Sõbrapäev vs San Valentino

Alustuseks natuke 14. veebruarist. Ma ei ole kunagi väga sõbrapäeva fänn olnud. Kui on head sõbrad, siis neid tuleb hoida ja meeles pidada igal hetkel. Muidugi on tore, kui mingi eriline moment nende tunnustamiseks on, kuid... Ma ei tea. Pigem on asi vast selles, et sõbrapäeva päritolu on olnud natuke ähmase taustaga ja miks ta meile just sellisel kujul jõudnud on, ei oska öelda. 

San Valentino on tegelikult aga pühak, kes legendide ja lugude järgi olevat kaitsnud ja lähendanud noori armunuid. Seega tänane päev on nii siin, kui ka tegelikult igalpool mujal maailmas just armunute püha, mil tehakse üksteisele kingitusi (nagu seda tegi püha Valentinus) ja käiakse koos väljas. Tänapäevas tähendab see seda, et müügil on paju südamekestega vidinaid ja šokolaade ning isegi pizzeriad teevad armunutele südamekujulist pitsat.

Aga siiski... Käisin hoopis täna tallis, mitte eile. Ja Ciccio pügas Arest, mitte Narcot. Mina puhastasin Petulia boksi ära. Ent C rääkis, kuidas eile õhtul oli Elio ka talli tulnud. C ütles talle, et ma ostsin tema hobusele soolakivi. Elio küsis seepeale, et kustkohast küll? :) Lubas täna tagasi tulla sellise jutu peale.

Kui just Corinto boksi puhastama hakkasin, saabuski Elio ka. Ütles mulle ainult tere ja rohkem ei rääkinud minuga midagi. Aga tegin ka näo, et mul on jube palju tegemist. Elli jõudis ka talli ja mees siis kohe küsima, et kas Ciccio ostis tema hobusele soolakivi?

Elli: Ei, Maarja ise ostis.

Elio: Aga teie ütlesite talle, et ta peab hobusele soola ostma?

Elli: Ei, ta täitsa ise käis neid kive vaatamas ja valis sealt ühe Corintole. Tal pole ju soolakivi olnudki.

Elio: Aa.. Brava.. Vaat, kui tore. Nii lahke tüdruk ikka. Hobune näeb ka hea välja ja nüüd ta koristab tal boksi ja puhastab ja. Ma olen väga rahul.

Elli: Jaa, Maarjale meeldib Corinto väga ja ta hoolitseb hobuse eest hästi.

Elio: Jah, alati, kui ma tulen, siis ta tegutseb millegi kallal, ikka töötab kõvasti siin. Ma arvan, et äkki ma peaks talle mingi kingituse tegema selle eest.

Elli: See oleks küll kena jah. Ta ikka seab hobuse heaolu esikohale, mitte ei taha koguaeg ainult hüpata. Ikka üks päev ratsutab ja teine päev laseb koplisse ja..

Elio: (tõsiselt) Ja ja. ei, ma arvan, et järgmine kord, kui ma tulen, siis ma toon 10 (kümme) eurot talle.

Hahahaa. Elio, you made my day! Damn, you are a sweet horse owner! :D

Elli: ...? Päriselt!? Tead, tegelikult oleks isegi kena, kui sa selle 10 eurot kuidagi kingitusena teeksid, näiteks talle kõneaega kannad või šokolaadigi ostad. Aga ole kena, ära seda 10 euri talle rahana küll anna.

Elio: (mõtleb, mis ta jälle valesti tegi)

Poolt juttu kuulsin pealt, poole rääkis Elli juurde. Aga tegelikult vestluse lõpus astusin boksist välja käru tühjendama ja saepuru asemele tooma. Mõtlesin, et pärast seda vestlust äkki mees tahab mulle lihtsalt "Aitähgi" öelda, et viitsin tegeleda, erinevalt temast. Aga kui ma käruga tulema hakkasin, kuulsin, kuidas mees hüüdis tallis: "Head õhtut!" ja kadund ta oligi.

Ma saan aru, et 10 euri oli meie rahas lausa 150 krooni, aga teate, siin see 10 euri on natuke teise väärtusega. Ta hobuse soolakivi maksis 8 euri, rääkimata muudest asjadest. See on lihtsalt võrdlus, ma ei nuta ja ostsin need asjad heast südamest, et mul ka endal oleks lihtsam tööd teha hobusega. Aga tegelikult, mida ma ootasin täna, oli üks aus "Grazie, Maarja."

Seega mõelge vahel, kellel oleks ilus "aitäh" öelda... See sõna on tegelikult nii suur ja on rohkem väärt kui üks 10 euri.

Ilusat neljapäeva teile (: