Keegi ei osanud mulle väga ära seletada, miks seda 15. augusti siin üldse tähistatakse. Minu sõnaraamat tõlkis seda kui Neitsi Maarja kroonimise püha... Elli küsis selle peale, et kas tõesti ?
Hommikul mõtlesin, et ma ei söö midagi, kuna mind hoiatati lõunase söömaorgia eest. Paraku avastasin, et mu külmkapis oli vaja natuke korrektuure teha ja olin sunnitud sööma, et mitte toitu raisata. Kerge eine kodus ja siis sõitsime Elliga Ciccio juurde. Lahkusime Ciccio juurest umbes kell 13.00 ja olime Brunella juures 10 min hiljem. Ootasime seal veidike, tutvusime jälle uute nägudega ja siis hakkas see pihta...
Alustuseks ühel taldrikul kolme erinevat sorti pastat, siis pakuti ahju-liha ja grill-liha ja salatit kõrvale ja grillitud kana-varras koos paprika ja muude asjadega.. No ja õike muud ka, mida ma ei olnud lihtsalt võimeline sööma. Niigi jäi pool alles sellest kõigest ja kõht oli meeletult täis. Siis näitas Brunella meile kasside maja ja oma väikest hoovi, siis oma vanemate vana korterit ja hulgaliselt kaktuselisi ja kõike muud... Rääkisime paar sõna juttu ja siis oli magustoidu aeg. Üks valge ja pruuni kirju kook oli mega hea... Siis veel Elli ema küpsetatud aprikoosimoosiga kook, siis melon, arbuus, virsik ja ... viigimarjad. Värsked viigimarjad. Loomulikult ei olnud ma neid varem söönud ja pidin proovima. Täitsa lõpp. Mind hoiatati viigimarjades sisalduvate kalorite eest, aga .. ma ei suutnud end tagasi hoida. Lihtsalt parim puuvili, mida süüa värskelt ja mis on ühe korraga nii mahlane aga samas magus.
Viigimarju on siin mitmesuguseid. Nende sõnul valged ja mustad, tegelikult rohelised ja punased või tumedad lillad. Need konkreetsed viigid olid pärit Ciccio maja juurest. Ei mina ega Elli polnud neid varem avastanud. Aga nüüd siis tean... Eile sõitsime Brunella juurest talli juurde tagasi ja jäime puud otsima, aga otsisime valest kohast. Leidsin uue platsi nurgast ainult kaktuse ja selle viljad. Peagi saab ka kaktusvili valmis ja siis tahan seda ka proovida. Müstiline.. Siin elaks ainult puuviljadest ka ära.
Aga elliga käisime eile tema juures, ta tegi mu dokumendist koopia, et see mu tulevase korteri omanikule saata lepingu tegemiseks. Elli tegi oma majas väikse ringkäigu ja.. See oli nii naljakas. Itaalia linna majad ongi naljakad. See ei old mitte väga suur maja, aga korruseid oli vist kokku 4. Järjest väiksemaks muutusid toad ja järjest nurgelisemaks. Muidu oli kodu väga ilus, maitsekas, puhas ja korras. Elli ütles, et kaks aastat tagasi olid ta vanemad pangalaenu võtnud ja selle ostnud, kuid siis läksid vanemad lahku ja nii nad seal elavad.
Elli juurest talli juurde tagasi sõites näitas ta mulle minu maja ka. Maja on ilus küll, ei kurda.. Asukoht.. veel parem. Olin just üks õhtu C-ga sealt tänavast sõitnud, mulle meenus. Mul on lähedal kõik asjad, baarid, poed, väike market, suur Metropolis ja kõik kõik. Just seetõttu oli korteriomanik maksnud selle korteri eest 75 000 € rohkem kui Elli pere praeguse maja eest. Just just, andmed on õiged. Loomulikult ma ei hakanud Ellilt küsima, et kui palju nemad oma maja eest maksid, aga ma kujutan ette, et see polnud mitte odav.
Minu korter asub muidugi uues ehitises ka. Mõtlesin täna Google-mapis ringi vaadata, et mis mul seal lähedal siis asub jne.. Avastasin, et Google on sellel tänaval ülesvõtte teinud 2009. aastal. Sel aastal oli minu tulevane maja ümbritsetud veel ehituspiirdega ja maja seina ääres laiutasid tellingud. Panen teile siia Googlest kopeeritud pildi ka. August 2009.
Kui ära kolin, siis panen pilte praegusest olukorrast. Kujutan aga ette, et mu uus kodu on tõesti kena. Ahjaa, Ciccio ütles erilise vaimustusega, et mul on parkett-põrand. Ma nagu hetkeks ei osanud reageerida.. Et mis siis? Aga muidugi, siin riigis on parkett-põrand justkui luksuse märk, sest tavaline on kiviplaat või marmorplaat. Nüüd olen ma veel rohkem õnnelik, et mu põrand on kodusem kui seni majades, mida külastanud olen (:
Kuid Elliga sõitsime tema juurest talli tagasi, et jälle koos Ciccioga Brunella juurde tagasi sõita. Õhtusöök ootas ju ka ees (: Läksime tagasi, nägime Brunella kassipere ära ja tegime pimedas Maria nõudmisel pilte ka. Seejärel võis uuesti sööma asuda. Ikka pitsat ja liha ja puuvilju ja kooki... Ajasime aga juttu ja kuskil 23.00 paiku hakkasime sealt kodu poole liikuma. Kõht oli täis, viigimarjad maitstud ja tuju hea... Kusjuures - päeva jooksul jõin kokku ühe klaasi veini. Ega teisedki veiniga liialdanud, kuid seltskond oli lõbus koguaeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar