05 veebruar 2013

Pessoa - 20 aastat ühte tagumikku

Ciccio on ikka ka hea mees, noh. Eile ei teinud platsil midagi, aga ütles, et homme kordetame. Saatis mind siis täna Mendietat kordetama, ütles, et vaataksin ise, kummal kohal kordetan, kas värava ees või korderingil, kus kuivem on. Lähen siis hobusega platsile ja hea, et me mõlemad ninali ei käinud, kuna kõik oli ikka nii lögane. Värava ees on madalam koht, tavaliselt saab kordetada, aga täna oli lompe täis ja lisaks oli üks TaKiStUs jälle nihutatud nii, et ruumi polnud.

Läksime siis korderingi juurde, kus pidime ümber lombi jooksma ja Mendieta arvas, et sealt oleks alustuseks ikka tore läbi joosta. Ma tuletan teile meelde, et see hobune on VALGEt värvi. (Tean jah, et valget hobust pole olemas, aga ta keha katavad 99,9% VALGED karvad, mis määrduvad sopa käes ja mida tuleb pesta.)

Seega jalutasin pool tundi hiljem ühe sopase Mendieta taolise käkiga talli juurde tagasi ja vaatan, et seal saduldab Angielo oma halli hobust. No palju õnne. Küsisin, et kas ta platsi ka näinud on või hakkavad õhus hõljuma täna? Ciccio küsis ka, kas oli väga hull, vaatas Mendietat ja ütles, et ok, kui väga libe, siis rohkem ei kordeta meie omasid. Aga Angielo peab oma järgmise superhobusega ikka sõita saama, seega ei morjendanud kedagi see libe plats. Hobust pestes kuulsin platsi poolt lausa lattide kolinat, seega nad hüppasid traavis üht takistust ka...

Mendieta tuli ka sopakihi alt välja, kui hoolega nühkisin ja talle kohe täitsa meeldis see pesemine ja sügamine. Hobune, keda on tegelikult kõige mõnusam pesta, kuigi esimeste raudade tõttu üsna tüütu ka. Pesin saba ka puhtaks ja lasin tal pärast natuke päikse käes mõnuleda. enne boksiminekut sai talliteki selga ja muidugi 10 minutit hiljem oli ta püherdanud. Aga see pilt, millega ta mind vaatas, kui harjaga lähenesin... Vahel tekib tunne, et nad püherdavadki seepärast, et siis minnakse neid uuesti puhastama ja sügama...

Kui Angelo oma hobusel sadula seljast võttis, tegi koledat nägu. C läks ka asja uurima, mina vaatasin natuke kaugemalt. Turjal, kohe paremal pool selgroolüli oli veri väljas. Selline kriips selgrooga ühes suunas, paar cm pikk. Ideaalis peaks seal sadula esikaar olema, kuigi ütlen ausalt, ma pole kunagi lähedalt vaadanud, kuidas see sadul neile istub. Seda tean, et sadul on uus, küll üsna odav, aga üsna laia kanaliga, paksemat tüüpi valtrap ja pehmendus on ka sadula all. Sadulavöö oli eelmisel korral hobusel hõõruma hakanud. Seega ilmselt üsna tundliku nahaga loom (rääkimata sellest teki hõõrumisest).

Aga... Ciccio ütles Angelole, et se kriips on imelikus kohas, seda pole sadul teinud, sadul on hea - uus. Järgmine kord tuleb panna geelpadi valtrapi alla ja siis pehmendus ja sadul. Andke andeks, aga minu meelest see jutt ei klapi väga. Ühe korra võib tore olla, aga kuidas see hella nahaga elukas selle geelpadja peale reageerib tulevikus?

Kui tallist ära läksime, rääkis C mulle autos, et nüüd sõidab edaspidi hobusega ainult Angelo ja Francesca, tema abikaasa, mitte. Mõtlesin, et kuis nii, nüüd ju uus hobune ja kõik läks hästi... Aga Francesca pidi lapseootel olema. Auguri! Aga noh, vahet pole, mu meelest suudab mees üksi ka selle hobuse ribadeks sõita. C aga siis jätkas, et hobusele muidugi veidike parem ja meile ka, et Angelo saab kas Elli või minuga koos sõita, et ei kulu nii palju aega jne... Ja siis mainis seda tänast sadula teemat.

Ütles nii: "Kas tead, miks hobusel turi katki on? See ei ole sadul, see on seepärast, et Angelo ei oska endiselt hästi galoppi sõita ja käib potsaki-potsaki tagumikuga sadulasse. Ma räägin, sadul on hea - see ju uus. Pold küll kallis, aga uus."
Mina: "Aga ikka sõltub ju ka milline sadul ja milline hobuse turi on..."
C: "Ja jaa, aga minul, see pessoa sadul, on olnud 20 aastat, ma olen kõik hobused sellega ära sõitnud, suured, kiitsakad, paksud - kunagi pole turi katki läinud. Anna see sadul aga Angelo kätte, ta suudab selle sadulaga ka hobuse turja katki sõita. Ta on kõigi oma houste turjad ju ära lõhkunud."
Mina: "Mmm.. (tahaks öelda: mma ei usu seda hästi, ikka oleneb, kas sadul õige)"
C: "Ma räägin sulle, ma olen selle sadulaga 20 aastat erinevatel hobustel sõitnud, midagi pole juhtunud. Tema aga ei oska galoppi teha, sest kui nii palju põntsub, siis sadul ikka liigub hobuse seljas. Aga ma ei saa talle nii öelda. Paneme järgmine kord geelpadja alla."

Jah, Ciccio, mida iganes. Esiteks, on kindlasti väga tore, et su perse 20 aasta jooksul eriti muud sadulat tundnud pole ja kindlasti on sul seetõttu endal mugav sõita, aga seepärast su hobused ei olegi alati toredad, kuulekad ja koostööaltid, et mõnele see sadul tõesti lihtsalt ei istu. Ma ei tea, kolm hobust tallis, Mendieta, Nearco ja Ares sõidavad kõik sama sadulaga. Kõik on erinevat tüüpi hobused. Varem sõitis Elektra ka veel sellega. Ja kui te seda näeksite... Kust kõik see katki ja parandatud on. Ja ühel päeval avastasin, et selle Raam On Pooleks :( Aga see Cicciot ei heiduta. Hobusel käib valtrap, geelpadi, poroloonpehmendus ja sadul.

Teiseks, mis siis, et sadul on uus, kui see lihtsalt ei sobi. Ma olen enam kui kindel, et see sadul on lihtsalt liiga lai selle hobuse jaoks. Oli ju pildiltki näha, kui kiitsaka ja isegi kõhna hobusega tegu on. Ja kui hobusele sadul sobib, ei tohiks väga vahet olla, mida see ratsanik sadulas teeb. Turja verele üks trenn ikka ajada ei suuda.

Ja komandaks, Ciccio on siin treener. Kui mees veel galoppi teha ei oska, siis miks peab hüppama iga päev ja veel galopis? Miks ei seletata kõigepealt, kuidas galopis istuda? Mehel on hüpates lihtsalt üsna hea tasakaal, kuna on palju tsikliga sõitnud... Vot siis väidet. Ja kusjuures, minuarust ei ole tema galopiistak nii meeleheitlikult jube. Ma vahel vaatan, et ta suudab pehmemalt istuda, kui mina.

Seega kokkuvõtvalt tahaksin öelda, et kulla mees, sa võid oma 20-aastase pessoa võtta ja sellega pe'sse minna. Sadulasobitamisest ei tea sa tuhkagi. Mina ka tegelikult teab mis tark pole ning isegi Ingrid Randlaht on öelnud, et avastamist ja erinevaid juhtumeid on küllaga, ent elementaarset peaks ju igaüks teadma - vasaku jala king ikka paremasse jalga ei käi.


Homme pärastlõunal läheme vast viimaks ometi varustuse poodi. Oh, mis ma kõik osta tahaks. Aga C-l on vaja uued terad pügamismasinae osta ja siis vihmasajus pügame me kolm hobust jälle üle ja võib masina ära panna järgmist aastat ootama... 

2 kommentaari:

  1. Ma ausalt ka ei saa aru, kuidas sa suudad seal töötada? Mul oli Eestis kunagi analoogne teema (sadulatega küll) ja omanik ei kuulanud, et sadulad ei sobinud. Ma tulin sealt lihtsalt ära sest ei suutnud seda välja kannatada.
    Väga vapper oled!

    VastaKustuta
  2. Eks aeg ja igapäevased juhtumid on paksema naha kasvatanud. Enam õhtuti patja ei nuta, võtab lihtsalt ohkama ja vahel ajab naermagi. Mul viskab tihti üle, aga ma tahan näha, kuhu need inimesed niimoodi jõuavad...

    VastaKustuta