näha munandite pealt punased ja sinised veresooned. Siis tõi Andres tangid, venitas munandi allapoole ja tegi tangidega naksti, nii et munand põrandale kukkus. Selle ma suutsin ka vapralt ära vaadata, aga kui tange peal hoidis ja verd aina nirises ja nirises... siis hakkas ka minu pilt vaikselt kaduma. Arvan, et kui ma samasse boksi oleks seisma jäänud, oleksin varsti samasuguse plärtsuga põrandale kukkunud. Täitsa rahulik olin ja kõik tundus ok, aga pilt hakkas virvendama. Läksin õue värsket õhku hingama ja see tõmbas ikka klaariks, aga tagasi minnes oli jälle paha. Teise munandi lõikust ma enam ei vaadanud. Läks veel üks süst ja oligi korras. Poiss tukkus ja tilkus veidi verd.
Andres lõikas ka üle kolmekümne aasta sikupoisi mune. Talle oli veidi lahjemat narkoosi ka vaja. Esimene suts talle eriti ei mõjunud, siis läks miski teine rohi ja see võttis poisi uimaseks küll. Väike loom väänati talli põrandale kummuli ja seda lõikust nägin ainult lõpupoole, kui niit peale tõmmati. Kuulsin seda halenaljakat määgimist ka, tõesti, nagu lapse nutt. Lõpuks sai pisike ka oma koju kaineks magama. suur poiss oli juba tunni pärast ärkvel, keeras ümber, otsis süüa. Panin talle fliisteki igaks juhuks peale, kuna ta olisna soe. Nati higistas ka, aga polnud väga viga. Andres ütles, et ta võib boksis lahti ka olla. Equipalazone'i (kirjapilt?) saime ka 8 päeva jagu, seda anda üks pakk õhtuti koos toiduga. Esimene õhtu ta väga vaimustatud ei olnud söömisest, aga jätsin küna ööseks ette, hommikuks oli söök otsas.
Kolmapäev. Hommikul käisin ka Aadu juures tuuri. Täitsa tore ja endise väljanägemisega poiss oli boksis. Kell 8 olin Ruilas ja läksime Tarzaniga õue platsile. Harjutasime esi- ja tagaotsa pöördeid. Platsil oli torbikutest ja lattidest ruut, mille igas nurgas sai pööramise teha. Kell 9 hakkasime hobuseid välja viima ja mul oli kõik meelde jäänud ilusasti, kes millises koplis käib. Kell 12 startisime Särevere poole, et sealt ära tuua Vürtsu. Oeh.. Särevere. See pilt, see lõhn ja need tunded... Ühesõnaga andsime Vürtsule Sedalin pastat, tassisime varustuse autosse ja ootasime veidi. Siis tõi omanik hobuse välja ja põhimõtteliselt jalutas treilerisse. Natukene mökutas, aga tuli ilusasti peale. Kahe nääriga kinni ja sõitsime tagasi Ruila kanti Raili juurde. Seal tuli hobune ilusti maha ka ja oligi korras.
Ruilas pesin välitallis kõik künad ja jootjad puhtaks ning nägin pealt veel üht treilerisse laadimist. Seal oli möllu ja mässamist omajagu. Ei läinud hobune eest tõmmates ega tagant lükates peale. Kordedest ei olnud ka abi ja luuavarred ei aidanud ka mitte. Olukord lahenes, kui tuli teine hobune, kes ilusasti treilerisse jalutas ning siis läks teine hobune ka peale.
Täna oli üks tore ja asjalik päev. Hommikul viisime hobuseid välja. Viisin Lord Leu välja, kes on natuke möirgav täkk. Sain hakkama ilusti. Ülejäänud hobustega oli ka korras kõik. Läksime koplit riisuma. Ühe kopli sai täitsa korda. Kohe ilus oli vaadata. Siis tõime hobuseid sisse ja kontrollisin jälle üle (eile oli Ruthile õue tekk peale jäetud) hobused. Ruthil jälle õue tekk peal, vahetasin selle talli teki vastu ja märkasin, et Ruth on kere pealt kärnas. Erahobune, seega puuduvad andmed, milles asi.
Pärast sööki koristasime veel ja tulin siis Rosinat painutustestis näitama. Polnud varem kokku puutunud selle asjaga. Kõige pealt teda kuulati tallis, katsuti jalad üle, vaadati taskulambiga silma ja läksime väiksesse maneeži. Seal proovisin, kuidas Rosin käe kõrval jookseb ja saime hakkama küll. Andres painutas esimest jalga liigestest, sõrgatsiliigest ja randmeliigest rohkem, hoidis umbes pool minutit ? ja seejärel pidime traavima maneežiotsa ja tagasi. Seejärel painutas esijalga rohkem küünarliigesest ja hoidis, ning jooksime jälle. Nii kõigi jalgadega - kaks painutust. Tagumise parema puhul oli pärast alumise painutamist kerge hüpe või löök vms, kuid ilmselt seepärast, et tagantpoolt ka jooksumärguanne tuli. Uuel painutuskorral ei olnud viga midagi. Rosin tunnistati terveks.
Siis võisin Rosina valmis panna ja platsile minna. Ka theodor tuli trenni, kuid teda valmis pannes avastas sõitja, et Theo kaelal süstikohas oli suur muna üleval. Tegelikult selline käelaba suurune paistetus. See pidi Theo omapära olema, et pärast vaktsineerimist läheb ta paiste. Nii. Sain oma elu esimese skeemi ka harjutamiseks. Kui ma ei eksi, siis ABC 2-1 (õige skeem jäi vesti taskusse ja talli, kuid leidsin netist selle üles). Algul platsil lugedes tundus ilmatuma keeruline see asi, kuid kui järjest läbi hakata sõitma, siis jääb meelde küll. Rosin oli harjutuste ajal tubli, ülejäänud aja ma ilmselt ei tegelenud temaga nii tõsiselt, kuna ta kippus kiirustama ja asju passima taga otsas. Saime hakkama.
Vaatasin ka Külli ja Mozarti (kirjapilt?) treeningut ja täna oli seal juba edusamme. Ratsanik sai selga nii, et hobune oli täitsa rahulik ja mõistis seda asja.
Mingi hetk viisime Orlando ja Racheli välja. Ülle kutsus mu Racheli juurde ja käskis tema nohust nina nuusutada. Sealt tuli välja hingates täitsa mäda lõhna. Hobusel kahtlustatakse põskkoopa põletikku ja see mäda ei pidanud välja tulema enam. antibiootikumid ega muud rohud ei aita, seega nüüd pidi ravivõimalus olema luu lahtilõikamine ja sealt mäda väljavõtmine. Järgmisel nädalal pidi hobune uuringutele minema.
Veel panime Jumbo ette. Tõnu jagas õpetusi ja näitas nii looga- kui sorirakendit. Mõlemaga tegime väikse tuuri ka, sorirakendiga tegime üsna rallit väikeste koplite vahel. Korra sõitsime ühe rattaga vallist ka niimoodi üle, et vanker päris palju kaldu käis. Püüdsin võimalikult palju kõrva taha panna, kuid ega siis kõik esimese korraga meelde jää. Peab ikka harjutama palju. Aga see rakendi värk meeldib mulle ikka väga, saaks sellesse nüüd rohkem sisse elada.
Homme on ka tööpäev. Vaatan oma skeemi läbi ja kuskil pool 11 lähen talli.
PS. Otsin vabatahtlikku fotograafi, kuna mu digikas jamab endiselt. Ei ühtki toredat pilti praktika ajast :(
16 aprill 2011
11. päev
Kell 10 talli. Hull siblimine käis, rahvast palju ja esimene sõit juba käis. Autot parkides nägin juba tuttavaid nägusid.
Läksin oma talliosa juurde ja uurisin asja. Hakkasin peagi bokse tegema. 2 olid tühjad, kolmas tehti ka tühjaks, seega sain ühe poole ära koristada. Siis saabus Ülle ka ja tegelesime järgmise kolme boksiga, kus olid soomlaste hobused. Seal oli küll kole olukord. Hobused on ilmselt väga närvis olnud ja neile on ka palju heina ette pandud, mida nad söönud pold. Terve ase kusine, vesine ja heinane ka. Igast boksist läks välja 2-3 käru täit. Suur tänu Üllele ja Jaanile, kelle abiga kiiresti kõik korda sai.
Päeva ülesanne oli ka sisehoov korras hoida ja hunnikud ära koristada. Läksin ka korra võistlust vaatama. Jällegi tutta hobune, Andama, sõitis ja otsisin ka omaniku üles. Viskasin jälle pilgu sisehoovile, käisin vahepeal söömas ja kohtasin jälle tuttavaid nägusid :)
Tsekkasin vahepeal väljas platsile, kus Ülle oli kestvusratsutajatega trenni juba lõpetanud, ütlesin ka head aega ja ootasime siis uue parkuuri algust. Selle vaatasime Üllega tribüünil ära, õppisin ka parkuuri ja leidsin selles loogilisi seoseid :) Sõidu lõpus koristasin sisehoovi ja läksime koju.
Homme jälle kell 10. Homme on ussirohu andmine õhtul ja bokse peaks ka vist õhtul tegema. Esmaspäeval tahaks muude asjadega juba tegeleda. Esmaspäevast peaks teine praktikant ka tulema :)
Läksin oma talliosa juurde ja uurisin asja. Hakkasin peagi bokse tegema. 2 olid tühjad, kolmas tehti ka tühjaks, seega sain ühe poole ära koristada. Siis saabus Ülle ka ja tegelesime järgmise kolme boksiga, kus olid soomlaste hobused. Seal oli küll kole olukord. Hobused on ilmselt väga närvis olnud ja neile on ka palju heina ette pandud, mida nad söönud pold. Terve ase kusine, vesine ja heinane ka. Igast boksist läks välja 2-3 käru täit. Suur tänu Üllele ja Jaanile, kelle abiga kiiresti kõik korda sai.
Päeva ülesanne oli ka sisehoov korras hoida ja hunnikud ära koristada. Läksin ka korra võistlust vaatama. Jällegi tutta hobune, Andama, sõitis ja otsisin ka omaniku üles. Viskasin jälle pilgu sisehoovile, käisin vahepeal söömas ja kohtasin jälle tuttavaid nägusid :)
Tsekkasin vahepeal väljas platsile, kus Ülle oli kestvusratsutajatega trenni juba lõpetanud, ütlesin ka head aega ja ootasime siis uue parkuuri algust. Selle vaatasime Üllega tribüünil ära, õppisin ka parkuuri ja leidsin selles loogilisi seoseid :) Sõidu lõpus koristasin sisehoovi ja läksime koju.
Homme jälle kell 10. Homme on ussirohu andmine õhtul ja bokse peaks ka vist õhtul tegema. Esmaspäeval tahaks muude asjadega juba tegeleda. Esmaspäevast peaks teine praktikant ka tulema :)
15 aprill 2011
10. päev
Teen täna kiire kokkuvõtte, tahaks enne homset puhata ka.
Hommikul hobused õue, tegin oma 3 boksi, pidin koristama Verso korraldatud üleujutust, seega pühkisin palju palju. Vahetasin hobuseid, jälle pühkisin ja läksin lõunale. Sealt tulles tegin kaks boksi veel, ehk väliboksid selles võistluste tallis. Samal ajal saabusid ka Soome ratsanikud oma hobustega. Aitasin Üllel pajuoksi põõsaks seada, korjasime neid natuke juurde ka. Siis jagasime hobuseid, umbes kell 4 läksime õue sõitma, mina võtsin jälle Iidoli, sest tema peal tulevad mu nõrgad küljed kõige paremini välja. Tegelesime galopitõstetega, neid ma ei oska ikka üldse. Ra-be-len seal seljas, viskan käed üles ja nühin ringi seal sadulas. Istuma peab, õlad taga, selg sirgelt, vaagen eespool, hobune enda ees. Tähelepanu, rahulikult märguande andmine, istu ja vaata, mis saab. Korra tegi Iidol mingi hüpeka ka mulle, ma ei saanudki aru, mis see oli. Ülle ütles, et ägedam tõusmine lihtsalt, aga mul võttis vähe jahedaks hetkeks.
Pärast hobune sisse, Orlando tuli ka, temaga platsile ohjama. Jälgisin jällegi tempot, liikumist, erinevate märguannete andmist jne. Lõpuks kadusid kõik hobused ära ja Orlando jäi uhkesse üksindusse, kuniks tuli Anneli siga üle põllu meie poole. Hobune kartis ja oli puhevil, Ülle võttis hobuse, talutas maneeži ja helistas Annelile. Mina tegin Orlandoga veidi sammu ja traavi ohjas ja lõpetasime, homsed plaanid paika ja koju. Täna jälle 10 tundi tehtud.
Hommikul hobused õue, tegin oma 3 boksi, pidin koristama Verso korraldatud üleujutust, seega pühkisin palju palju. Vahetasin hobuseid, jälle pühkisin ja läksin lõunale. Sealt tulles tegin kaks boksi veel, ehk väliboksid selles võistluste tallis. Samal ajal saabusid ka Soome ratsanikud oma hobustega. Aitasin Üllel pajuoksi põõsaks seada, korjasime neid natuke juurde ka. Siis jagasime hobuseid, umbes kell 4 läksime õue sõitma, mina võtsin jälle Iidoli, sest tema peal tulevad mu nõrgad küljed kõige paremini välja. Tegelesime galopitõstetega, neid ma ei oska ikka üldse. Ra-be-len seal seljas, viskan käed üles ja nühin ringi seal sadulas. Istuma peab, õlad taga, selg sirgelt, vaagen eespool, hobune enda ees. Tähelepanu, rahulikult märguande andmine, istu ja vaata, mis saab. Korra tegi Iidol mingi hüpeka ka mulle, ma ei saanudki aru, mis see oli. Ülle ütles, et ägedam tõusmine lihtsalt, aga mul võttis vähe jahedaks hetkeks.
Pärast hobune sisse, Orlando tuli ka, temaga platsile ohjama. Jälgisin jällegi tempot, liikumist, erinevate märguannete andmist jne. Lõpuks kadusid kõik hobused ära ja Orlando jäi uhkesse üksindusse, kuniks tuli Anneli siga üle põllu meie poole. Hobune kartis ja oli puhevil, Ülle võttis hobuse, talutas maneeži ja helistas Annelile. Mina tegin Orlandoga veidi sammu ja traavi ohjas ja lõpetasime, homsed plaanid paika ja koju. Täna jälle 10 tundi tehtud.
14 aprill 2011
9. päev
Hommikul hobused välja, tibake heina ka kõigile ette. Kraapisin seda kohutavat jääd ka heina ja junnide alt välja. Tegelikult peaks koplite riisumise pärast võistlusi ette võtma.
Tegin bokse. Vahepeal käis Eha mulle ülesandeid jagamas. Võistluste boksid (9 tk) on väikse maneeži otsas. Pidin koristama, boksid üle vaatama ja maneeži kaunistustelt jõulunänni ära korjama.
Lõpetasin boksidega, riisusin heinad kokku, vahetasin Jumbo ja Elteri Iidoli ja Fräncki vastu. Fränckiga on nimelt seesugused lood, et täna oli kolmas hommik, mil ta hommikusöögi alles jättis. (Tänane bokside tädi ei olnud küna ka ära puhastanud, seega tegin seda ise) Fränckil oli eile nina vähe tatine ja täna veel rohkem, seega kaugele koplisse ei saanud. Kell 12 tõin kõik hobused sisse, kuna siis on neil suur joogijanu juba. Alati on Tarzan, Theodor ja Draakon need tüübid, kes jootjat sahistama lähevad.
Püüdsin ka Andrese vahepeal kinni. Leppisime kokku, et järgmine teisipäev umbes kella 3 ajal tuleme praktika käigus minu juurde ja vaatame Aadut. Ehk on meil midagi, mida ära lõigata. Sikk siis ehk ka, kuna Andres ütles, et ta pole seda tööd enam kaua teinud :) Subli söödakoti tõin ka ära. Siiboja käis täna varusid täiendamas.
Enne lõunat riisusin siis võistlustalli esise ka ja läksin sööma. Tagasi tulles pesin ka jootjad seal tallis ära ja vaatasin kõik boksid üle. Pühkisin väheke ja koristasin sodi. Vahetasin riided ja Ülle andis tänaseks Iidoli.
Jalutasime natuke maneežis ühe trenniga ja tegime üleminekuid. Läksin ka teise trenniga õue. Platsil sõitsime, nii palju ruumi. :) aga endiselt, ma ei oska oma kätega olla, kipuvad liiga kõrgele tõusma, või siis hoian neid ise all. Siis kipun kergendama ikkagi ise, mitte ei kuula hobust ja lükkan teda kehaga edasi. Ma ei tea, vanad kombed on nii juurdunud, et raske on lahti saada. Galoppi tegime ka muidu.
Seejärel läksin maneeži üht treeningut vaatama. Tegu oli araabia ja eestihobuse ristandiga. Hästi kena hobune, nunnud pisikesed kõrvad ja puha :D ainult võõrastab palju ja pikalt on seisnud. Terve treening koosnes hobusele selgaminemisest. Õigemini seal kõõlumisest ja hobusele asja arusaadavaks tegemisest. Mind küll see hobune kartis. Huvitav oli jälgida siiski.
Homme hakkab võistluste melu pihta... Siblimist on rohkem kui.. ma ei tea, mida. Loodan kodus ikka vaba hetke ka leida, et Aadust pilti saaks teha. Hea jäädvustada teda täkuna ja samas tahab ka eelmine omanik mõne klõpsu saada. Täna jalutasime Aaduga jälle, tubli oli, tegi seda, mida tahtsin. Aga uue sööda peale ütles küll, et ma võin seda ise sööma hakata.
Tegin bokse. Vahepeal käis Eha mulle ülesandeid jagamas. Võistluste boksid (9 tk) on väikse maneeži otsas. Pidin koristama, boksid üle vaatama ja maneeži kaunistustelt jõulunänni ära korjama.
Lõpetasin boksidega, riisusin heinad kokku, vahetasin Jumbo ja Elteri Iidoli ja Fräncki vastu. Fränckiga on nimelt seesugused lood, et täna oli kolmas hommik, mil ta hommikusöögi alles jättis. (Tänane bokside tädi ei olnud küna ka ära puhastanud, seega tegin seda ise) Fränckil oli eile nina vähe tatine ja täna veel rohkem, seega kaugele koplisse ei saanud. Kell 12 tõin kõik hobused sisse, kuna siis on neil suur joogijanu juba. Alati on Tarzan, Theodor ja Draakon need tüübid, kes jootjat sahistama lähevad.
Püüdsin ka Andrese vahepeal kinni. Leppisime kokku, et järgmine teisipäev umbes kella 3 ajal tuleme praktika käigus minu juurde ja vaatame Aadut. Ehk on meil midagi, mida ära lõigata. Sikk siis ehk ka, kuna Andres ütles, et ta pole seda tööd enam kaua teinud :) Subli söödakoti tõin ka ära. Siiboja käis täna varusid täiendamas.
Enne lõunat riisusin siis võistlustalli esise ka ja läksin sööma. Tagasi tulles pesin ka jootjad seal tallis ära ja vaatasin kõik boksid üle. Pühkisin väheke ja koristasin sodi. Vahetasin riided ja Ülle andis tänaseks Iidoli.
Jalutasime natuke maneežis ühe trenniga ja tegime üleminekuid. Läksin ka teise trenniga õue. Platsil sõitsime, nii palju ruumi. :) aga endiselt, ma ei oska oma kätega olla, kipuvad liiga kõrgele tõusma, või siis hoian neid ise all. Siis kipun kergendama ikkagi ise, mitte ei kuula hobust ja lükkan teda kehaga edasi. Ma ei tea, vanad kombed on nii juurdunud, et raske on lahti saada. Galoppi tegime ka muidu.
Seejärel läksin maneeži üht treeningut vaatama. Tegu oli araabia ja eestihobuse ristandiga. Hästi kena hobune, nunnud pisikesed kõrvad ja puha :D ainult võõrastab palju ja pikalt on seisnud. Terve treening koosnes hobusele selgaminemisest. Õigemini seal kõõlumisest ja hobusele asja arusaadavaks tegemisest. Mind küll see hobune kartis. Huvitav oli jälgida siiski.
Homme hakkab võistluste melu pihta... Siblimist on rohkem kui.. ma ei tea, mida. Loodan kodus ikka vaba hetke ka leida, et Aadust pilti saaks teha. Hea jäädvustada teda täkuna ja samas tahab ka eelmine omanik mõne klõpsu saada. Täna jalutasime Aaduga jälle, tubli oli, tegi seda, mida tahtsin. Aga uue sööda peale ütles küll, et ma võin seda ise sööma hakata.
13 aprill 2011
8. päev
Päev algas maastikul ratsutamisega. Ülle võttis Rosina ja mina Tarzani. Rosin käis ruilas esimest korda metsaradadel täna. Tarzan on aga ehe tunnikas, kardab siis, kui teine hobune kardab. Jalutasime üsna mitu kilomeetrit kokku ja jõudsime umbes pool 10 tagasi. Asjad kiiresti korda ja viisime Üllega hobused õue. Jäin üksi toimetama.
Tegin kolm boksi, saepuru tõin, pühkisin, siis märkasin tuttavaid nägusid tallis, puhastasin Fräncki talliteki ära, tõin Kati abiga hobused sisse, pühkisin, puhastasin hobused, jälle pühkisin ja läksin koju. Homme tuleb pikk päev, ratsutamist ja ilmselt homme pean neid pajuoksi ka tooma.
Koju tulles tõin Nennu sisse, Aadu välja, tegin boksid ja piinasin poissi korde otsas. Täna ta ehmatas ja kogemata hakkas korde peal ümber minu jooksma. Paar tuuri tegi täitsa rahulikult, teistpidi jalutasin teda ikka pikema rihma otsas, nagu eelmine kord. Järgmine kord hakkan samuti otsast pihta ja ei ole meil kiire selle õppimisega.
Tegin kolm boksi, saepuru tõin, pühkisin, siis märkasin tuttavaid nägusid tallis, puhastasin Fräncki talliteki ära, tõin Kati abiga hobused sisse, pühkisin, puhastasin hobused, jälle pühkisin ja läksin koju. Homme tuleb pikk päev, ratsutamist ja ilmselt homme pean neid pajuoksi ka tooma.
Koju tulles tõin Nennu sisse, Aadu välja, tegin boksid ja piinasin poissi korde otsas. Täna ta ehmatas ja kogemata hakkas korde peal ümber minu jooksma. Paar tuuri tegi täitsa rahulikult, teistpidi jalutasin teda ikka pikema rihma otsas, nagu eelmine kord. Järgmine kord hakkan samuti otsast pihta ja ei ole meil kiire selle õppimisega.
12 aprill 2011
Nädalavahetusest Nennuga, praktika 6. ja 7. päev
Ega laupäev mingi lihtne päev ei olnud. Käisin esimest korda elus Rakveres ja koeranäitusel ka. Sealkandis oli ikka põnev elu ;)
Kodus proovisin pehmel põllunurgal natuke Nennuga tööd teha. võtsin tavalised ohjad ja proovisin, kas Nennu ka topeltkorde süsteemile pihta saab. Ohjad on meil üpris lühikesed, seega pidin ise üsna palju jooksma. Natukene proovisin sammu, traavi ja tiba galoppi ka. Jalutades tegime peatusi ja harjutasime seismist, et ta rahulikum oleks.
Pühapäeval tegin rakendivarustuse korda ja natuke ohjadega ette. Tiba tegin galoppi ka jälle, et rahulikumaks hobust saada. Harjutasin ka peatusi ning sellest oli abi. Tavaliselt on tal komme minema tormata, kuid saime käru ees ilusasti sammus kohapealt ära. Ka peatused tulid välja. Tavaliselt ta rahmeldab palju ja hakkab juba peaga vehkima või jalaga kraapima, aga hetkeks saime täieliku peatuse kätte. Jäin väga rahule.
Praktikast.
Esmaspäev. Hobused välja, nati riisumist, tegin oma kolm boksi.. Õigemini 2, sest Alje oma nobeda tööga oli Theodori boksist juba üle käinud. Hobused sisse ja pärast Rosinaga sõitma. Meil müttas vist üks noorhobune korde peal ja natuke olin ise seetõttu krampis, kuna kartsin tema trikitamist. Tüdruk oli aga vana rahu ise selle kohapealt. Olin krampis ja siblisin jälle liiga palju seljas. Ülle seletas ka , mida tähendab, kui hobune jookseb minu ees. Kui ma ennast ülakeha ettepoole kaldus kergendan, olen ise eespool hobust ja vean puusaga hobuse tagumist poolt järgi, nii on palju raskem tervet hobust kontrollida. Kui olen sirgelt ja vaagnast veidi pööratud, et istmikuluud on sügaval sadulas, liigubki hobune minust justkui eespool ja kontrollin teda paremini. vot. Kell 14.00 sain koju.
Teisipäev. Tänased toimetused olid kõik teada, Ülle ei tulnud. Riisusin kopleid, heina, vahetasin hobuseid jne. Puhastasin ka Jumbo tekki karvadest ja viisin pärast kuivama. Ta on selle ikka puhta ribadeks lammutanud. Harjasin hobuste päitsed ka mudast puhtaks. Siis tutvusin söötmisega. Kas suurt nõud on söödakärus. Üks on tavatoit, mis on niisutatud teraviljade segu ja teine kuiv muljutud kaer. Siis on mõnel hobusel veel eraldi leotatud söödad ja paljudel omad graanulid või müsli kuskil boksi ukse juures. Aitasin sööta jagada. Pärast puhastasin veel oma tunnikaid suurest mudast, kontrollisin nad üle ja läksin koju ära.
Nüüd on veel uudiseid. Kui Tuvit ruilas näen jälle, lepime aja kokku, millal ta saaks Aadut kärpima tulla. Ehk siis munandid maha. Ja võib-olla sikul ka :) Nennule tahaks mineraali ka ära tuua.
Pilte tegin ka, aga need ei ole veel arvutis.
Ahjaa, esmaspäeval jalutasin mööda koplit korde otsas Aaduga ka. Püüan teda siis rakkes hoida, nüüd ju ilusad ilmad tulemas ja selle suvega peaks midagi selgeks ka saama. Ta oli muide nii tubli, et täitsa imestasin. Ehk on hoopis asi minus ka, et ma oskan hobust juba natuke paremini jälgida ja nõuan natuke lihtsamaid asju korraga. Tore oleks :)
Igaljuhul. homme 8 talli, sõidame enne tööpäeva algust juba.
Kodus proovisin pehmel põllunurgal natuke Nennuga tööd teha. võtsin tavalised ohjad ja proovisin, kas Nennu ka topeltkorde süsteemile pihta saab. Ohjad on meil üpris lühikesed, seega pidin ise üsna palju jooksma. Natukene proovisin sammu, traavi ja tiba galoppi ka. Jalutades tegime peatusi ja harjutasime seismist, et ta rahulikum oleks.
Pühapäeval tegin rakendivarustuse korda ja natuke ohjadega ette. Tiba tegin galoppi ka jälle, et rahulikumaks hobust saada. Harjutasin ka peatusi ning sellest oli abi. Tavaliselt on tal komme minema tormata, kuid saime käru ees ilusasti sammus kohapealt ära. Ka peatused tulid välja. Tavaliselt ta rahmeldab palju ja hakkab juba peaga vehkima või jalaga kraapima, aga hetkeks saime täieliku peatuse kätte. Jäin väga rahule.
Praktikast.
Esmaspäev. Hobused välja, nati riisumist, tegin oma kolm boksi.. Õigemini 2, sest Alje oma nobeda tööga oli Theodori boksist juba üle käinud. Hobused sisse ja pärast Rosinaga sõitma. Meil müttas vist üks noorhobune korde peal ja natuke olin ise seetõttu krampis, kuna kartsin tema trikitamist. Tüdruk oli aga vana rahu ise selle kohapealt. Olin krampis ja siblisin jälle liiga palju seljas. Ülle seletas ka , mida tähendab, kui hobune jookseb minu ees. Kui ma ennast ülakeha ettepoole kaldus kergendan, olen ise eespool hobust ja vean puusaga hobuse tagumist poolt järgi, nii on palju raskem tervet hobust kontrollida. Kui olen sirgelt ja vaagnast veidi pööratud, et istmikuluud on sügaval sadulas, liigubki hobune minust justkui eespool ja kontrollin teda paremini. vot. Kell 14.00 sain koju.
Teisipäev. Tänased toimetused olid kõik teada, Ülle ei tulnud. Riisusin kopleid, heina, vahetasin hobuseid jne. Puhastasin ka Jumbo tekki karvadest ja viisin pärast kuivama. Ta on selle ikka puhta ribadeks lammutanud. Harjasin hobuste päitsed ka mudast puhtaks. Siis tutvusin söötmisega. Kas suurt nõud on söödakärus. Üks on tavatoit, mis on niisutatud teraviljade segu ja teine kuiv muljutud kaer. Siis on mõnel hobusel veel eraldi leotatud söödad ja paljudel omad graanulid või müsli kuskil boksi ukse juures. Aitasin sööta jagada. Pärast puhastasin veel oma tunnikaid suurest mudast, kontrollisin nad üle ja läksin koju ära.
Nüüd on veel uudiseid. Kui Tuvit ruilas näen jälle, lepime aja kokku, millal ta saaks Aadut kärpima tulla. Ehk siis munandid maha. Ja võib-olla sikul ka :) Nennule tahaks mineraali ka ära tuua.
Pilte tegin ka, aga need ei ole veel arvutis.
Ahjaa, esmaspäeval jalutasin mööda koplit korde otsas Aaduga ka. Püüan teda siis rakkes hoida, nüüd ju ilusad ilmad tulemas ja selle suvega peaks midagi selgeks ka saama. Ta oli muide nii tubli, et täitsa imestasin. Ehk on hoopis asi minus ka, et ma oskan hobust juba natuke paremini jälgida ja nõuan natuke lihtsamaid asju korraga. Tore oleks :)
Igaljuhul. homme 8 talli, sõidame enne tööpäeva algust juba.
08 aprill 2011
5. päev, 41 töötundi tehtud
Hommikul 9 kohal. Jumbo ja Elter välja. Eha oli ka kohal ja ütles, et koplid kannatavad küll veel. Tekid selga ja nagu tavaliselt. Täna viisin Theo ja Tarzani ka koos välja ja oskan nüüd küll vist kahe hobusega käia. Suurtega pole ainult proovinud, kuigi mõte on üks :)
Bokse tegema. Täna oli neid kolm. Theo ja Tarzan ka. Need on poole väiksemad boksid. Kuna märjad kohad jäid eile sisse, siis Eha tuli näitama, kuidas nüüd teha. Tõin Reinu tallist kerge hargi ka ja oli päris hea teha. Tegin siis kõik boksid Eha-meetodi järgi tõin kolme boksi peale ühe kärutäie saepuru ka. "Nii palju, kui Alje paneb, meie ei pane." Vot nii. Pühkisin põranda ja läksime Ehaga poodi kaalu kasutama. Neli erinevat kopsikut oli kaasas erineva söödaga ja probleem oli selles, et söödad saavad varem otsa kui planeeritud. Järelikult panevad söötjad rohkem ette, kui vaja. (Ime siis pole, et kõik nii paksud ja hästi söödetud on) Kriipsutasime kopsikud ära, võtsime paar saiakest ka kaasa ja tulime talli tagasi. Tõin üle tee koplitest hobused ära, Iidolile ja Fränckile saepuru (Alje ütles, et mõlemale kaks kärutäit, aga Eha ütles, et ühe paneksin, selge see, et panin mõlemale ühe) Hobused sisse ja siis olin kohvile kutsutud.
Sõin saiakest ja rääkisime, et järgmine näd vah tulevatel võistlustel pean abiks olema ja pajutibudega oksi on vaja jne. Veel kuulsin, et kui uus praktikant tuleb, siis on meil kahe peale 10-12 boksi teha, mis on täitsa normaalne. Üks tädi saadetakse siis koju. Igal juhul läksin koplit riisuma, Eha tuli appi, vedasime mõned hunnikud jää pealt jälle minema ja lükkasime kaks heinarulli ka ukse taha valmis. Pühkisime puru kokku ja oligi lõuna.
Lõunalt tulles vedasi ühe hunniku minema, käruga talli jalutades tuli Ülle Orlandoga vastu. Andis ülesandeks Tarzan valmis panna. Vahetasin riided ja panin karvikule sadula selga. Meeletult ajab karva, kõik kohad on neid täis. Kui olime valmis, tuli Ülle tagasi, saatis meid maneeži sammu tegema. Olin üksi maneežis ja hea rahulik oli katsetada, mis mulle siis eelmisest korrast meelde oli jäänud. Hobune liikuma, kuula (st tunneta), vajadusel säärt, kui ei toimi, siis stekiga (säär tuleb murdosa sekundist varem, hääl ja stekk on abivahendid), käed alla ja toimetan küünarnukist, ei vaata hobust ja keskkoht lõdvestatud, kand alla... jaa siis jälle otsast peale.
Tarzaniga sain täna päris palju galoppi sõita, tal on nii mõnus samm, ainult, et edasi peab päris palju ajama, ta on vähe laisa võitu. Paar korda traavitades tõusis lihtsalt sirge peal galoppi ka, Ülle ütles, et sättis oma tagumist otsa, kuna tal on raskem seda kandma saada. Ühe korra aga protestis ja virutas mõnusalt tagant üles ka. Lõi mu tasakaalust välja ja üks jalus natuke kadus õige koha alt ära, aga jäin selga ja nõudsin edasi. Sain olukorrast aru ja oskasin ka tunnetada , et mingi hüpekas sealt nüüd tuleb, seepräast ei hakanudki kartma ega midagi. Nii tore. Lõpetasin siis, kui oli saavutatud mõnus lõdvestav traav ja kontakt. Rääkisime natuke hirmudest ja spordipsühholoogiast ning teooriast, et inimene peab harjutama üks 300 korda üht harjutust, et see kinnistuks. Nagu ülle ütles, ei tasu esimesel korral kohe meelt heita, kui miskit välja ei tule, 299 korda on ju veel :)
Järgmiseks läksime vaatama, kas vankri saab sepikojast kätte. See oli aga koli taga peidus ja pidime jumboga hoopis ratsutama minema. Maneežis olid kaks hobust kordel ja mina nende vahel siis jalutasin soojenduseks. Ümber ühe hobuse sõitsin ka, aga nad ei paist väga sõbralikud üksteise vastu olevat. Kui seesama hobune kordel galoppi tegi ja tagant üles pirutas paraja matsuga, sai Jumbo ka innustust minema tormata. Temaga oli natuke hirmus seetõttu. Traav oli küll mugav ja sain harjutada eest ratsme järeleandmist ja kokkunäppimist. Galopp oli ainult kohutav :D Ta on nii raske tüübiga ja raske on seda lihamäge kergel liigutada. Suur samm ja tunne oli küll, et 4 fuleed ja maneež saab otsa. Täielik tank. Ma ei suutnud end lõdvaks lasta, sest kogu aeg oli tunne, et tahan teda tagasi hoida ja tagasi võtta, aga ta ei suuda niimoodi liikuda ja ennast edasi kanda. Vabalt joosta laskmine paistis aga enesetapuna. Korra proovisin veel ühe sirge ja siis oli kõik ka. Jalutasin teda, ülle läks ära. Kui Jumboga sisse hakkasin minema, tuli Ülle Rosinaga maneeži. Viisin hobuse ära, panin asjad ära ja läksin Rosinat vaatama. Võisin ka temaga proovida.
Ülle tegi ohjadega tööd ette ja proovisin seljast ka. Tegin sammu, mõned peatused, siis üleminekud traavile ja veidi pikemat traavi. Ülle jäi lõpuks üsna vaikseks platsi ääres ja lõpuks ütles, et ma kuulasin ilusti hobust, läksin liikumisega kaasa, nõudsin õigel ajal ja rahunesin maha, võrreldes nädala algusega. Mul oli seda nii hea meel seda kuulda.
Ise tunnen ka, et nii on ju palju lihtsam sõita, nagu Ülle õpetab. Ma muidu rabielen seal seljas liiga palju ja siis hädaldan, et nagu aastaid oleks sõitnud vahelduva eduga, aga ei saa aru, millal hobune teeb seda, teist või kolmandat. Loomulikult ei saa, ma ju ei kuula teda. Ülle saab aga kohe aru, millal ma kuulan hobust , millal ma ise rabistan või krampis olen ja tuletab mulle meelde, et ma ikka oma käed lõdvaks laseks ja küünarnuke kasutaks. Täna sain isegi aru, mida see tähendab, et lasen hobusel enda ees joosta. Ka Reet kasutas seda väljendit ja ka on kiitnud mind selle eest, aga mina küll ei ole ausalt aru saanud, mille eest ta siis kiitis mind. Ma ei ole ju varem niimoodi asjast aru saanud ja niimoodi sõitnud väga. Võib-olla korra on välja tulnud, aga ma nagu ei ole sellest aru saanud. Ühesõnaga, kui ratsutaja peab oskama hobust kuulata, siis treener peab oskama ka ratsutajat kuulata. Ma ei ole aga aru saanud, et mu eelmine treener mind selles mõttes "kuulata" oskaks. Sellest on lihtsalt kahju, ma ei heida midagi ette.
Jah.. Esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev tulevad järgmine nädal vist lühikesed päevad, umbes pärast lõunat koju. Neljapäev ratsutamine ja reedest hakkab võistluste melu pihta. Lucky me :)
Ahjaa, fotokas oli ka kaasas täna, aga no läks meelest ära...
Bokse tegema. Täna oli neid kolm. Theo ja Tarzan ka. Need on poole väiksemad boksid. Kuna märjad kohad jäid eile sisse, siis Eha tuli näitama, kuidas nüüd teha. Tõin Reinu tallist kerge hargi ka ja oli päris hea teha. Tegin siis kõik boksid Eha-meetodi järgi tõin kolme boksi peale ühe kärutäie saepuru ka. "Nii palju, kui Alje paneb, meie ei pane." Vot nii. Pühkisin põranda ja läksime Ehaga poodi kaalu kasutama. Neli erinevat kopsikut oli kaasas erineva söödaga ja probleem oli selles, et söödad saavad varem otsa kui planeeritud. Järelikult panevad söötjad rohkem ette, kui vaja. (Ime siis pole, et kõik nii paksud ja hästi söödetud on) Kriipsutasime kopsikud ära, võtsime paar saiakest ka kaasa ja tulime talli tagasi. Tõin üle tee koplitest hobused ära, Iidolile ja Fränckile saepuru (Alje ütles, et mõlemale kaks kärutäit, aga Eha ütles, et ühe paneksin, selge see, et panin mõlemale ühe) Hobused sisse ja siis olin kohvile kutsutud.
Sõin saiakest ja rääkisime, et järgmine näd vah tulevatel võistlustel pean abiks olema ja pajutibudega oksi on vaja jne. Veel kuulsin, et kui uus praktikant tuleb, siis on meil kahe peale 10-12 boksi teha, mis on täitsa normaalne. Üks tädi saadetakse siis koju. Igal juhul läksin koplit riisuma, Eha tuli appi, vedasime mõned hunnikud jää pealt jälle minema ja lükkasime kaks heinarulli ka ukse taha valmis. Pühkisime puru kokku ja oligi lõuna.
Lõunalt tulles vedasi ühe hunniku minema, käruga talli jalutades tuli Ülle Orlandoga vastu. Andis ülesandeks Tarzan valmis panna. Vahetasin riided ja panin karvikule sadula selga. Meeletult ajab karva, kõik kohad on neid täis. Kui olime valmis, tuli Ülle tagasi, saatis meid maneeži sammu tegema. Olin üksi maneežis ja hea rahulik oli katsetada, mis mulle siis eelmisest korrast meelde oli jäänud. Hobune liikuma, kuula (st tunneta), vajadusel säärt, kui ei toimi, siis stekiga (säär tuleb murdosa sekundist varem, hääl ja stekk on abivahendid), käed alla ja toimetan küünarnukist, ei vaata hobust ja keskkoht lõdvestatud, kand alla... jaa siis jälle otsast peale.
Tarzaniga sain täna päris palju galoppi sõita, tal on nii mõnus samm, ainult, et edasi peab päris palju ajama, ta on vähe laisa võitu. Paar korda traavitades tõusis lihtsalt sirge peal galoppi ka, Ülle ütles, et sättis oma tagumist otsa, kuna tal on raskem seda kandma saada. Ühe korra aga protestis ja virutas mõnusalt tagant üles ka. Lõi mu tasakaalust välja ja üks jalus natuke kadus õige koha alt ära, aga jäin selga ja nõudsin edasi. Sain olukorrast aru ja oskasin ka tunnetada , et mingi hüpekas sealt nüüd tuleb, seepräast ei hakanudki kartma ega midagi. Nii tore. Lõpetasin siis, kui oli saavutatud mõnus lõdvestav traav ja kontakt. Rääkisime natuke hirmudest ja spordipsühholoogiast ning teooriast, et inimene peab harjutama üks 300 korda üht harjutust, et see kinnistuks. Nagu ülle ütles, ei tasu esimesel korral kohe meelt heita, kui miskit välja ei tule, 299 korda on ju veel :)
Järgmiseks läksime vaatama, kas vankri saab sepikojast kätte. See oli aga koli taga peidus ja pidime jumboga hoopis ratsutama minema. Maneežis olid kaks hobust kordel ja mina nende vahel siis jalutasin soojenduseks. Ümber ühe hobuse sõitsin ka, aga nad ei paist väga sõbralikud üksteise vastu olevat. Kui seesama hobune kordel galoppi tegi ja tagant üles pirutas paraja matsuga, sai Jumbo ka innustust minema tormata. Temaga oli natuke hirmus seetõttu. Traav oli küll mugav ja sain harjutada eest ratsme järeleandmist ja kokkunäppimist. Galopp oli ainult kohutav :D Ta on nii raske tüübiga ja raske on seda lihamäge kergel liigutada. Suur samm ja tunne oli küll, et 4 fuleed ja maneež saab otsa. Täielik tank. Ma ei suutnud end lõdvaks lasta, sest kogu aeg oli tunne, et tahan teda tagasi hoida ja tagasi võtta, aga ta ei suuda niimoodi liikuda ja ennast edasi kanda. Vabalt joosta laskmine paistis aga enesetapuna. Korra proovisin veel ühe sirge ja siis oli kõik ka. Jalutasin teda, ülle läks ära. Kui Jumboga sisse hakkasin minema, tuli Ülle Rosinaga maneeži. Viisin hobuse ära, panin asjad ära ja läksin Rosinat vaatama. Võisin ka temaga proovida.
Ülle tegi ohjadega tööd ette ja proovisin seljast ka. Tegin sammu, mõned peatused, siis üleminekud traavile ja veidi pikemat traavi. Ülle jäi lõpuks üsna vaikseks platsi ääres ja lõpuks ütles, et ma kuulasin ilusti hobust, läksin liikumisega kaasa, nõudsin õigel ajal ja rahunesin maha, võrreldes nädala algusega. Mul oli seda nii hea meel seda kuulda.
Ise tunnen ka, et nii on ju palju lihtsam sõita, nagu Ülle õpetab. Ma muidu rabielen seal seljas liiga palju ja siis hädaldan, et nagu aastaid oleks sõitnud vahelduva eduga, aga ei saa aru, millal hobune teeb seda, teist või kolmandat. Loomulikult ei saa, ma ju ei kuula teda. Ülle saab aga kohe aru, millal ma kuulan hobust , millal ma ise rabistan või krampis olen ja tuletab mulle meelde, et ma ikka oma käed lõdvaks laseks ja küünarnuke kasutaks. Täna sain isegi aru, mida see tähendab, et lasen hobusel enda ees joosta. Ka Reet kasutas seda väljendit ja ka on kiitnud mind selle eest, aga mina küll ei ole ausalt aru saanud, mille eest ta siis kiitis mind. Ma ei ole ju varem niimoodi asjast aru saanud ja niimoodi sõitnud väga. Võib-olla korra on välja tulnud, aga ma nagu ei ole sellest aru saanud. Ühesõnaga, kui ratsutaja peab oskama hobust kuulata, siis treener peab oskama ka ratsutajat kuulata. Ma ei ole aga aru saanud, et mu eelmine treener mind selles mõttes "kuulata" oskaks. Sellest on lihtsalt kahju, ma ei heida midagi ette.
Jah.. Esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev tulevad järgmine nädal vist lühikesed päevad, umbes pärast lõunat koju. Neljapäev ratsutamine ja reedest hakkab võistluste melu pihta. Lucky me :)
Ahjaa, fotokas oli ka kaasas täna, aga no läks meelest ära...
07 aprill 2011
4. päev
9.00 talli. Uduvihm. Hmm... mis siis teha? Viisin Jumbo ja Elteri talli taha, tõin need kokkuriisutud heinad ette ja mõtlesin. Küsisin Katilt ja Aljelt ka nõu. Siis hakkas rohkem sadama ja mõtlesin, et teen boksi ära ja vaatab siis edasi. Haarasin siiski puitvarrega hargi omale ja tegin aset nagu õpetatud. Lõpuks tuligi Eha ja ütles, et väga ilus on. Nüüd võis arvestada, et päev on korda läinud :)
Tõin jumbo ja Elteri ära, viisin Theo ja Tarzani asemele, Üle tee Kalou, Draakon ja Rosin ka. Tunni pärast kõik sisse ja talli taha Fränck ja Iidol. Kuna siis ei sadanud enam, ei pannud õuetekke selga. Tegin vahepeal Jumbo saba korda ja kui olin karvad kokku korjanud, et hobuseid sisse tuua, jõudsid Eha ja Toomas sellega juba ette, kuna sadama oli hakanud. Iidolile siis fliis selga ja tunni pärast maha. Selle ajaga kitkusin Tarzani lakka. Siis tuli hobuste lõuna, aitasin Aljel pühkida ja läksime ise sööma.
Tagasi tulles vahetasin riided ja puhastasin Rosinat, kuna temast tuldi müügivideot tegema. Siis kaks Ülle trennilast arvasid, et ma olen Rosina ära ostnud :) Ülle ütles, et Fräncki valmis paneksin. Läksimegi maneeži ja ronisin selga. Jube vahva, jälle võõras hobune, aga ma ei kartnudki. Teate, mis teema sellega üldse on? Mul ei ole absoluutselt aega mõelda selle peale, et kardan või midagi. Mul on nii palju asju, mida ma pean jälgima ja tunnetama õppima. Mul pole aega karta.
Endiselt. Kergendades tuleb ennast lõdvaks lasta ja mitte rabelema kukkuda seljas. Ajan ikka hooga ennast püsti seal ja ma ikka absoluutselt ei tunneta hobuse jalgade liikumist. Pean vahepeal silmad kinni panema ja siis mõtlema selle üle. Nüüd on mul vähemalt motivatsioon pea püsti hoida. Aga ikka, keskendun kergendamisele- tõstan käsi, lasen käed alla ja pehmeks, sügan jalgadega ringi... Mul on, mida harjutada. Fränckil oli mingi probleem peaga täna. Ta vehkis sellega jube palju üles alla, kapsel oli ka ta valjastelt ära võetud, seega Tuvi pidi ta suud kontrollima millalgi.
Sain galoppi ka sõita. Ainult paremast jalast tegin. Omaarvates püsin ma galopis paremini ja kindlamini sadulas kui traavi ajal. Ning nagu ikka, pärast galoppi läks ka traav paremaks minu meelest. Lõpetasin, jalutasin, fliis selga ja talli tagasi.
Järgmisena võtsin Tarzani ja tegin talle kordet ette. Ta on väheke pullija tüüp, aga Ülle ütles, et tema lemmik. Kordel saime enamvähem hakkama, kippus kiirustama ja galopitama valel ajal või siis tahtis päris seisma jääda. Kummid olid ka peal, kui kordetasin, sõites võtsime maha. Tarzan hakkas vigurdama ka, vedas õlaga välja ja vahepeal keeldus liikumast. Pean keskenduma, et tuleks korraga üks märguanne. Kui sellest midagi ei muutu, siis stekiga.
Viisin Tarzani ära, võtsin Fränckil ja Iidolil fliisid maha, pühkisin põrandat oma tunnikate eest ja rääkisin Üllega mõned sõnad juttu. Kella kuueni olin, kokku 9 tundi.
Tõin jumbo ja Elteri ära, viisin Theo ja Tarzani asemele, Üle tee Kalou, Draakon ja Rosin ka. Tunni pärast kõik sisse ja talli taha Fränck ja Iidol. Kuna siis ei sadanud enam, ei pannud õuetekke selga. Tegin vahepeal Jumbo saba korda ja kui olin karvad kokku korjanud, et hobuseid sisse tuua, jõudsid Eha ja Toomas sellega juba ette, kuna sadama oli hakanud. Iidolile siis fliis selga ja tunni pärast maha. Selle ajaga kitkusin Tarzani lakka. Siis tuli hobuste lõuna, aitasin Aljel pühkida ja läksime ise sööma.
Tagasi tulles vahetasin riided ja puhastasin Rosinat, kuna temast tuldi müügivideot tegema. Siis kaks Ülle trennilast arvasid, et ma olen Rosina ära ostnud :) Ülle ütles, et Fräncki valmis paneksin. Läksimegi maneeži ja ronisin selga. Jube vahva, jälle võõras hobune, aga ma ei kartnudki. Teate, mis teema sellega üldse on? Mul ei ole absoluutselt aega mõelda selle peale, et kardan või midagi. Mul on nii palju asju, mida ma pean jälgima ja tunnetama õppima. Mul pole aega karta.
Endiselt. Kergendades tuleb ennast lõdvaks lasta ja mitte rabelema kukkuda seljas. Ajan ikka hooga ennast püsti seal ja ma ikka absoluutselt ei tunneta hobuse jalgade liikumist. Pean vahepeal silmad kinni panema ja siis mõtlema selle üle. Nüüd on mul vähemalt motivatsioon pea püsti hoida. Aga ikka, keskendun kergendamisele- tõstan käsi, lasen käed alla ja pehmeks, sügan jalgadega ringi... Mul on, mida harjutada. Fränckil oli mingi probleem peaga täna. Ta vehkis sellega jube palju üles alla, kapsel oli ka ta valjastelt ära võetud, seega Tuvi pidi ta suud kontrollima millalgi.
Sain galoppi ka sõita. Ainult paremast jalast tegin. Omaarvates püsin ma galopis paremini ja kindlamini sadulas kui traavi ajal. Ning nagu ikka, pärast galoppi läks ka traav paremaks minu meelest. Lõpetasin, jalutasin, fliis selga ja talli tagasi.
Järgmisena võtsin Tarzani ja tegin talle kordet ette. Ta on väheke pullija tüüp, aga Ülle ütles, et tema lemmik. Kordel saime enamvähem hakkama, kippus kiirustama ja galopitama valel ajal või siis tahtis päris seisma jääda. Kummid olid ka peal, kui kordetasin, sõites võtsime maha. Tarzan hakkas vigurdama ka, vedas õlaga välja ja vahepeal keeldus liikumast. Pean keskenduma, et tuleks korraga üks märguanne. Kui sellest midagi ei muutu, siis stekiga.
Viisin Tarzani ära, võtsin Fränckil ja Iidolil fliisid maha, pühkisin põrandat oma tunnikate eest ja rääkisin Üllega mõned sõnad juttu. Kella kuueni olin, kokku 9 tundi.
06 aprill 2011
3. päev
Veelkord aseme tegemisest. Täna näitas seda Eha isiklikult. Jumbo on hobune, kellel võib loigud ära korjata üle päeva. Homme näiteks ei korja, ainult junnid. Ja tagant puru ette, seinaääred puhtaks nii palju, et kõik lauad saaksid hingata, jootja alt õhemaks ja keskele paksem kiht. Uus puru ette serva, sest hobune ise veab selle jalgadega laiali. Vot nii. Boksi tegemine on selline mõttetöö, et vaadata, kuidas hobusel ikka parem oleks, nagu Eha mulle täna ütles. Ja Reinu tallist pidin endale hea plastikhargi laenama edaspidiseks.
8.30 läksin talli. Ülle käis kopleid kontrollimas ja üks koppel juba ei kannata hobuseid. Point selles, et murukattega koplid pannakse lume sulamise ajal kinni, et pinnas saaks taastuda, rohi kasvada ja ei tekiks mingit mülgast. Õue läksid Jumbo ja Elter ning viisin Draakoni ja Kalou esimest korda koos. Head pisikesed. Siis viisime Tarzani ja Theodori koos Üllega ja viimasena Rosina. Täna olid nad tekkidega ja kaua polnud. Eha pärast näitas, kuhu tekid kuivama panna.
Aitasin saepuru tunnikate boksi vedada ja tõin nad seejärel sisse. Rosin, Tarzan, Theodor, Kalou ja Draakon koos, Jumbo ja Alje võttis Elteri. Siis Tholt tekk Iidolile, Fränckil vahetasin ka talliteki õueoma vastu ja kui välja hakkasime viima, oli meie koppel juba hõivatud. Margit tõi oma hobuse juba sisse, kuid ütlesin, et kaks hobust tuleksid tunniks ajaks veel. Ega mind väga armsa näoga ei vaadatud, kui noh. Viisime Aljega hobused välja, siis panin tekid kuivama, puhastasin natuke Orlando harjasid ja võtsin sealt lakakammi. Tõin Jumbo välja, puhastasin teda, harjasin laka ja nühkisin lahtist karva maha. Kitkusin lakka õhemaks ja lühemaks. Täitsa normaalne jäi, aega võttis, kuna lakk oli ikka päris pikk ja paks kaela keskelt. Lõpuks oligi hobuste lõuna käes ja Jumbo tahtis heina sööma minna. Jäin koridoris kärule ka ette, seega panin ta boksi tagasi. Puhastasin harjad ja pühkisin karvahunniku kokku. Aitasin põrandat pühkida ja siis oli juba omal lõuna käes.
Tagasi tulles sõi Jumbo ikka heina ja tallis oli vaikne. Mõtlesin, et ehk saan boksis ta saba lühemaks võtta, kuid see oli nii paks, et ühe lõikamisega hakkama poleks saanud. Nojah. Läksin siis koju hoopis.
Õhtul helistas Ülle ja kontrollis ka, kas sain hakkama. Homme hommikul teda jällegi pole ning lubas ka vihmasadu. Seega hobuseid ei pea välja viima siis. Lähen nendega maneeži jalutama, et oleks parem bokse teha. Rosina ja Tarzani võin ka kordele panna. Kui vaba aega tekib, siis teen tunnikaid korda.
Pärastlõunal läheme ratsutama :) Seega loodan homme kirjutada muljeid, aga ei tea, mis ajal koju jõuan ning kui väsinud olen. Igaljuhul ma pean end kokku võtma mõnes osas.
8.30 läksin talli. Ülle käis kopleid kontrollimas ja üks koppel juba ei kannata hobuseid. Point selles, et murukattega koplid pannakse lume sulamise ajal kinni, et pinnas saaks taastuda, rohi kasvada ja ei tekiks mingit mülgast. Õue läksid Jumbo ja Elter ning viisin Draakoni ja Kalou esimest korda koos. Head pisikesed. Siis viisime Tarzani ja Theodori koos Üllega ja viimasena Rosina. Täna olid nad tekkidega ja kaua polnud. Eha pärast näitas, kuhu tekid kuivama panna.
Aitasin saepuru tunnikate boksi vedada ja tõin nad seejärel sisse. Rosin, Tarzan, Theodor, Kalou ja Draakon koos, Jumbo ja Alje võttis Elteri. Siis Tholt tekk Iidolile, Fränckil vahetasin ka talliteki õueoma vastu ja kui välja hakkasime viima, oli meie koppel juba hõivatud. Margit tõi oma hobuse juba sisse, kuid ütlesin, et kaks hobust tuleksid tunniks ajaks veel. Ega mind väga armsa näoga ei vaadatud, kui noh. Viisime Aljega hobused välja, siis panin tekid kuivama, puhastasin natuke Orlando harjasid ja võtsin sealt lakakammi. Tõin Jumbo välja, puhastasin teda, harjasin laka ja nühkisin lahtist karva maha. Kitkusin lakka õhemaks ja lühemaks. Täitsa normaalne jäi, aega võttis, kuna lakk oli ikka päris pikk ja paks kaela keskelt. Lõpuks oligi hobuste lõuna käes ja Jumbo tahtis heina sööma minna. Jäin koridoris kärule ka ette, seega panin ta boksi tagasi. Puhastasin harjad ja pühkisin karvahunniku kokku. Aitasin põrandat pühkida ja siis oli juba omal lõuna käes.
Tagasi tulles sõi Jumbo ikka heina ja tallis oli vaikne. Mõtlesin, et ehk saan boksis ta saba lühemaks võtta, kuid see oli nii paks, et ühe lõikamisega hakkama poleks saanud. Nojah. Läksin siis koju hoopis.
Õhtul helistas Ülle ja kontrollis ka, kas sain hakkama. Homme hommikul teda jällegi pole ning lubas ka vihmasadu. Seega hobuseid ei pea välja viima siis. Lähen nendega maneeži jalutama, et oleks parem bokse teha. Rosina ja Tarzani võin ka kordele panna. Kui vaba aega tekib, siis teen tunnikaid korda.
Pärastlõunal läheme ratsutama :) Seega loodan homme kirjutada muljeid, aga ei tea, mis ajal koju jõuan ning kui väsinud olen. Igaljuhul ma pean end kokku võtma mõnes osas.
05 aprill 2011
2. päev
Tegelikult tundub, et KEVAD tuleb. Nii palju on sulanud õues. Lahe.
Täna 9 talli. Ülle ja Ehaga sättisime hobused välja. Peale Kalou läksid kõik ilma tekkideta, kuna tuult polnud ja päike paistis. Eha pani heinad ette ja me Üllega tõime hobuseid. Talli taga Jumbo, Elter, esimeses Draakon, Kalou, teises Tarzan, Theodor, kolmandas Rosin (sinna viisin heinad ise) ja Enne treilaparklat Fränck ja Iidol. Põrand puhtaks ja Eha seletas saepuru süsteemi. Kuiv saepuru võetakse pakist ja kallatakse peenikese niiske juurde segamini. Sealt võtad ja viid boksi.
Täna tegin jälle Jumbo aseme, tõin puru ja pidin saepuruhoidla juurest koristama minema. Paraku mässas seal traktor ja läksin hoopis heina riisuma. Osa hobustele ette, ülejäänu sõnnikusse. Umbes 12 tõime hobused sisse ning siis tuli Eha appi riisuma. Pargipoolne talli külg tuleb praegu ilusasti puhtaks teha, sest miski suur tervisepäev pidi varsti toimuma, siis on inimestel ilus vaadata.
Junnid pidin ka ära korjama sellest aiast, kus Jumbo ja Elter olid, ainult et siis ei olnud käru kohe võtta ja pärast tuli juba üks täkk koplisse. Mõtlesin, et ma siis pärast, kui ühtki hobust ei ole, aga...
Vahepeal puhkasin ja aitasin Aljel (üks tallitöölistest) lõuna ajal heina jagada. Umbes 2 kilo käib heina, tunnikatel vähem ja väikestel ponidel ka vähem. Hein on ilus, rohelise kõrrega, ei tolma ja lõhnab mõnusalt. Kunagi ei ole boksis mingit üleliigset heina, kui hobuste juurde minna. Järelikult pannakse vastav kogus ja hein on hea. See mulle meeldib, et aset tehes ei pea kuskil heinas ringi keerutama.
Pidin veel ühes tühjas boksis saepuru laiali ajama ning veidi juurde tooma. Pesin jootja, küna ja soolakivi aluse ka puhtaks, kuna seal vastas tehakse remonti, oli kõik ehitustolmu täis. Käisin lõunal ja siis tõin puru ka boksi.
Pärastlõunal panin valmis Draakoni, kuna Aljel olid külalised ja üks pisike laps tegi paar ringi sisehoovis. Siis oli Ülle ka kohal ja läksin endale ka ratsariideid selga panema. Ülle pani samal ajal Rosina valmis ning jõudis maneežigi. Seal tegi ta libiseva süsteemiga topeltkordet ja läksingi selga. Rosinale. Saate aru? Nii tore. Mäletan alles seda päeva, kui Nennu Raikkülast paaritusest tagasi tuli, ei, kuidas me ta sinna viisime üldse. Mäletan, kui Rosin sündinud oli, mäletan, kui müüsime... Ja täna istusin ma tal seljas ning tegin isegi ühe galopitõste. Ta oli nii tore.
Ratsutamisest ka. Käsi ei tohi keerata nii nagu mina neid keeran. Randmed paigal ja ei keera sissepoole! Käsi tuleb küünarnukist painutada ja järgi anda edasi-tagasi suunas. Kätt saab endast mööda tõmmata, muide :) Küünarnukk raskeks ja enda keha juurde, et tekiks tunne nagu hoian näpuga suuliserõngast (tegelikult on nii ka koolis räägitud, lihtsalt nüüd ma sain aru, mida sellega mõeldud on, päriselt). Pea ei tohi vaadata maha ega jälgida hobust. Hobuse liikumist peab tunnetama. Kergendades tuleb ennast sadulast välja tõsta nii palju kui hobune viskab, mitte ise end edasi tagasi lükata. Puusaga ei tohi kergendades hobust edasi lükata, muidu ei tunneta hobuse liikumist. Edasi ajamiseks on siiski säär! Ning kui esimene sääre märguanne ei aita, siis tuleb järgmine märguanne stekiga, et märguanne oleks tõhusam. Ei tasu hobust sügama jääda. Oi, kui palju on, mida meelde jätta. Tegelikult nagu midagi täiesti uut polegi või kardinaalselt teistmoodi. Lihtsalt rõhku pannakse ükshaaval teistele asjadele. Olen neid lauseid varemgi kuulnud, kuid täna tekkis kuidagi ettekujutus. Tegelikult ju nii lihtsad asjad. Ei, mulle meeldis.
Pärast Rosinat oligi kõik tehtud. Sain koju minna. 8 tundi tehtud. Homme lähen pool tundi varem ja saan varem ära ka, kuna Ülle on pikalt koolis. Tema osa jääb justkui ära homme, kuid neljapäeval pidi selle eest ohjeldamatult ratsutamist olema :)
Täna 9 talli. Ülle ja Ehaga sättisime hobused välja. Peale Kalou läksid kõik ilma tekkideta, kuna tuult polnud ja päike paistis. Eha pani heinad ette ja me Üllega tõime hobuseid. Talli taga Jumbo, Elter, esimeses Draakon, Kalou, teises Tarzan, Theodor, kolmandas Rosin (sinna viisin heinad ise) ja Enne treilaparklat Fränck ja Iidol. Põrand puhtaks ja Eha seletas saepuru süsteemi. Kuiv saepuru võetakse pakist ja kallatakse peenikese niiske juurde segamini. Sealt võtad ja viid boksi.
Täna tegin jälle Jumbo aseme, tõin puru ja pidin saepuruhoidla juurest koristama minema. Paraku mässas seal traktor ja läksin hoopis heina riisuma. Osa hobustele ette, ülejäänu sõnnikusse. Umbes 12 tõime hobused sisse ning siis tuli Eha appi riisuma. Pargipoolne talli külg tuleb praegu ilusasti puhtaks teha, sest miski suur tervisepäev pidi varsti toimuma, siis on inimestel ilus vaadata.
Junnid pidin ka ära korjama sellest aiast, kus Jumbo ja Elter olid, ainult et siis ei olnud käru kohe võtta ja pärast tuli juba üks täkk koplisse. Mõtlesin, et ma siis pärast, kui ühtki hobust ei ole, aga...
Vahepeal puhkasin ja aitasin Aljel (üks tallitöölistest) lõuna ajal heina jagada. Umbes 2 kilo käib heina, tunnikatel vähem ja väikestel ponidel ka vähem. Hein on ilus, rohelise kõrrega, ei tolma ja lõhnab mõnusalt. Kunagi ei ole boksis mingit üleliigset heina, kui hobuste juurde minna. Järelikult pannakse vastav kogus ja hein on hea. See mulle meeldib, et aset tehes ei pea kuskil heinas ringi keerutama.
Pidin veel ühes tühjas boksis saepuru laiali ajama ning veidi juurde tooma. Pesin jootja, küna ja soolakivi aluse ka puhtaks, kuna seal vastas tehakse remonti, oli kõik ehitustolmu täis. Käisin lõunal ja siis tõin puru ka boksi.
Pärastlõunal panin valmis Draakoni, kuna Aljel olid külalised ja üks pisike laps tegi paar ringi sisehoovis. Siis oli Ülle ka kohal ja läksin endale ka ratsariideid selga panema. Ülle pani samal ajal Rosina valmis ning jõudis maneežigi. Seal tegi ta libiseva süsteemiga topeltkordet ja läksingi selga. Rosinale. Saate aru? Nii tore. Mäletan alles seda päeva, kui Nennu Raikkülast paaritusest tagasi tuli, ei, kuidas me ta sinna viisime üldse. Mäletan, kui Rosin sündinud oli, mäletan, kui müüsime... Ja täna istusin ma tal seljas ning tegin isegi ühe galopitõste. Ta oli nii tore.
Ratsutamisest ka. Käsi ei tohi keerata nii nagu mina neid keeran. Randmed paigal ja ei keera sissepoole! Käsi tuleb küünarnukist painutada ja järgi anda edasi-tagasi suunas. Kätt saab endast mööda tõmmata, muide :) Küünarnukk raskeks ja enda keha juurde, et tekiks tunne nagu hoian näpuga suuliserõngast (tegelikult on nii ka koolis räägitud, lihtsalt nüüd ma sain aru, mida sellega mõeldud on, päriselt). Pea ei tohi vaadata maha ega jälgida hobust. Hobuse liikumist peab tunnetama. Kergendades tuleb ennast sadulast välja tõsta nii palju kui hobune viskab, mitte ise end edasi tagasi lükata. Puusaga ei tohi kergendades hobust edasi lükata, muidu ei tunneta hobuse liikumist. Edasi ajamiseks on siiski säär! Ning kui esimene sääre märguanne ei aita, siis tuleb järgmine märguanne stekiga, et märguanne oleks tõhusam. Ei tasu hobust sügama jääda. Oi, kui palju on, mida meelde jätta. Tegelikult nagu midagi täiesti uut polegi või kardinaalselt teistmoodi. Lihtsalt rõhku pannakse ükshaaval teistele asjadele. Olen neid lauseid varemgi kuulnud, kuid täna tekkis kuidagi ettekujutus. Tegelikult ju nii lihtsad asjad. Ei, mulle meeldis.
Pärast Rosinat oligi kõik tehtud. Sain koju minna. 8 tundi tehtud. Homme lähen pool tundi varem ja saan varem ära ka, kuna Ülle on pikalt koolis. Tema osa jääb justkui ära homme, kuid neljapäeval pidi selle eest ohjeldamatult ratsutamist olema :)
04 aprill 2011
Esimene päev praktikal
Eelmises postituses jäi ju rääkimata, et ma andsin ussirohtu ka ise Nennule ja Aadule. Ema valvsa pilgu all muidugi. Aadu oli ka tubli, keegi ei lädistanud tilkagi.
Aga tänasest algas mu praktika. Päeval mõtlesin, et kirjutan siia ka põhjalikult, aga teate, mu kätel on praegu selline tunne, et nad lõpetavad minuga koostöö ja jäävad siia laua taha maha lihtsalt. Võtan end kokku.
9.00 talli. Ülle tuli ja uurisime, kes käib kus koplis ja mis riietega. Tekid käisid enamvähem kõigil seljas, nelja koplisse läksid hobused ja heina ka ette. Kõigil on oma nöör, mis jäetakse kopli väravasse. Siis läksin talli tagasi ja pühkisin kõigi välja läinud hobuste boksidesse saepuru tagasi. Seejärel oli ülesandeks talli kõrval olev lattaed puhtaks riisuda, et lumi saaks alt ära sulada. No koppel polnud väga suur, aga riisumist oli kõvasti. Kolme käsikäru jagu viisin algul seda jama minema. Siis käisin vahepeal Üllega maneežis ja tagasi tulles vedasime ka kolm traktori kopatäit minema. Riisusin hunnikutesse ja tassisin hargiga kokku, siis viskasin hargiga kopa peale.
Vahepeal puhastasin Orlando ära. Karva ajab ta ikka palju nagu ka eelmine kord, kui umbes nädal tagasi tallis käisin. Ülle pani sedelga ja ohjad. Läksime maneeži ja õppisin topeltkordel tööd. Üritasin jälgida hobuse liikumist rohkem ja aru saada, millal ta aktiivsemalt liigub ja kontakti tuleb, millal talle aga hoogu pean andma ning millal ta kiirustama hakkab. Ülle seletas mulle, mida jälgida, kuidas edasi nõuda, kuidas kiita ja millest Orlando puhul välja ei tohi teha. (Ma võin hobustest teinekord pikemalt kirjutada) Lõpuks jalutasin veidi ja viisime ta sisse.
Vist enne Orlandoga mässamist tegin ma ka ühe boksi puhtaks. Nii... See käis niimoodi, et mulle näidati enne hobust välja viies tema märjad kohad enamvähem ära. Siis seletas mu juhendaja, kuidas seal tallis boksi tehaks ja seisis terve selle aja boksis ning jälgis! Minu arvates väga tähelepanuväärne, sest ma olen tallis uus, minu tööstiili ei teata ja mina ei tea talli korda veel nii täpselt. Õppeasutus võiks sama taktika järgi toimida, kas pole? Ühesõnaga, põrandani märg välja, nähtavad junnid kärusse, ükshaaval pisikesi otsima ei pea hakkama, pind ühtlaseks ja umbes sama palju puhast puru asemele, kui välja viisin ning ukseesine puhtaks ka pühkida.
Jätkasin kopli koristusega ning siis kutsuti mind koolimajja sööma. Makaronid maitsesid päris hästi :) Tulin tagasi, tegime kopli tühjaks, kuulsin vahepeal, et hobusesõnnikut veetakse lauta lehmadele allapanuks, siis kuulsin üle tee elavatest luikedest ja lõpuks sain puhata ka veidi.
Siis võtsime Rosina ette. Sadul selga ja topeltkordele. Õppisin ka temaga töötama, mis oli raskem, kuna ta on noor hobune. Lõpuks juba hakkas sujuma. Ainult, et selle ohjamise värgiga ei ole mu käed veel üldse harjunud ja enne see kakakoristus koplist tegi ka oma töö. Ma tallis ei tundnudki, kui väsinud mu käed on, alles siis, kui olin veidi autos istunud. Nüüd on juba see staadium, et otsin hobuse rohud välja ja panen ennast ööseks sooja.
Homme palus Ülle ratsutamisriided kaasa võtta, ehk saan Rosinaga veidi sõita. Ning homme on veel riisumist ;)
Kokkuvõtteks oli päev positiivne. Jäin rahule. Lahkusin pool 6. Homme jälle 9-ks.
PS! Kutsikaid käidi täna vaatamas ja üks broneeriti ka. Kuu aja pärast saab ta juba oma uude koju ilmselt. Meie oma külasse :)
Aga tänasest algas mu praktika. Päeval mõtlesin, et kirjutan siia ka põhjalikult, aga teate, mu kätel on praegu selline tunne, et nad lõpetavad minuga koostöö ja jäävad siia laua taha maha lihtsalt. Võtan end kokku.
9.00 talli. Ülle tuli ja uurisime, kes käib kus koplis ja mis riietega. Tekid käisid enamvähem kõigil seljas, nelja koplisse läksid hobused ja heina ka ette. Kõigil on oma nöör, mis jäetakse kopli väravasse. Siis läksin talli tagasi ja pühkisin kõigi välja läinud hobuste boksidesse saepuru tagasi. Seejärel oli ülesandeks talli kõrval olev lattaed puhtaks riisuda, et lumi saaks alt ära sulada. No koppel polnud väga suur, aga riisumist oli kõvasti. Kolme käsikäru jagu viisin algul seda jama minema. Siis käisin vahepeal Üllega maneežis ja tagasi tulles vedasime ka kolm traktori kopatäit minema. Riisusin hunnikutesse ja tassisin hargiga kokku, siis viskasin hargiga kopa peale.
Vahepeal puhastasin Orlando ära. Karva ajab ta ikka palju nagu ka eelmine kord, kui umbes nädal tagasi tallis käisin. Ülle pani sedelga ja ohjad. Läksime maneeži ja õppisin topeltkordel tööd. Üritasin jälgida hobuse liikumist rohkem ja aru saada, millal ta aktiivsemalt liigub ja kontakti tuleb, millal talle aga hoogu pean andma ning millal ta kiirustama hakkab. Ülle seletas mulle, mida jälgida, kuidas edasi nõuda, kuidas kiita ja millest Orlando puhul välja ei tohi teha. (Ma võin hobustest teinekord pikemalt kirjutada) Lõpuks jalutasin veidi ja viisime ta sisse.
Vist enne Orlandoga mässamist tegin ma ka ühe boksi puhtaks. Nii... See käis niimoodi, et mulle näidati enne hobust välja viies tema märjad kohad enamvähem ära. Siis seletas mu juhendaja, kuidas seal tallis boksi tehaks ja seisis terve selle aja boksis ning jälgis! Minu arvates väga tähelepanuväärne, sest ma olen tallis uus, minu tööstiili ei teata ja mina ei tea talli korda veel nii täpselt. Õppeasutus võiks sama taktika järgi toimida, kas pole? Ühesõnaga, põrandani märg välja, nähtavad junnid kärusse, ükshaaval pisikesi otsima ei pea hakkama, pind ühtlaseks ja umbes sama palju puhast puru asemele, kui välja viisin ning ukseesine puhtaks ka pühkida.
Jätkasin kopli koristusega ning siis kutsuti mind koolimajja sööma. Makaronid maitsesid päris hästi :) Tulin tagasi, tegime kopli tühjaks, kuulsin vahepeal, et hobusesõnnikut veetakse lauta lehmadele allapanuks, siis kuulsin üle tee elavatest luikedest ja lõpuks sain puhata ka veidi.
Siis võtsime Rosina ette. Sadul selga ja topeltkordele. Õppisin ka temaga töötama, mis oli raskem, kuna ta on noor hobune. Lõpuks juba hakkas sujuma. Ainult, et selle ohjamise värgiga ei ole mu käed veel üldse harjunud ja enne see kakakoristus koplist tegi ka oma töö. Ma tallis ei tundnudki, kui väsinud mu käed on, alles siis, kui olin veidi autos istunud. Nüüd on juba see staadium, et otsin hobuse rohud välja ja panen ennast ööseks sooja.
Homme palus Ülle ratsutamisriided kaasa võtta, ehk saan Rosinaga veidi sõita. Ning homme on veel riisumist ;)
Kokkuvõtteks oli päev positiivne. Jäin rahule. Lahkusin pool 6. Homme jälle 9-ks.
PS! Kutsikaid käidi täna vaatamas ja üks broneeriti ka. Kuu aja pärast saab ta juba oma uude koju ilmselt. Meie oma külasse :)
02 aprill 2011
Viimane vaba nädal
Esmaspäeval panin Nennu ohjadesse, päitsetega ja kõndisin taga. Tal on see kiirustamise komme ikka. Ei mingeid peatusi, ainult läheks. Päitsetega ei ole ta kuigi järeleandlik ka, seega jalutasime suure teeni ja tagasi ning läksime sisse. Aadule panin ka sedelga selga ja jalutasime käe kõrval ka peaaegu suure teeni. Natuke on harjunud selle jalutamisega ja ei lähe nii kiiresti ähmi täis, aga nööri närimine on ikka teemaks.
Teisipäeval jooksis Nennu vabatahtlikult mööda ilma ringi :) Pärast ei tahtnud kätte anda vaid jooksis endiselt samal marsruudil. Panin aga valjad pähe talle ja jälle ohjadesse. Tahtsin, et ta püsiks rahulik ja jalutaksime, tegime ka peatusi, kuna neid peab temaga harjutama. Lõpuks jõudsin ka enamvähem eesmärgini. Peatused tulid lõpuks aina väiksema surve peale ja hobune seisis täitsa rahulikult hetkeks paigal. Aaduga kolasime lihtsalt lumevallide taga ja lasin tal kuuse oksi süüa.
Ülejäänud nädal on kuidagi teisiti kulgenud. Pole jõudnud suurt midagi teha. Puhkasin viimased päevad ka praktikaks. Esmaspäevast ju algabki :)
Teisipäeval jooksis Nennu vabatahtlikult mööda ilma ringi :) Pärast ei tahtnud kätte anda vaid jooksis endiselt samal marsruudil. Panin aga valjad pähe talle ja jälle ohjadesse. Tahtsin, et ta püsiks rahulik ja jalutaksime, tegime ka peatusi, kuna neid peab temaga harjutama. Lõpuks jõudsin ka enamvähem eesmärgini. Peatused tulid lõpuks aina väiksema surve peale ja hobune seisis täitsa rahulikult hetkeks paigal. Aaduga kolasime lihtsalt lumevallide taga ja lasin tal kuuse oksi süüa.
Ülejäänud nädal on kuidagi teisiti kulgenud. Pole jõudnud suurt midagi teha. Puhkasin viimased päevad ka praktikaks. Esmaspäevast ju algabki :)
Tellimine:
Postitused (Atom)