Täna oli niisugune lugu, et talli minnes hakkasime tööle jälle umbes kell 17.00. Siis panin Tosca valmis ja C ütles mulle, et annan täna trenni Andreinale ja Francescale. Noo.. Ok, ohkasin, kuna Tosca kohta ma väga ei tea midagi, Andreinat olen korra sõitmas näinud ja Francescat kordagi. France (lühendan) kuulis minu trenni eile küll, kui Ericaga alustasin. Ja nad kumbki ei räägi inglise keelt.
Andreina on niisugune tüdruk, kes väga ei suuda keskenduda ega kuula/saa aru, mis talle räägitakse. Ta lihtsalt sõidab. Ok, natuke sai aru ikka ka, aga muidu ta vaatab ratsutades lihtsalt treenerile otsa, ega märka väga, kuhu sõidab. Ahjaa, hobust puhastades märkasin, et tal on küljed natuke katki kannuse kohalt. Natuke oli karv maas. Ütlesin kohe Ellile, et mina ei taha, et Andreina sinna selga kannustega enam läheb, sest nii need asjad ei käi ja rikutakse hobune ära.
Ühesõnaga, Andreina istaku kohta rääkisin ma just Ellile (ta siis tõlgib mu õpetussõnu), et kui hobune peaks koperdama või tasakaalust järsku välja minema, siis andreina sealt alla ka kukub. Ja I'm a genius (Matteo lemmiklause).. Paha koha peal olen tark, aga nii juhtus. Tosca lõi tibakene tagant üles, sest Andreina talle kandadega täpselt katkiste kohtade peale virutas ja mina seisin ka sellisel edasiajaval positsioonil. Tüdruk kukkus selja peale ja hakkas kangesti nutma. Kõik tulid teda lohutama ja selgus, et ega ta valu pärast ei nutagi. Ta oli enne trenni saanud teada, et tema onul on miski raske haigus ja seepärast ei suutnud ta täna keskenduda... Nüüd kukkus ka ja oli väga nukker. Mh :(
Seejärel läks igaljuhul France selga. Ütlesin, et mina ei õpeta siin algul midagi, tahan näha, kuidas tema ratsutab ja seepärast vaatasin ta sammu ja traavi koos Elliga. Elli vaatas ka ja ütles, et ta on juba midagi mu sõnadest kõrva taha pannud, sest tavaliselt ta nii ei ratusuta. No ma vaatasin teda ja mõtlesin, et kuidas ta siis veel enne sõitis küll.. Tegelikult ei ole hullu midagi, nende põhi probleem on see, et istuvad seljad nõgusad hobuse seljas, istuvad oma vahelihasel, mitte istmikuluudel ega saa seetõttu normaalselt kergendada, kuna sääred on liiga ees ja kergendades pressivad ennast mingi jõuga ise üles. Seletasin siis uuesti Elli abiga, kuidas see ratsutamine lihtsamaks teha ja et hobust tuleks edasi ajada vaid säärega, mitte puusaga seal seljas nõksutades. Treeningu lõpus ütles France, et tal jala lihased on valusad. Tore :) Vähemalt kuulas, mis ma rääkisin (: Tema lahtkus õnneks naeratus näol ja lubas vapralt homme oma valutavate jalgadega tagasi tulla. tuletagem meelde, et meie tund kestab siin 30 minutit ning mina palun vahepeal sammu ka teha, mitte kogu aeg traavi.
Igatahes ma kavatsen asja hästi lihtsa hoida ja proovin neile rääkida, kuidas olla hobusesõbralikum ja loomaga kannatlik, Töötada hobuseGA mitte hobuseL.
Nii, Tosca jalutasin käe kõrval ära, viisin pessu ja ise panin omale Elektra valmis. Täna sõitsin ise, ilma hüpeteta, C ja Elli istusid ja vaatasid. Elektra on fantastiline hobune ikka. Temaga tunnen end kindlalt, oma ea ja kogemuste juures õpib ta väga kiiresti ja on ülimugav. Täna keskesndusin sellele, et ta mu sääre peale reageeriks. Sõitsin teda traavis rohkem pikemaks ja pööretel kokku. Suust on ta endiselt pehme ja mõnus, ilma nende imesuulisteta. Sõitsin kaheosalise full-cheek-ga. Pööretel piisab näpuliigutusest ja toimib. Samuti aktsepteerib ta säärt, tahab lihtsalt veidi tugevamalt, kuid üritan teda muidu säärega mitte togida. Seega täna sai ta minust fantastiliselt aru, kui oli vaja pikemat sammu ja lühemat, tegin tiba galoppi ka, rohkem nagu üritasin kaks 8-t platsile sõita ja koos jalavahetustega. Mõlemale poole vahetas hästi, seega.. ma ei tea. Nüüd oleks mulle treenerit vaja.
C ja Elli kiitsid taevani, mina kiitsin hoopis Elektrat ja läksime pessu. C pani Arese valmis ja täna hüppas ka natuke, aga madalat. Pani nii 5 m kaugusele maalati ja klapitas sammu, et hobune õigest kohast tõukaks. Ares oli hästi tubli täna ja C oli õnnelik, et ta maalatti jälgis ja ise oma samme suutis seada.
Ja teate, see oligi kogu tööpäev. Homme C tegi ainult Arest, rohkem kedagi ja minu tegutsemise ajal sai ta ka puhata, seega päris armas päev oli. Muidugi Luisa ja Piero töötasid oma hobuste kallal tunde... Sellest ma parem ei hakka rääkima. Või noh, ma enam ei süvene sellesse, sest pole nagu minu asi, kui nad niikuinii ei kuula, mida teised räägivad. Seega pole mõtet ohkida, et miks nad küll nii teevad ja vaene hobune ja vaata seda jne.. Hobustest on loomulikult kahju, aga ma parem ei taha neid hobuseid ka näha..
No ja muidugi, Elio ei tulnudki täna, nagu arvata oli. Ei tea, tal on ka oma hobusest suva.. Nüüd ei ajanud 25€ ka kokku, et ma tegelema saaks hakata.. Mis siin ikka.
Kui koju hakkasime tulema, siis Ciccio andis mulle tomateid kaasa. Ütles, et praeguse ilmaga nad väga suureks ei kasva ja hästi ei valmi, kuna liiga palav on, aga salatit saab teha. Ikka paremad, kui poe üli punased geneetiliselt muundatud tomatid. Elli pakkis mulle kassitoitu ka natuke kaasa, et oma Kiisul ka kõhu täis saaks sööta täna õhtul. Homme on plaanis poodi minna, siis ostan ise.
Õhtul käis Carmelo läbi, andis mulle kolm suurt kurki ja kolm õlut ka. Mu külmkapp hakkab juba ilmet võtma (:
Ja veel, mu Kiisu ajas täna tänaval pisikest sisalikku taga. Tal on tapja-hing. Tõsiselt väledad liigutused olid, kuigi sisalik sai lehtede alla peitu ja lipsas kassikese selja tagant läbi. Trepist üles tulles nägin veel teist sisalikku. Pean vist tõsisemalt kaaluma välisukse sulgemist ajaks, mil kodus olen. Nüüd saan aru, miks siin niii suur lahtikäiv aken on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar