29 juuli 2012

Mõnus hommik, mõnus trenn ja mõnus õhtusöök

Täna avastasin, et Ruilas toimuvat Rahvuste Karikat saab jälgida otse-ülekandena. Küll ma olin õnnelik. Tassisin läpaka õue, varju, seal on parem levi, sirutasin oma koivad päikse kätte pruunistuma ja tundsin ennast nagu Ruilas (: Kahju oli ainult sii, kui avastasin, et minu aja järgi hakkab GP sõit kell 15.00 ja mina pean 15.30 talli minema. Siim sõitis ka GP-d ja tahtsin näha. Siis saatis Elli mulle sõnumi, et ta jõuab kell 17.00 või hiljem. Jess (: Vaatasin ära GP ja ümberhüpped. Väga põnev oli. Homme on ka, aga homme ma ei näe...

Sest homme hommikul üritab Costantino minu maja üles leida, toob mulle sarvesaiu ja sööme hommikust ning ootame siis Ellit ja Cicciot, et koos Paola randa ennast sättida. Loodan, et ma homme ära ei sula/põle. Aga saan ennast vähemalt sellesse soolasesse vette kummuli visata, kui asi väga tõsiseks kisub. Panen oma digika aku laadima, et teile rannast pilte teha. (Mis muideks pole väga ilus, aga Paola on kõige lähemal ja mugav)

Täna läksime Elliga talli, C lõpetas Nearcoga platsil ja ootasime, kuni hobune kuivand oli. Õues oli lihtsalt nii palav, et ei saanud sõitma minna. C on nagu väike neegrike, tema võiks sõita ja hüpata 50 kraadiga ka vist.

Mina puhastasin Arese, Elli läks täna temaga sõitma, tegin pilte ka. Pärast Ellit sõitis C ka natuke galoppi, sest C-le räigelt Ares meeldib. Saan aru ka, sest hobune on tõesti väga hea. C istub natuke paremini ta seljas ka kui näiteks Nearco või Mendieta seljas.

Seejärel panin valmis Elektra, sellele väiksele tüdrukule, kes nüüd trennis käib (ja kelle oma hobune ka siin on, aga miskipärast nad ei sõida nüüd temaga.. Ahjaa, ta ootab ka seppa. Jälle see sepp). Tegid kordel sammu ja natuke linta-lönta traavi, aga pärast seda on mul mõnus selga minna, kuna hobune on juba soe ja valmis enda jalad kõhu alt natuke välja ka sirutama. Elli tegi pilte ka.. või vähemalt üritas, aga kuna päike kadus, siis ilmselgelt oli digikal jälle vale programm ja ühtegi pilti ei tulnud. Vaid ähmased udukogud, kus ma aimatavalt hüppan. Või noh, ei hüpanud. Ma täna galoppi ei teinud. Traavis väike harjutus, kus algul olid kavaletid ja siis miski 40 cm kõrge latt. Pärast seda tekkis latt, väike rist, latt ja 50 cm lattaed. Suht nunnu ja Elektra oli päris hea, üritame tegeleda sellega, et teda rahulikumalt takistusele peale saada, aga noh. Mul on selle jaoks oma arvamus. Samas oli täna parem, ka mu istak oli sirgem ja sain hobusega paremini hakkamaa. Neist udustest piltidest nägin vaid, et ma ei oska hüpete ajal oma kätega midagi teha. Kui traavis ja galopis olen juba enavähem saanud käed otseks ja küünarnukist pehmemaks, õlavarred enda kõrvale (vanasti olid mul karukäpad randmest ja küünarnukid käisid külgedele laiali), siis hüppe peal lükkan küünarnukid ikka laiali nagu sitavares.. ehk lennuvõimetu lind.

No mis seal ikka, pean selle C-le järgmine kord selgeks tegema, et ta mulle seletaks natuke. Oleks vist õige aeg hakata temalt ka nõu küsima. C jäi seekord mu hüppekestega rahule muidu. Pildilt nägin ka, et mu selg oli sirgem ja jalad polnud nii ees, seetõttu oli mul parem tasakaal ja püsisin seljas kindlamalt. Lõpetuseks tegin täisistakus traavi, kus üritasin ennast hästi lõdvaks lasta ja sügavale sadulasse vajuda.Vist toimis, sest hobune tuli seljast pehmemaks, tundsin seda esimest korda. Tasapisi hakkas ka ratsmesse tulema, kui rohkem peale sõitsin. Paraku ei ole mu jalad ikka nii tugevad, et võiksin lõdvestatud istakuga hobust rohkem ratsmesse sõita, ilma et krampi lähen ja säär omal kohal püsiks. Pole hullu, harjutan veel.

Lõpuks pesin Elektra puhtaks, panin talle tõrva kabja alla (profülaktika mõttes) ja saatsin boksi. Kõik. Vahetasin riided ja asusime iga-laupäevasele õhtusöögile koos C vanemate, venna ja vennanaisega. Mulle meeldivad laupäeva õhtud seal. Saab head süüa, räägitakse erinevatel teemadel, saab parimat veini ja on lihtsalt lõbus. Pealegi avastasin täna, et saan päris palju juba nende jutust aru. Jaajaa.. päeva parim osa oli, kui sõidu ajal C hüüdis üle platsi Ellile itaalia keeles: "Elli, ütle Maarjale, et ta tuleks nende lattide peale nüüd täisistakus!" Mina hüüan teiselt pool lattide poole sõites itaalia keeles: "Jaa, ma sain aru!" Cicci oli jälle nii õnnelik, et ma aru saan :) Üldse ta nimetab mind juba itaallaseks, kuigi mul on nüüd rääkima ka vaja õppida.

Brunella uuris täna, et mis on Eestis ilusat, eripärast või miks seda külastada. Milliseid inimesi Eestis kohtab jne. Teate, see on nii raske koht alati. Mul tekib küsimus endal ka, et no miks pagan te peaks küll Eestisse tulema, kus on inimesed, kes ei naerata, on kadedad ja mõtlevad ainult enda heaolule. Te võite küll mõelda praegu, et see pole tõsi, kuid saate aru sellest alles siis, kui olete nii sõbralikke ja abivalmis inimesi kohanud, nagu Calabrias. Just Calabrias, sest põhja pool on inimesed külmemad ja rohkem "eurooplased".

Aga ütlesin, et Eesti on nii teistsugune. Kõige lihtamate asjade poolestgi. Nagu see, et meie võtame toas välisjalanõud ära. Nad küsisid, et kas nagu Jaapanis või Hiinas..? Ma ütlesin, et neil ilmselt on mingi religiooni põhjus või kes teab mis, aga meil on see puha praktiline, sest õues on must ja toas peaks ikka puhas olema. Wao. Õige! Nüüd tahavad kõik Eestisse tulla, sest meie toa põrandad on puhtad. 
Muidugi ütlesin, et parim asi on loodus ja metsad ja värske õhk ning privaatsus. Taaskasutus. Puhtus. Ja inimesed on ka välismaallastega sõbralikumad. Seega võivad nad tulla küll. Veel lisasin, et meie söömiskultuur on palju erinev ja just seetõttu, et sööme tavaliselt ühe eine ja ühel taldrikul kõik koos. Mitte alustuseks pasta ja pärast salat ja siis liha ja kõrvalt taldrikult ampsame kartuleid kõrvale. Üritasin seletada, et palju on minimalistlikkust just meid mõjutanud raskete aegade tõttu. Ühtäkki tundsin ennast nii targana... (:

Aga ei, ma nüüd poen oma linade vahele (see väljend on leidnud tähenduse), et hommikul vara ärgata ja oma sarvesaia oodata. (: Homme räägin merest teile..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar