Kerged kõrvalehüpped

Aga vot täna oli täpselt selline ilm nagu meil tavaline suvi on. Kergelt tuuline, aga palav. T-särk selga ja tööle. Alustuseks sain kohe Corintoga sõita. Sõitsime ühel ajal Macellani ja Angeloga. C tegi neile trenni, mina olin omapäi.

Alustuseks sammu. Mõlemast jalast traavi, siis veel sammu, kuna ilm oli kuum ja karvikut väga märjaks ei tahtnud ajada. Märkasin, et tal on sabajuur koguaeg kergitatud natuke ja vasakule poole hoiab seda viltu. Täna ei tahtnud ta mul ka vasakule painutada. Eile ei tahtnud vasakule galoppi teha. Proovisin nii ja naa pidi, et suuremad pöörded ja väiksem volt, sammus ja traavis ja ise rahulikult lõdvestuda, aga .. teistmoodi on, kui paremale.

Galopiga alustasin täna aga vasakust jalast. Tõusis ilusti ja tegime korraliku ringi ja kõik oli hästi. Paremast jalast tõusis galopile ja jäi kohe sammu, uus tõste ja tõusis valest jalast. Tegin natuke traavi ja siis ta tegi mul toreda tõmmeka jälle küljele. Kaks korda üritas täna minema panna. Vot siis, ei koti teda see söögiaeg ikkagi nii palju, et ainut selle süü oleks. Traavis tõmbab kõrvale ja jääb seisma. Võtsin kohe uuesti traavile ja sõitsin edasi. Teise korra ka. Ciccio nägi meid. Ei öeld midagi.

Kui uuesti paremale galoppi üritasin tõsta, tegi mulle mingi hüppe või puki ja üritas pea alla lüüa. Mina muidugi olen väike jänes ja ei teinud suurt midagi selle peale. Pool ringi traavi ja siis rääkisin Cicciole, et ta selline on. Tean ise ka, et ma teen valesti, kui võtan ta seisma või ei reageeri asjale. Aga jänes noh.. Ma ei tea, kuidas ta reageerib ja ma ei taha uuesti alla kukkuda. Seega oli mul Cicciot täna vaja, sest ta ütles, et ei ole sel hobusel häda midagi, mängib niisama lolli ja kui edasi ei nõua, jääb harjumuseks. Seega ta vaatas mu galoppi. Tegime ühe ringi vasakust uuesti, oli kõik hästi. Siis paremast ja tõmbas mul samas kohas, kus teist korda kukkusime, pea alla ja selja kumeraks, andsin säärt ja tegi mingi lolli hüppe jälle. Uuesti galopitõste ja teist korda tõmbas mul teepoolses servas jälle küljele ära. Tegi selliseid lolle rodeohüppeid nagu Ares Ellile teeb. C siis tuli rääkima, et kui nii teeb, siis ikka säärega edasi ja välimine säär vastu neis kohtades, kus üritab minema tõmmata. Sest nii tegi ta Elio ja Serenaga ka koguaeg ja nemad lasid hobusel oma teed minna. Peame siis selgeks tegema, et mina ei lase tal rajalt minema tõmmata. Eks siis ole näha, kas lihtsalt loll harjumus, kuna ei viitsi tööd teha või mõtleb ta siis mingi uue nipi välja, kuna talle seljas miski valu valmistab. Ebamugavust kindlasti.

Pärast seda tõmmekat käskis C uuesti galopile tõsta ja siis tegime kaks ringi ilma probleemideta, kuigi olin ise iga hetk valmis ja nendes tema lemmikkohtades juba panin välimise sääre kergelt vastu. Lõpetasime seega ilusa galopiga ja C arvas, et hobune lihtsalt elab end välja ehk, et oleme seni teinud palju traavi kuid vähe galoppi ja nüüd on kerged rõõmuhüpped, kui galoppi lasen teha. Ma ei tea. Mina muidugi laseks selle selja üle vaadata, sest kui ta puhastamisel on tundlik, pärast trenni lähe niiske selja ja karvaga väliboksi ja mul sõidu ajal saba viltu hoiab, siis ilmselt talle midagi ei meeldi. Ei taha, et see süveneks, tahaks teada, mis probleem on ja mida tegema peaksime. (peale tekiga boksimineku ja sadula vahetamise, mida meil pole võimalik teha... )

Corinto pestud (kusjuures, pesu ajal ja päikse käes seisis ikka ilusti ja lasi rahulikult pesta), panin Cicciole Nearco valmis. Täna läks Nearco platsile Arese suulistega, ehk pessoaga, rihm ilusti all. Sõitu ma ei näinud, sest hakkasin elektrat valmis panema. Kui Elektraga platsile läksin, siis C hüppas. Angelo oli talle abiks ja oli talle ka mingi mõnusa okseri ehitanud. Selline 125-130 ja mõnusalt lai ka, nagu C Nearcole armastab ette panna. Ma ei teagi, kuidas ta kokkuvõtteks rahule jäi.. Jalutasin Nearcot ja C andis Andreinale trenni. Mina kuulsin, et C pakkus Andreinale kannuseid, sest tüdruk ei saanud kuidagi hobust liikuma. Tüdruk lihtsalt ei kasuta oma jalgu ja ei kuula absoluutselt, mis talle räägitakse.

Pesin mina tallis Nearcot, kui saabus ka järgmine trenniline, Andrea. Pesen ja koristan seal, kui Angelo tuleb platsilt ja räägib C isale, mis juhtus. Ehk siis, Andreina ei saanud Elektraga hakkama. Ta ei kuula, mis C talle räägib. Sikutas Elektrat ratsmetest ja kui C käskis korduvalt jalgu kasutada, lajatas too kannustega ribidesse. Aga Elektrat ratsmetest võtta ja säärt anda, tõuseb ta kergelt galopile, nii oli ta teinud paar galopitõstet ja C tahtis kannused ära võtta, et too viga hobusele ei teeks. Muidugi käib sinna juurde ilge seletamine, et miks ta ei kuula ja nii ja naa ja.. See alati nii. C käskis ratsmed rahule jätta, Andreina sikutas edasi ja ütles, et ta ei jää ju seisma. Elekra ei jäägi seisma, kui teda ratsmest sikutada. Siis oli juhtunud nii, et Elektra oli galoppi tõusnud ja Andreina ei saanud juhtimisega hakkama, suunas hobuse tollele eelpool mainitud okserile, aga valelt poolt ja Elektra hüppas. Puhtalt, kusjuures. Ja Andreina ei kukkunud hüppe ajal alla. Ta ei teinud midagi. Aga hobune suundus otse edasi, kuni ette tuli palm. See peatas hobuse, too lõi pea alla ja siis Andreina kukkus. Kõik olid üsna šokis olnud nähtust. Kusjuures, tüdruku isa istus terve trenn autos, vaatega platsile ega teinud teist nägugi. Pärast trenni ütles head aega ja läksid. ehk oli üldse silma kinni last.. Ei tea.

Andrea oli selle eest hästi ratsutanud. Ilma steki ja kannusteta, traavis ilusti ja rahulikult ja C kiitis tema istakut. Mõlemad väitsid, et tänau minu õpetustele istub poiss täitsa hästi sadulas. Tore, oskaks ennast ka õpetada. Pesin Elektra ja andsime söögid ning meie olime lõpetanud. Talli jäid veel Piero ja lapsed Matildet pesema..

Homme ähvardab sadu ja on pühapäev, aga lähen talli, sest kui midagi tarka ka teha saab, siis Ellit niikuinii pole ja olen abiks ikka.