29 märts 2013

Koristamisest ning tupsunupsikust kanafoobiani

Hommikul pidi 9.30 Ciccio mulle järgi tulema ja Walteri majja viima. 9.45 tuli Elisa ja ütles, et Ciccio ajab mingeid asju, viib mu ühele tänavale, kus Ciccio on ja sealt lähem temaga edasi, sest Elli ei tea, kus Walter elab. Kohale jõudes ütles C, et peab minema oma hobuse sööda järgi, siit mingi 30 minuti tee. Helistasid Walterile, et kas ta saab ise järgi tulla mulle Ciccio majja, seega Elli viis mu C juurde ja sealt läksin hoopis Walteriga edasi. Kui keeruliseks võib veel ühe asja ajada? 

Jutt oli, et koristamine on ühel päeval ja mind oli lihtsalt abiks vaja. Pereema oli oma käele viga teinud ja ei saa seda väga liigutada. Peres kasvavad 23-aastane Walter ja peagi 22-aastaseks saav Debora, kes teevad, ma ei tea mida, sest isegi oma tuba nad ei või koristada... Ma ei tea, kas siin käivadki asjad nii või on see mingi rikkurite värk.

Majaks on üks ridaelamu mäenõlval, kus üks majaosa kuulub nende perele. Sisse minnes avanes väga armas ja soe vaatepilt, elutuba, uhke mööbliga ja kööginurk, kamin ja vannituba.... Aga nagu ikka on see niisugune "esimene elamine" kus külalisi vastu võetakse. Koos magamistoaga mulle selline elukoht täiesti piisaks. Muidugi parkett-põrand ja miljon vaipa ja sada vidinat riiulitel, mida ma ei kannata.

Kui all kõik koristatud sai, läksin trepist üles... No ja sealt läks see trepp veel edasi - "öötsooni", kus olid kõigi magamistoad ja suur vannituba. Vahepealsel teisel korrusel oli teine köök ja elutuba. Selles ma ei käinud. Igatahes koristasn kolmanda korruse kolm magamistuba ja vannitoa otsast lõpuni. Ja kui Walteri ema mulle ütles, et ära akende pärast muretse, need peseme järgmine kord... Siis.. Mida? Mis järgmine kord? Järgmine kord mind ei ole siin. Mismõttes, mida tahetakse öelda selle järgmise korraga? On see mingi omapärane viisakusväljend siin, et "noh, eks ma siis teen ise, kui sa nii aeglane oled" või on Ciccio mu vahepeal koristajaks maha müünud?

Vähemalt lõuna ajal anti head pastat mereandidega ja kala. Siis nühkisin edasi ja kell 15.00 pidi pereisa jälle tööle minema, seega viskas meid Walteriga talli ära. Seal pärisin Ellilt aru, et mismõttes "järgmine kord"? Tal oli ka suu üsna vett täis selle koha pealt, aga ütles, et ma ei pea kuskile minema, kui ma ei taha ja ehk oli ikka viisakusväljend ning kui raha sain tänase eest, siis edasist kohustust pole. No loomulikult pole ma kohustatud tegema midagi, milles ma väga kodu ei ole. Ma siiski tulin talli tööle.. Ei, ma ei kritiseeri koristamise tööd, aga see, kuidas seda serveeritakse, annab soovida.

Ciccio aga valetas neile kokku, et läheb hobusesööta veidi kaugemalt tooma, seega minu pärast ei pea muretsema, võin vabalt kella neljani ka nede juures olla. Pärast pidin Petulia boksi tühjaks viskama ja muud suurt polnudki teha.

Muidu Ciccio käib ja ninnunännutab oma uut tupsunupsikut, kes on muide hullumoodi suur. 185 cm turjast, uh, ma olen 170 pikk ja päris kole on olla, kui ma üle hobuse turja ei näe. Elli ja Ciccio on veel eriti naljakad selle kõrval, Elliga üritasin pilti ka tabada. Aga nüüd käivad kõik tuttavad järjest uut hobust vaatamas ja mulle hakkab see C suurepärane kiidu-ila juba kõrva kuivama... "Ta on nii bravo, isegi laps võiks temaga jalutama minna, võib 10 päeva boksis seista ja pärast võib kohe ratsutama minna, suur on küll, aga nii tubli ja vanemad on nii head, kardan ainult siinse sepa pärast, kes tupsunupsiku jalad ära võib rikkuda..." Ise lohiseb hobusel nööri otsas järgi õue peal. Cicci vist ei oskagi hobusega käe kõrval tegeleda või teda jalutada. Nöör lõdvalt pikalt käes, eriti uue hobusega.. Ah.


Aga mulle ei meeldigi selle hobuse esijalad. Kõverad on. Ja kui ma nüüd panen kokku selle jutu, et Angelo eelmine kõverjalg oli väga kitsa rinnaga ja hüppehobused peavad ikka laia ja tugeva rinnaga olema, siis tema koljat on ka ikka minu meelest üsna kitsa rinnaga ja esijalad üsna koos. Aga see ei ole probleem, sest hetkel on tegu järgmise superhobusega... Ise pole veel sõitnudki tollega.

Täna tuli Elio ka jälle talli.. Väga sage külaline on. Aga see on hea. Saaks ta nüüd vaikselt sadulasse ka, kui sõitma hakkame, läheks see mu plaanidega suurepäraselt kokku.
Muide... Kui talli vahel seisime ja õues kaks kana ja kukk jalutasid, siis Elio tegi hirmund nägu ja näitas nende peale, et mingu minema. Uskumatu, aga sellel mehel on mingi... kanafoobia. Ta kardab kanu, ei söö kanaliha ja ei talu selle lõhnagi. Järgmine kord tean, et kui ta seppa hobusele ei kutsu, või boksiüüri ei maksa, siis ähvardan teda kanadega :D Ah.. Ei, siin keerab üle vindi....

Ma parem lähen pessu ja siis teen midagi lõbusat ning homme hommikul magan kaua enne talli minekut (: Üksi olen kodus ka, väga meeldiv.

3 kommentaari:

  1. Mul on ilmselt palju infot kuskil kahe silma vahele jäänd, aga kogu aeg arvasin, et Walter on mingi pisike ratsutamishuviline poisike. :D

    VastaKustuta
  2. Manuel on pisike ratsutamishuviline poisike. Walter on sarnane oma tasemelt, tulnud talli hiljem, ent on 23-aastane ja kasvult suuur. :)

    VastaKustuta