11 veebruar 2013

Lumepühad

Hommikul ärgates oli mõne rohuplatsi peal isegi lund säilinud. Teed olid puhtad ja vesised ja üldse ilm meenutas nagu mõnda kodumaa sügispäeva, kui esimene lumi rohelise lume peal sulab ja räästad tilguvad ja kõk vett ja pori täis on.

Läksin talli täna, Ciccioga. Ütles, et pean puhastama Macellani ja Matilde boksi. Mõlemad tühjaks ja käsitsi. Ilmselt ei kasuta me traktori abi ees tallis, kuna kõik on saju tõttu nii pehme? Või on traktor katki, ma ei tea... Siis ei tee mitte kõiki korraga ja traktoriga, vaid ükshaaval ja käsitsi. Uh.

Igatahes vedasin Macelani boksist 8 tavalist kärutäit välja. Kolm suurt kärutäit (kõrgendusega) puhast puru asemele. Hobune istus selle aja talli vahel, C ütles, et muidu on oht jalaga saada... Ma ei tea, eelmine kord tegin küll nii, et hobune boksis oli.

Lasin taga tallis veel puhtad veed kõigile ja siis Matilde boksi tegema. Sealt viisin 6 või seitse suurt kärutäit välja. Küll mitte täitsa servani, sest muidu see pissine puru on ikka pagana raske. Aga tavalise käruga ehk ilma kõrgenduseta jookseksin siiamaani seda vahet. Pärast veel kolm kuhjaga suurt kärutäit puhast puru asemele ja oligi kõik. Kuidagi kodune tunne tekkis. Nahk oli märg, ilm oli sitt, lumi sulas ja saapad olid muda täis. Vastik vastik vastik. Palun päikest, ja kohe! Tahaks, et oleks palav sellepärast, et päike kütab kõrgel taevas, mitte seepärast, et sitakäru kõigest väest läbi muda üritan lükata. Oh, vajan järjekordset kunstiretke, et päev huvitava lõpu saaks...

Või suutis tööpäevale lõbusa punkti panna kass Linda. Jalutas mu ees ja kui talt küsisin, et kas šoksi tahab, siis jäi mind vaatama ja istus mu ette maha. Ta juba tunneb sõna šokolaad. (Inglise ja itaalia keeles rohkem küll) Elli jäi asja jälgima. Kass istus nii kaua mu ees ja vaatas mulle otsa, kuni rahakotist sendid välja otsisin ja automaati pistsin. Edasi olid ta silmad vaid šokolaadile suunatud. Istun siis toolile ja võtan paberi lahti, pakkusin Ellile ka šokolaadi. Nii, kui käe Elli poole sirutasin, tõusis kass püsti, ringutas end nii, et selg läks hästi küüru ja siis sirutas käpa šoksi poole, justkui tahaks öelda, et tema on ka seal ja tema maiustust mitte laiali jagada. Ega's midagi. Hakkasin pähkleid šokolaadi seest välja sööma. Kui liiga kauaks Elliga jutustama jäin, tuletas kass oma kohalolekut meelde ja vaatas mind jälle näoga, et kus järgmine maius nüüd jääb. See oli liiga naljakas. Ah ja kui šokolaad otsa saab, siis peab talle tühja paberit näitama, muidu jääbki vaeseke oma järgmist pähklit ootama. Tuleb ilusti öelda, et otsa sai. Järgmine kord peab seda filmima.. :)

Ahjaa, ning täna olidki koolid kinni muide. Sest lumi sadas eile maha noh. Ja ma ei tee nalja. Aga minuarust tänaseks oli see ikka suht ajuvaba ettekääne. Lastel muidugi tore.

Ja enne äratulekut tõi Ciccio ema mulle järjekordse panini ja karnevalipäeva maiustusi. Nimi on mul muidugi meelest läinud, aga põhimõtteliselt on need küpsised, mille koostisosad ma ilmselt võin juba peast öelda - jahu, vesi ja ehk natuke suhkrut või tibake oliiviõli ;) Kaetud tuhksuhkruga ja täitsa head.

Ja muidugi nüüd üritan uurida, mida kohalikud arvavad paavst Benedictus XVI tagasiastumisest...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar