25 juuli 2012

Natuke teistsuguseid inimesi

Esmaspäeval läksin selle väikse vihmaga siiski õue. Jalutasin selle Marconipiù-ni, või lihtsalt Marconi, ühesõnaga kaubanduskeskus, kus on McDonalds ka. Teist korda juba käisin seal, aga mäkki sisse ei läinud. Tubli tüdruk (:

Igaljuhul avastasin kaks asja. Marconi on kõige mõttetum kaubanduskeskus eales ja teiseks, me olime Marii ja Michelega sealses Trony poes käinud. Michele ostis sealt printeri või faksi vms ja meie näime igavesti suurt vedruvankrit seal jõuluajal.

Käisin paaris oes, või noh, paaris, seal rohkem polnudki neid. Kas kõik riided on nii kallid ja moekad, et kusagile neid selga ei pane või siis pole üldse midagi sellist, mis kanda sobiks. Üks poeke oli päris tühi, paistis nagu oleks lõpumüük. Leidsin sealt ühe kelidi pikkusega valge topi. Lihtne, tavaline, ilma igasugu kaunistuseta, piltideta, õlapaeltega ja suur silt juures "made in china". See oli maksnud kunagi 60€. Siis oli soodukas olnud 32€ ja esmaspäeval seisis nede topide kohal hind 10€. Pidin kassast igaks juhuks üle küsima, kas tõesti 10? Ostsin selle ära. Rohkem poodides ei käinud. Trony on ainus mõttekas asi, kui tehnikat vaja osta. Seal on kõike.  Ventilaatoritest juhtmevaba hiireni välja. Ja McDonalds...

Igaljuhul eile ärkasin normaalsel ajal üles. Sõin omale valest riisist keedetud riisiputru virsikumoosiga ja ootasin talliminekut. Ilm oli mõnus, kui päike paistis, oli soe, kui ei, siis oli selline Eesti tunne. Aga ei sadanud. Talli minnes ei pidanud ootama, kuni C platsi kastab, aga ikka passisime tühja ja rääkisime juttu. Kui laupäeval olime istunud õhtusöögi lauas, siis nägime, mis kell Luisad-Pierod ära läksid, kuigi Luisa tol päeval ei sõitnudki. Hommikul, kui C talli läks, avastas ta, et Luisa esimese võistluse pildid on seina pealt kadunud. See oli päeva teema. Et Luisal oli laupäev veidike kehv päev, siis nüüd tehti nalja, et ta rebis pildid seina pealt alla ja viskas minema. Kuidas või mis tegelikult, keegi ei tea :) Igaljuhul naljakas.

Rääkisime veel paberimajandusest.Nii palju, kui ma Elli tõlkest aru sain, siis selleks, et mind ametlikult talli tööle võtta, peab C... Noh.. Ma ei oskagi nüüd ümber tõlkida jälle. Ok, selleks, et ta saaks kõigi maksete eest tseki anda ja ametlikult palka maksta, peab ta olema selle hobuste alla kuuluva maa omanik. Point pole selles, et ta peab mingi ettevõtte looma, aga oluline on see, et tema on maa omanik. Vot nii. Praegu on maa omanikuks tema isa ja kõik kuulub isa ettevõttele, mis tegeleb põllumajandusega. Seega.. Nad tegelevad siin maadejagamisega.

Mõte on aga selles, et mina tohin siin viibida kolm kuud ilma igasuguseid lepinguid näitamata. Hiljem pean tõestama, et oman elu- ja töökohta. Kui C oma maadejagamist selleks ajaks korda ei saa, siis võetakse mind lepinguliselt tööle tema isa aziendasse. Igaljuhul mulle öeldi, et ma ei pea selle pärast muretsema ja kõik on ok.

Täna ilmselt lähme politseisse mu kohalolekut ka registreerima. See politseinik on asjast täiesti teadlik, kuid on raske selleks aega saada nende tiheda töögraafiku tõttu. 

Siis veel... Saan mingisuguse ratsutamise kaardi. Seda saab alles augusti algul, kuna see organisatsioon on puhkusel praegu. Selle kaardi saamisest 6 kuud hiljem tohib võistlema asuda. Te ei kujuta ettegi, kui õnnelik C selle üle on. No .. Ma ka natuke ootan, aga ma ei usu, et ma kuskile lähen. See pole reaalne.

Korteri kohta rääkisime ka, et siiski oleks parem siit minema kolida, et saaksin poodi üksi minna ja väljas käia nädalavahetuseti (seda ütlesid nemad muideks, see on väga oluline teema Itaalias). Aga nüüd tekkis Cicciol üks mure. Mu Kiisu. Et kui ma ära kolin, siis pean oma suurest sõbrast laiali minema.. Aaah. (:

Ok, tööd tegime ka natuke. Panin Nearko valmis kordele ja C, Elli panid Arese valmis kordetamiseks, siis kordetasin mina Arest ja C Nearcot. Ares on suht lahe tegelane, aga samas täielik lammas ka. Ja oi, kuidas ma ootan, et septembrist hakataks uut platsi edasi tegema. See muld on ju nii savine, et pinnas on väga libe, kui vihma on sadanud. Seepärast kordetasin selles ... kordeaias. Mis on kole lagunenud ja inetu. Pinnas on seal parem, tibake peenikest kruusa moodi asja on peal. Aga see aed on nii logu, et hobune suudaks ennast iga minut ära lõhkuda, eriti Ares. Tal peab hoolega silma peal hoidma, et ta millegi otsa ei jookseks.

Pärast sõitsin Elektraga, kes oli kaks päeva seisnud. energiat oli tal küll kõvasti rohkem, aga ta ei kasutanud seda selleks, et aktiivsemalt edasi liikuda, vaid mitte koha peal seismiseks ja ennast pidevalt värava poole vingerdamseks, õlg ees kusagile vedamiseks jne. Samuti ei suuda ma teda ratsmesse sõita noh. Kui sõidan tagant rohkem peale, tahab ta ette alla joosta küll, kuid seda nii, et tiriks mul ratsemd käest ja lükkaks nina maha. Kui eest hoian või ratset võtan, siis ta kas jääb seisma või viskab pea oma mugavasse asendisse tagasi. Kui kätt vahelduvalt lõdvestan, tunneb ta kohe, laseb kaelast alla, kuid momentaalselt ka pidurdab.

Igatahes tegin galoppi ka. Galopiletõste on niisugune, et eest peab ratsme võtma hästi lühikeseks ja selle peale tal hakkab juba mõte tööle. Kui võtad veel lühemaks ja annad säärega märguande ka, siis tõuseb, aga kael on kuskil tagurpidi. Sõitsin täisistakut, kuna olin ka videolt jälginud, mismoodi hobuse esiotsale toetuma panen, kui ise sadulas püsti ja valesti istun. Sadulasse istudes muutub hobuse kehahoid koheselt. Üritasin siis vähemalt galopis teda vastu ratset sõita, kuid sellest ei saanud ta üldse aru. Või pigem ei saanud mina aru ? Katsusin siis hästi sirgelt ja lõdvestunult seljas istuda vähemalt. Oli palju parem. Tallis C ütles, et talle meeldis mu galopiosa täna, sest istusin väga ilusti. Ehk siis, point, miks C nad kõik galopi ajal sadulasse püsti paneb, on see, et keegi ei oska muidu seal istuda ja põntsuvad vastu hobuse selga. Kui püsti oled, siis vähemalt ei tee hobusele liiga, seega mulle on vist luba täisistakus galoppi sõita antud. 

C pani Marlonile seal veidike latte ja pisikesi ristikesi.. Sõidan mina ja kuulen järsku ilget mütsatust. Marlon kukkus Lady seljast alla. Ma ei tea, viimasel ajal kukuvad kõik. Ma ei näinud, mis täpsemalt juhtus, aga ta hoidis oma randmest kinni ja arvas, et see võib katki olla. Ise liigutas seda ringiratast ja ütles, et natuke on valus.

Õhtul C helistas Marlonile ja mees ütles, et ootab röntgeni järjekorras. Loodan, et tal ikka päriselt katki pole midagi. Meie olime pärast asjatoimetusi Elliga kiiresti koju liikumas, et C tuleks ja meid mõlemaid peale korjaks. Nimelt - meid kutsuti õhtusöögile. See perekond, kellel friisid on ja kes meil trennis hakkavad käima nüüd.

Nad on üks huvitav perekond.. Elavad .. ühes teises linnas, mille nime ma ei mäleta. Igaljuhul on see maja-majas kinni piirkond, kus üle tee on väike market ja teisel pool teed maja. Üpris suur maja, mis tundus kõik nende perekonnale kuuluvat. Mitu põlvkonda, nagu neid siin ikka koos elab. Sissesõidutee läheb väiksest kaldast alla ja kui auto pargitud saime, vaatas meie poole friisi täkk, kes on 5-aastane, ilus, nagu friisid ikka. Elab seal varjualuse ja oma koplikesega.

Õu oli suur, nende treiler seisis varju all ja teiselt poolt läks jälle kallas alla. Seal elas friisi mära, 10 v 11-aastane. Talle oli seltsiks ilmselgelt vana hobune, kes oli hästi huvitava ja uudishimuliku näoga. See oli kunagi politsei hobune olnud. Pereisa Angelo on politseinik (liikluspolitsei) ja nemad olid kunagi koos patrullinud. Angelo pole nii vana mees, et see oleks aastakümneid tagasi olnud, kui veel autosid polnudki :) Ma ei tea, see teema jäi poolikuks.

Veel olid neil mingid elajad väljas puuris, kaks papagoid elasid teises puuris, kellel oli pesakastis kolm poega. Siis läksime garaaži, mis oli terve maja alune osa ja mega suur. Seal oli neil oma sadularuum ja hobuste söödad. Neil on kiiks hobuste asju osta. Seega neil oli mingi siinse popi firma valtrap ja mitu paari valjaid, päitseid. Üks üldsadul, kaks western-sadulat ja üks mingi westerni-sadula laadne asi veel. Pluss sadul, mis neil talli obusega kaasa tuli. Nänni jagus.. Kõik oli ilus, puhas... suur ja korras. Seega ei paistnud just vaesed inimesed olevat.

Elli ütles, et Angelo ja Francesca (jälle üks Francesca jah, mitte see sama, kellele trenni andsin) plaanivad üht tiinet friisikat veel osta. 12 aastane. Pakkumine pidi 4000€ olema, kuna on sundmüük. Mõtlesin ka, et päris hea hind ju. angelo oli selle täku ostnud 3 aastat tagasi, kui ta oli 2-ne, maksis ta eest 6000€. Friisikad... Aga seda oli näha, et hobune koos nendega pikemat aega elanud on. Angielo vilistas ja hobune jooksis kohale. Angelo patsutas hobusele õlale, öeldes :"Ütle tere" ja hobune tõstis esijala üles. Selline armas (: Tore on kohata viimaks ka teistsuguseid hobuseomanikke, kui Luisa ja Piero, Elio ja Marlon.

Täkk ja Angelo

Lisaks kõigele on neil ilus maja, puhas ja mugav, lapsel on kaks erinevat tuba.. Üks magamistuba ja teine mängimistuba. Poisil oli niii palju mänguasju, et täitsa müstika. Poeg on neil... äkki 5 aastane. Tal on oma ratsutamiskummikud ja ratsapüksid ja hobusega pusa. Mitte selline lastepusa, vaid nagu ikka päris, ainult miniatuurne. Täitsa pekkis, kui nunnu see välja nägi. Siis oli veel 4 koera majas. Tuletan meelde, tegu oli siiski suure majaga, kus olid ka suured rõdud ja kutsad elasid rõdul või väljas. Kaks noort bokserit. Emane ja isane. Isane oli hästi vahva tegelane, mängis minuga ja müttas ringi. Siis oli kaks seda peenikest musta koera, kes natuke suurem kui kass on. Üks oli maru tige tegelane, enda arvates kõige suurem ja igedam koer tervel maamunal. Nagu need väiksed ikka (: Teine oli tore ja sõbralik.

Vot nii palju loomi, asju ja emotsioone. Tore õhtu oli, sõime muidugi pitsat, liha, juustu ja mingit juustu ja zukiini värki ja lõpuks jäätist. Francesca isa (kes käis ka nendega päeval tallis kaasas ja nägi, kuidas ma ratsutan) ütles, et ma võin veel jäätist võtta, sest ma tema meelest ilusasti ratsutasin. :)

Täna hommikul ärgates jälle sadas. Ja nüüd paistab päike jälle ja enne veel sadas ja paistis päikest.. Naljakad ilmad. Muidu kuulsin, et teile on ka nädalavahetuseks 30 kraadi sooja lubatud. Laupäevaks 15 ja pühapäevaks 15, jah? :) 

Söötsin Kiisul kõhu täis, nüüd võiks midagi tarka teha, kuni talli lähme. 

3 kommentaari:

  1. Ma sul teen 15 ja 15... (laupäeval 15 keretäit ja pühapäeval 15) meil tuleb ilus ilm (lõpuks) ja jutul lõpp. :)

    VastaKustuta
  2. Meile lubati lausa 54 kraadi sooja nädalavahetuseks ;)

    A.

    VastaKustuta
  3. Vaatan jah, et keegi on selle vihma viimaks siia saatnud ja minu saadetud päike on teile kohale jõudmas. Mul on hea meel (:

    VastaKustuta