2. päev

Tegelikult tundub, et KEVAD tuleb. Nii palju on sulanud õues. Lahe.

Täna 9 talli. Ülle ja Ehaga sättisime hobused välja. Peale Kalou läksid kõik ilma tekkideta, kuna tuult polnud ja päike paistis. Eha pani heinad ette ja me Üllega tõime hobuseid. Talli taga Jumbo, Elter, esimeses Draakon, Kalou, teises Tarzan, Theodor, kolmandas Rosin (sinna viisin heinad ise) ja Enne treilaparklat Fränck ja Iidol. Põrand puhtaks ja Eha seletas saepuru süsteemi. Kuiv saepuru võetakse pakist ja kallatakse peenikese niiske juurde segamini. Sealt võtad ja viid boksi.

Täna tegin jälle Jumbo aseme, tõin puru ja pidin saepuruhoidla juurest koristama minema. Paraku mässas seal traktor ja läksin hoopis heina riisuma. Osa hobustele ette, ülejäänu sõnnikusse. Umbes 12 tõime hobused sisse ning siis tuli Eha appi riisuma. Pargipoolne talli külg tuleb praegu ilusasti puhtaks teha, sest miski suur tervisepäev pidi varsti toimuma, siis on inimestel ilus vaadata.

Junnid pidin ka ära korjama sellest aiast, kus Jumbo ja Elter olid, ainult et siis ei olnud käru kohe võtta ja pärast tuli juba üks täkk koplisse. Mõtlesin, et ma siis pärast, kui ühtki hobust ei ole, aga...

Vahepeal puhkasin ja aitasin Aljel (üks tallitöölistest) lõuna ajal heina jagada. Umbes 2 kilo käib heina, tunnikatel vähem ja väikestel ponidel ka vähem. Hein on ilus, rohelise kõrrega, ei tolma ja lõhnab mõnusalt. Kunagi ei ole boksis mingit üleliigset heina, kui hobuste juurde minna. Järelikult pannakse vastav kogus ja hein on hea. See mulle meeldib, et aset tehes ei pea kuskil heinas ringi keerutama.

Pidin veel ühes tühjas boksis saepuru laiali ajama ning veidi juurde tooma. Pesin jootja, küna ja soolakivi aluse ka puhtaks, kuna seal vastas tehakse remonti, oli kõik ehitustolmu täis. Käisin lõunal ja siis tõin puru ka boksi.

Pärastlõunal panin valmis Draakoni, kuna Aljel olid külalised ja üks pisike laps tegi paar ringi sisehoovis. Siis oli Ülle ka kohal ja läksin endale ka ratsariideid selga panema. Ülle pani samal ajal Rosina valmis ning jõudis maneežigi. Seal tegi ta libiseva süsteemiga topeltkordet ja läksingi selga. Rosinale. Saate aru? Nii tore. Mäletan alles seda päeva, kui Nennu Raikkülast paaritusest tagasi tuli, ei, kuidas me ta sinna viisime üldse. Mäletan, kui Rosin sündinud oli, mäletan, kui müüsime... Ja täna istusin ma tal seljas ning tegin isegi ühe galopitõste. Ta oli nii tore.

Ratsutamisest ka. Käsi ei tohi keerata nii nagu mina neid keeran. Randmed paigal ja ei keera sissepoole! Käsi tuleb küünarnukist painutada ja järgi anda edasi-tagasi suunas. Kätt saab endast mööda tõmmata, muide :) Küünarnukk raskeks ja enda keha juurde, et tekiks tunne nagu hoian näpuga suuliserõngast (tegelikult on nii ka koolis räägitud, lihtsalt nüüd ma sain aru, mida sellega mõeldud on, päriselt). Pea ei tohi vaadata maha ega jälgida hobust. Hobuse liikumist peab tunnetama. Kergendades tuleb ennast sadulast välja tõsta nii palju kui hobune viskab, mitte ise end edasi tagasi lükata. Puusaga ei tohi kergendades hobust edasi lükata, muidu ei tunneta hobuse liikumist. Edasi ajamiseks on siiski säär! Ning kui esimene sääre märguanne ei aita, siis tuleb järgmine märguanne stekiga, et märguanne oleks tõhusam. Ei tasu hobust sügama jääda. Oi, kui palju on, mida meelde jätta. Tegelikult nagu midagi täiesti uut polegi või kardinaalselt teistmoodi. Lihtsalt rõhku pannakse ükshaaval teistele asjadele. Olen neid lauseid varemgi kuulnud, kuid täna tekkis kuidagi ettekujutus. Tegelikult ju nii lihtsad asjad. Ei, mulle meeldis.

Pärast Rosinat oligi kõik tehtud. Sain koju minna. 8 tundi tehtud. Homme lähen pool tundi varem ja saan varem ära ka, kuna Ülle on pikalt koolis. Tema osa jääb justkui ära homme, kuid neljapäeval pidi selle eest ohjeldamatult ratsutamist olema :)