Eile käisin poes. Viisin päris palju raha neile sinna. Viisime asjad koju, Ciccio juba helistas, et me tuleks, kuna sepp saabus. Jõuame talli ja sepp sõidab ära, mõtlesime, et pole ju võimalik nii kiiresti uusi raudu alla panna. Aga siis ütles Ciccio, et Calabria regiooni sepp saabus ja unustas rauad koju. :D Sepp unustas rauad koju. Sõitis siis järgi ja kui alustas kell 17.00, siis lõpetas 19.00 Nearcoga.
Mina kordetasin Mendietat, kelle esijalgu lähemalt uurides avastasin, et see rautus ilmselt tekitab talle käiguvahe ja seepärast ta esiots nii kole kange on. Natuke pukitades käis tal tagumine ots ka alt ära ja traavis hakkas jalga hoidma. C ütles, et pole hullu midagi, las jookseb edasi. Ok, jooksis ilma külgratsmeteta, siis panin need peale, nagu kästud ja lõpetuseks jälle ilma, sest siis ta sai ikka sirutada ka traavis. Aru ma ei mõista, miks need külgratsmed peavad nii lühikesed olema...
Mendieta viisin tagasi, panin Elektra valmis, sest Costantino tuli ka talli ja sai natuke sõitmist proovida. Õigemini käskisin tal korralikult ja õigesti istuma hakata, enne kui ta üldse mingid ratsmed kätte sai. Tasakaal paistis päris hea olevat, aga jäime suht õhtu peale jälle, seega lõpetasime pimedas. Muidu olin natuke kuri enda peale, et boksis ei märganud, et C oli nagu ühte Elektra esikapja värkinud ja raua uuesti alla pannud, aga teist mitte. Hobusel oli märgatav käiguvahe traavis, aga mul kästi edasi sõita. Üks kabi pikem kui teine.
Õhtul jõudsin koju ja sättisin end valmis. Tähtede vaatamisest poleks midagi välja tulnud, kuna taevas äks õhtuks nii pilve, et tähti peaaegu polnudki. Kuigi siin pidi ka pühapäev vastu esmaspäeva parem tähesadu olema. Igatahes kuna kombeks on minna mere äärde või mägedesse, siis läksime oma C-ga mere äärde..
Aga mitte Paolasse, vaid sõitsime 140 km kaugusele Tropeasse, mis on väga armas ja vana mereäärne linn. Seal on meeletult ilusad rannad valge liivaga ja alati puhas helesinine vesi. Paraku päris rannas me ei käinud. Jalutasime kaks tundi öisetel tänavatel, mis olid täis inimesi, noori ja vanu. Igal pool müüdi midagi, baarid, kohvikud ja restoranid, käsitöö, meened ja tõelised firmabrändid... Inimesed, kes müüsid oma kunstiteoseid ja valmistasid neid koha peal. Üks mees valmistas pilte ainult spreivärvidega, käe ja paberitükkidega. Ei mingit pintslit ja töö oli valmis umbes poole tunniga. Olen varem selliseid kunstnikke vaid videodelt näinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar