Istakust

Täna enne talli minekut pakkisin kodus kokku Corinto nännipakikese, kus oli 1 õun ja 1 megasuur porgand ja kaks poolikut. Läbipaistvas kilekotis. Nii ilus, et söö või ise lõunaks. Tallis jätsin need pesumasina peale, sest mõtlesin, et kui nad seal seisavad, kes siis ikka võtab. Ja seisid.

Kordetasin Nearcot, sest C ütles, et too oli eile siga olnud. Nojah. Kordel küll mingit üleliigset energiat polnud, ilusasti jooksis ja kuulas. Siis puhastasin Arese, C pani sõiduks valmis, mina panin elektra Serenale valmis ja viimaseks saduldasin Corinto. Jälle jäime õhtu peale ning lõpuks veel platsile üksi ka. Kell oli täpselt söögiaeg ja hobune hakkas lolli mängima jälle. Galopitõste ajal pea alla ja hüppaks kõrvale. Siis vahtis kael kõveras talli poole ja sinna poole kiirendus ka. Kusjuures, see on nii ka siis, kui teised hobused on platsil. Pestes jälle sama asi, paigal ei püsi ja teeks kõike, et boksi saada.

Muidu üritasin hästi palju täna oma istaku peale mõelda. Et selg sirgu ja käed alla, kergendaks rahulikult ja õigele jalale enamasti. Sääred omale kohale ja jalad paigale.. Aga idagi on ikka jube ebamugav seal. Ilmselt on asi sadulas. Ma pole seda küll mõõtnud, aga istumisplats tundub nii suur, et ma eksin ära seal vahepeal. Et sadula kõige sügavamas kohas olla, siis võin ilmselt julgelt tagapool istuda. Samas, jalused on ebamugavad, sest jaluserihmad on erinevad ja ma ei saa neid ühepikkuseks. Istumisplats ja jaluste asukoht ei ole omavahel heas suhtes. Enne tundusid jalused liiga lühikesed, kuigi toetusin neile ilusti, piltidelt aga vaatasin ka, et säär on kuidagi liiga ees. Lasin augu võrra pikemaks, nüüd on nagu parem, aga jalustele on kuidagi raske toetuda, sest põlve asukoht on allpool. Sadulal on ees aga põlvepadi, selle taga on lohk, kus tundub, et kellegi põlv on seal aastaid olnud. Selleks, et mu põlv sinna lohku läheks, pean jalused eriti lühikeseks panema. Kui jalused pikemad, on mu põlve all mingi ebamäärane mateeria ja selline tunne, et sadul hoiaks mu säärt nagu hobusest eemal. Et säärt kasutada, pean jala justkui sadula serva alla lükama. Väga keeruline kirjeldus sai, aga kujutan ette, et selle sadulaga on lihtsalt aastaid sõitnud mingi pisike takistussõitja ja mu pikad jalad ei ole sellega kooskõlas. Ja eriti raske on end paigal hoida, kui hobuse samm ka selline viskav on. Igatahes...

Pesu ajal märkasin, et mu nännipakk on külmiku pealt kadunud. Mõtlesin, et kuna C juba kõik ära oli organiseerinud ja koristanud, siis äkki pani mu asjad ka omade juurde. Kui hobuse boksi viisin, küsisin, kus mu porksid on. C küsib, et mis porksid ja kus need olid? Vargad raisk! Ilmselgelt võis see Paolo olla, kes Luxi nännutamas käis. C vähemalt arvas nii. Mina ei uskunud, sest ta saabus oma maltsakotiga. Niigi lõikus Luxile kilo porgandeid ära, lisaks fenkolit ja mingeid salatilehti. Aga just sel ajal panin ma Corintot valmis ja keegi rohkem tallis ei käinud. Nii pidi Corinto kahe õunaga leppima, mis C mulle andis. Vot siis kõik head inimesed, kes head nägu teevad ja sõpse mängivad. Panevad su porksid rotti nii, et silm ka ei pilgu.

Aga muidu homme talli ja ilmselt ka ülehomme, sest Ellit pole need kaks päeva.

Muud pole ka huvitavat rääkida... Varustuse poodi pole ikka jõudnud. Midagi silmapaistvalt huvitavat pole ka teinud. Eile õhtul käisime kebabi söömas. (Kati, mäletad?) Endiselt parim söök, mida väljas süüa võib. Ja tulevaks reedeks pean küpsiseid tegema. Kellelgi tuleb siis sünnipäev (: