29 juuli 2012

Päev meres ja mägedes

Nii, alustan siis algusest ja üritan mitte väga pikale venitada.

Hommikul üritas Costantino mu kodu leida, aga GPS pani väheke puusse, sest mõned km eemal on sama nimega tänav. Igaljuhul sõime hommikust ja kohtusime minu juures Ciccio, Elli ja C õe Mariaga. Asusime Paola poole teele.

Kuna hommikul oli palju rahvast, olid tasulisel alal mereäärsed kohad ära võetud ja saime koha baarile lähemal. Alustuseks tegime meres tiiru. Paola rand ei ole just ilus, olgem ausad, eestis on ka ilusamaid rannajooni. Siin puudub liiv, on väikesed kivikesed, mis olid päikesega nii kuumaks köetud, et palja jalu seal peal kõndida ei kannatanud. Põletasin endale talla alla vist villi, kuna liiga kaua ühe koha peal seisin.





Suurest vaimustusest, kui eelmine kord hilisõhtul vett sain katsuda, kiirustasin ka seekord mere äärde. Aga oi üllatust. Kui päeval ikka 40 kraadi sooja on, siis see merevesi on üks ilgelt külm asi. Ilmselt on välistemperatuuril ja veel nii oluline vahe, et vesi tundus väga külm. Ei, ujudes ei olnud hullu midagi, sest siiski oli see läbipaistev ja helesinine, kergete lainetega ja megasoolane, mistõttu sai lihtsalt vees vegeteerida ilma ujumata. Supermõnus!

Siis võtsime päikest natuke, sõime ja lebotasime. Ilm ei tundunud nii kuum midagi, dušš oli ka lähedal, seega sai ennast vahepeal kasta ja siis päikese all või varjus edasi istuda. Ma nagu ei tundnudki, et see päike väga hull oleks, panin ikka päiksekaitset ka, aga... Noh. Võttes ära oma oranžid päevitusriided, tundus nagu oleksin valged pikud selga pannud...

Igaljuhul C, Elli ja Maria läksid varem ära, et minna talli. Kuna minul vaba päev, jäime Costantinoga veel natukeseks, siis pakkisime asjad ja läksime jäätisebaari. Täitsa lõpp, kui suur jäätis antakse 1,5 € eest. Jama oli ainult see, et väljas oli nii kuum ja pidin seda meeletul kiirusel sööma, et sellest mitte ilma jääda. Aga kohalik pehme jäätis on ikka üle kõige. Ja kui palju erinevaid maitsevalikuid... Vahvel võiks olla ainult selline nagu Eestis, aga jäätis ise on mega!

Jalutasime natuke mööda tänavaid, kobisime autosse ja sõitsime mööda vana mägiteed Cosenza/Rende poole. Tee peale jäi huvitavaid asju. Esiteks mäed. See kurviline mäest-üles tee. Männimets. Sõjaaegsed .. varjundid. Joogikohad, kust tuli puhast ja külma mägede vett. Lehmad, kellel kaelas suured kellad. Veel kurve ja ilusaid vaateid... 








Justkui tseen filmist, kus vanad targad mehed arutavad maailma asju mägede puhta vee ja pühaku pildi juures (mis jäid kaadrist välja)

Joon mägede värsket vett


Koju jõudes avastasin, et olen ikka natuke palju seda päikest saanud ja hapukoore olematuse tõttu tõmbasin maitsestamata jogurtit punastele kohtadele peale. Loodan, et nahk jääb selga.

Õues, maja ees nägin, kuidas sisalik mingit putukat taga ajas ja ta kätte sai. Milline toiduahel. Sitikas sisalikule, sisalik kassile, kass.. sööb krõbinaid ka. :) Mõni hetk hiljem kaklesid mu trepi kõrval kaks võõrast kassi. Üks oli täpselt sellist värvi nagu mulle meeldib - vesihall. Eile õhtul nägin jälle prussakat õues. Rõve rõve rõve. Tapsin ta ära. Pärast seda nägin üht elukat veel... Nemad ütlevad siin tema kohta salamandra. Ehk siis salamander ? Sisalikulaadne, keda on tegelikult väga mitut liiki selle nime all. Kes on väga erinevat värvi, olen näinud valget ja rohelist, suurt ja väikest, neil on natuke lühem nina kui sisalikul, kerelt võivad olla aga priskemad ja püüavad toitu keele abil. (Mulle meenub "Rapuntseli" film, kus Rapuntslil oli selline roheline tegelane alati endaga kaasas)

Olgu, mina lähen nüüd omale süüa tegema. Üritan ilusasti tududa ka, homme ju jälle tööpäev (: Kõike kaunist teilegi ja tehke ikka plaane, et mulle siia külla tulla ! (:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar