19 september 2012

Oli sünnipäev...

Palju õnne mulle!
Aitäh kõigile neile, kellel mu sünnipäev ilma Facebookita meeles oli. Tegin ikka tordi ka, mille talli viisin. Vähe magus küpsisetort rikota (ricotta) ja banaaniga. Midagi uut itaallastele, aga kõik, kes sõid, kiitsid (:

Sünnipäeva puhul pakuti mulle vaba päeva ka, aga ma keeldusin viisakalt. Muidu poleks saanud neile kooki viia ja mis ma ikka üksi kodus istun. Seega läksime juba pool 2 talli, kuna tuli sepp Aresele. Üllatus üllatus - Marlon oli juba tallis ja kordetas oma Ladyt. Puhastasin samal ajal Lady boksi siis ja leidsin sellest vanast niiskest purust, mis boksi põhja jäi, ussid. Need ehtsad sitaussid. Igaljuhul puhastasin boksi hoolikalt ja kutsusin siis Elli sinna sisse. Ta sai ka aru, et õhk on teistsugune. Esmalt peangi teda veenma.. Äkki siis jõuab C-le ka midagi kohale.

Siis panin Rosita vamis ja läksin sõitma. Angelo tegi seekord pilte minust. Tal tuleb see natuke paremini välja kui Ellil. Omanikud mõlemad vaatasid mu sõitu ka ja tegin natuke galoppi. Hobune tahab ikka kaela ja saba sirgeks lükata, aga tasapisi tegeleme sellega. Muidugi minu ja Ciccio arusaam selle hobuse galopi parandamisest on veidi erinev, aga eks näis. Suurele ringile muidu küsimus, et kuidas õpetada hobusele galopitõstet, kes muidu on traavist galoppi aetud ?

Rayssa Baia

Ma olen alla võtnud ?

Tegime galoppi ka
Igaljuhul mega tubli on see hobune ja mulle ta väga meeldib, ma ei väsi kordamast (:

Järgmiseks sõitis muidugi Angielo ka ja mina läksin Toscat valmis panema. Erica tuli trenni. Tahtsin Ericale seletada, kuidas end õige jala peale kergendada, aga platsil oli liiga palju sagimist, Serena hüppas jälle Elektraga ja Erical oli niigi raske keskenduda. Muidu see tüdruk on väga tubli ja mulle meeldib, et ta tahab õppida, mitte lihtsalt ratsutada.

Tegelesime temaga ikka sirgete ja pööretega, hobuse sammude lugemisega ja üleminekutega sammust traavi ja vastupidi. Tubli tüdruk on ja Tosca muutub ka sõites paremaks. Hea meel.

Viimaks veel pidin Elio hobusele kordet tegema. Jah. Elio hobusele. Corinto B. Tõsine tüütus. Armas tüütus ja parajalt rumal on see hobune. Loodan, et asi on hetkel selles, et loom nii kaua tegelemata on. Aga kordel tegi oma kolm pukki ära ja siis arvas, et rohkem ikka ei viitsi midagi teha ja võiks koju ära minna. Kokkuvõtteks jooksin ma ise kordel rohkem kui tema. Kordetades pidi temalt igat sammu välja nõudma ja piitsa hoidsin koguaeg asendis, et seda vajadusel kasutada saan. Nii kui piitsa käest panid või seda õiges kohas ei hoidnud, jäi hobune seisma, keeras näoga minu poole ja vaatas mulle lolli näoga otsa. Õnneks on ta rahulik totu, mitte mingi erilise temperamendiga. Pestes ka pärast paigal ei püsinud. Arvan, et mina olin lõpetades puhtam, kui tema. Märjem kindlasti. Hädasti on ju vaja talluda vooliku peale ja siis mind igalt poolt hammustada proovida.. Uhh. 

Viimaks panin veel hobustele söögi ette, C on mind nüüd õpetanud, kes kui palju mida saab, ja siis kunagi saime tulema ka.

Uudiseid on ka. No teile ilmselt mitte väga huvitavaid, aga siiski. Lahenes müsteerium, miks ma ei saanud Elio hobusega tegeleda, kui teda tallis ei käinud. Nimelt selgus, et Elio pruut on kõigi teiste naiste peale armukade ja seepärast ei tahtnud Elio mulle maksta. Seega pakuti välja nüüd Serena tema hobusega tegelema. Plika piisavalt noor, et pruudile mingit ohtu valmistada :) Edu neile. Enne oli jutt, et vaja leida keegi, kes hobusega tööd teeks. Serena seda paraku ei tee. See on fakt ja kõigile teada.

Teine uudis on see, et Tosca läheb puhkusele. Homme või reedel peaks talli saabuma uus hobune. Üks perekond, kellel kaksikud on, ostab hobuse ja otsisid kaasratsutajat, kuna tüdruk väga tihti praegu vist sõitmas ei käi. Seega hakkan tunde andma uuel hobusel Andreinale ja Ericale. Serena kobib Corinto selga ja nii jääb Elektrale ka rohkem puhkust. Kui Francesca ka oma hobusega ratsutama hakkaks, siis jääks ainult mina Elektraga sõitma. Muidugi Elektra pole enam väga mu lemmik hobune, kuna pole temaga nii pikka aega sõitnud. Serenad-Francescad on selle hobuse jälle nii pekki keeranud, et ma pean jälle tükk aega väänlema, et hobusega mingi kontakt leida. 

4 kommentaari:

  1. Galopile tõstmiseks võta hobune lühemaks ja aja teda natuke "närvi" ja siis anna selge märguanne kas sääre või stekiga, et läheb galopiks. Nii harjutatki mitmeid kordi järjest, sõidad natuke galoppi, võtad tagasi, nurgas tõstad uuesti. Kui tõuseb valesti, las jookseb natuke ikka, sest tegelikult reageeris õigesti asjale. Suht kähku õpivad ära ;) A.

    VastaKustuta
  2. Mina vastupidi ei võtaks sellist hobust enne galoppi lühemaks, kes sellega harjunud ei ole, rääkimata närvi ajamisest. Noorel või treenimata hobusel on üsna keeruline "lühikeseks võetuna" traavist galoppi minna, eriti kui ta galopiletõste märguannet veel ei tunne.
    Kui ta traavist edasiajamise peale põhimõtteliselt galoppi läheb ilusti, siis lisaksin lihtsalt iga kord märguande (võib-olla ka häälmärguande) ja kui ta su märguandeid galopiga seostama hakkab, siis mingi aja pärast ei olegi enam vajadust teda nii palju edasi sõita enne tõstet. I.

    VastaKustuta
  3. Kes, kuidas õpetab, maitse asi ;) A.

    VastaKustuta
  4. Tänan vastamast. Ütleme nii, et seda "närvi ajamist" saab ka mitut moodi võtta. Arvan, et ka A ei aja oma hobuseid otseslt närvi ja krampi. Ka mulle on varasemalt õpetatud, et hobune tuleks n-ö elavaks sõita enne galopitõstet. Et oleks see säde ja valmisolek kohe märguande peale minna. On toiminud, kuid kõigile hobustele see variant ei sobi. (: Näiteks antud hetkel on tegelikult tegu ümberõpetamisega, mis on minu meelest raskem, kui täiesti toorele loomale midagi selgeks õpetada.

    VastaKustuta