Nägin unes, et külastasin kellegagi poodi ja kui oma asjad olin ära maksnud, nägin eemal riiulil meie armsat hapukoore pakki. (Muide see oli "tere" hapukoor, aga sinise pakendiga, mitte punasega) Läksin jooksuga sinna ja märkasin, et seda müüdi 6 € pakk. Kahjuks oli kiire ja jäin sellest ikka ilma. Kõik unenäod pole ka ilusad.
Aga eile hommikul ärkasin vara ja startisime.. (tahaks kirjutada, et C-ga, aga mul on neid C-id juba päris mitu siin blogis. Igaljuhul, mitte Ciccioga ega ka Costantinoga, aga kolmanda C-ga, natuke rohkem minu C) Startisime C-ga siis mere äärde. Enne hüppasime kohvikust läbi, jõin oma esimese latte macchiato kuu aja jooksul. Teie mõistes caffe latte ja see oli niii hea ja võrratu maitsega kohv, täpselt nagu mulle meeldib.
Mere äärde läksime ikka Paolasse, teise randa. Koht oli muidu ilus, aga seekord ei olnud vesi just kõige puhtam. Seega ujumine polnud kõige suurem rõõm, aga päikest sain küll. Seekord normaalselt, ei põlenud ära, ent valgetest rantidest ikka lahti ei saanud...
Umbes 12.30 olin kodus, panin pesu pesema ja olin niisama asjalik ja 16.00-ks talli. Seal passisime ikka nii kaua, kuni Ciccio platsi kastis. Mingi hetk jooksis ta aga tagasi, kuna oli oma otsaesise vastu takistust kuidagi ära lõhkunud. Verd natuke tuli, aga see oli väga suur probleem tema jaoks... Sest ta on üldse natuke omamoodi, aga selline naljakas. :)
Õue peal käis aga sellele hooajale tüüpiline töö. Tomatikastme valmistamine. Kui meil sügiseti pressitakse õunamahla, siis siin on spets masin tomatimassi valmistamiseks.
Sinisest nõust tõstetakse puhastatud tomatid masinasse, mis eraldab koored ja vedela mögina. Koored rohelisse kaussi ja tomatikastme materjal valges anumas. Seda möginat pani Ciccio ema mulle ka koju purgiga kaasa. Õpetussõnadega muidugi. Esimene päev peaks see külmas seisma, järgmine või ülejärgmine päev tuleb seda valmistama hakata. Lisada tuleb natuke õli ja sibulat ning siis keeta 10-15 minutit madalal tulel. Pärast seda on tomatikaste valmis söömiseks ja pastale lisamiseks.
Ega siin nalja pole, tuleb valmistada kohalikku kraami. Mulle juba niigi loeti sõnad peale, et mulle tuuakse suurem pott ja pean õppima, kuidas itaaliapäraselt süüa teha, kui tahan siin aastakese elada. Ei saa ju iga õhtu pitsat väljas süüa (: Eks ta õige ole ja huvitav ka.
Mulle meenus seik jällegi oma praegusest lemmikfilmist "Söö, palveta, armasta", kui peategelane üüris Roomas vanemalt naiselt korterit ja naine märkas, et peategelane Liz pole abielus. Seepeale ütles naine, et korteris on reegel, et ükski võõras mees ei tohi sinna ööseks jääda. "Kui ameerikalsed Itaaliasse tulevad, tahavad nad ainult spagette ja vorstikesi" Mulle öeldi, et see pole nii ainult ameeriklastega (: Mina lepin aga spagettidega ka...
Tallis käis sepp eile. Tegi Mendieta kabjad korda. Luisa tuli ja panin talle hobuse valmis, sest tema selg on ikka nii haige. Ta rääkis veel, kuidas liigaasta teeb temale alati liiga. Ei tea, kas seepärast ongi liigaasta, kui veebruaris 29 päeva on.. No igatahes sel korral on ta selg haige ja ta sai väidetavalt päikesest mingid punnid omale kõhu peale. Rinna alt kuni aluspesu servani välja, mida ta meile loomulikult näitama pidi. Ei olnud ilus vaatepilt. Ka ilma punnideta poleks olnud... Aga mu jutu mõte on see, et kui inimese selg on nii haige, et ei suuda oma hobust kordetamiseks ette valmistada, siis kordetada suudame küll. Ja kuidas veel. Piits plaksub hobuse igal sammul, aktiivne samm hobusele järgi... Täitsa terve inimene paistis olevat. Ma saan aru, et on mugav, kui keegi paneb hobuse valmis ja teda peseb ja selle eest maksad, aga siis ei peaks sinna juurde käima see suur oi-kui-valus-mul-on-jutt. Lihtsalt huvitav on jälgida.
Mina kordetasin Arest, kes 2 päeva seisnud oli, pesin ta puhtaks, siis pesin Petulia puhtaks ja Rosita oli samal ajal valmis pandud. Angielo oli ise sadula selga pannud ja need valtrapi tripid ka kinni pannud. Elektra oli ka valmis, Elli sõitis temaga. Pärast seda pidin mina sõitma ja siis Nicole trenni saama, aga mina viisakalt keeldusin, sest ei pea seda hobuse seisukohalt õigeks. Seega eile ma ei sõitnud. Pesin hobuseid. Rositat pesin ka, aga tema varustuse võtsid maha Elli ja Francesca, seega ma ei näinud midagi, mis seal oli. Pärast Angielo tuli ja tahtis küsida, kas ta oli hobuse ilusti saduldanud, aga pettus, kui kuulis, et ma ei näinudki. Nemad peavad minu arvamust väga oluliseks.
Pestes nägin Rosita turja.Hullem polnud, aga koorikut ka peal ei olnud ja natuke oli lahti hõõrutud seda karvutut kohta. Angielo tuli ütlema, et seal oli enne trenni koorik peal olnud, et ju siis valtrap hõõrus selle ära. See salv aitab ja kuivatab hästi. Ütlesin neile, et parem oleks siis see korralikult ära kuivatada enne ja ära parandada ning siis sõitma hakata. Seepeale öeldi, et ega nad järgmine päev ei tulegi. Enne tehke oma hobune korda, siis sõitke.
Vot niisugused lood. Aga täna tõenäoliselt kordetan Mendietat ja pidime paar hüpet Elektraga tegema, siis tuleb Costantino talli ja ehk täna pääseb hobuselegi selga. Täna peaks varem tallis lõpetama ka, kuna on 10. august ja kõik ootavad tähesadu. Lugesin just uudist, et Eestis peaks tähed paremini nähtavad olema pühapäeva öösel vastu esmaspäeva. Aga noh, eile õhtul avastasin, et Eestis paistavad tähed suuremad ka kui siin. Mulle öeldi seepeale, et me oleme tähtedele lähemal. Muidugi, me oleme ju üleval pool kui Itaalia :) Igatahes veedan tänase õhtu mere ääres, teeks rannal lõket ja vaataks, kas mõni neist pisikestest tähtedest alla langeb. Ehk püüan mõne kinni ja mu soovid lähevad kõik täide...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar