Munaaju seiklused

Mina tallis

Lihtsalt leidsin selle pildi, mis nii hästi kirjeldab mu eilset olekut tallis. Neile, kes ei tea inglise keelt, ütlen kokkuvõtvalt: inimesed arvavad, et olen vaikne, kuna olen häbelik. Tegelikult olen neid jälginud ja leidnud, et nad on kõik väärakad.

Pole lihtsalt võimalik, et ühel ajal ilmusid talli Marlon ja Elio. Surusin Elio kätt tervituseks ja mõistsin, et ta oli päriselt kohal. Asi selles, et Elio kukkus aprilli kuus hobuse seljast alla, ei murdnud midagi, aga ütles, et jalg on nii ai-ai, et saab tagasi hobuse selga alles oktoobris. Eks nüüd ole paras aeg hakata nägu näitama. Marlonil oli ka käsi kuu aega kipsis, kuigi luu murdu polnud. Nii said meie kaks "vigast".. Miks ma selle jutumärkidesse panin? Nad ju ongi vigased väheke... Ühesõnaga, said nemad kokku ja hakkasid üksteisele oma haiguslugusid rääkima. Tore oli vaadata ja kuulata. Veelgi toredam oli üks juhtum Marloniga.

Munaaju kordetas oma hobust täna jälle. Ma ei tea, kes talle kordepiitsa kasutamist õpetanud on, aga see nägi välja täpselt nii, nagu ta ajaks hobuselt parme ära. Hobust hoidis pisikesel korderingil, see tähendab, et tema käes oli pool kordest, ülejäänu lohises maas, ühe käega hoidis piitsa, teisega hobust. Kuna hobusel ilmselgelt raskusi oli nii väiksel ringil jooksmisega, siis tegi ta väikseid hüppekesi, traavi, tõusis galopile, jälle traavi jne.

Ühel sellisel hetkel sõitsin mina suunaga platsi ääres olevate inimeste poole, kui silmanurgast vaatasin Marloni tegevust. Lady komberdas galoppi, kui Marlonil libises korde käest ja hobune rahulikult traavis ajama pani. Mina vaatan Ciccio ja Elli poole, näitan käega Marlonile ja keegi ei tee välja. Vaatan mina uuesti Marlonit, kes eest libisevat korde otsa püüab ja müraki kõhuli kukub. Siis hüüdsin juba teistele ka, et vaadaku Marlonit. Te ei kujuta ette, see situatsioon oli liig-naljakas :) Munaaju ajas end püsti ja üritas hobusele järgi hiilida. Lady juba krõmpsuas teises platsi otsas rahulikult mingit rohelist tutti, kui Marlon arvas, et on kaval ja end varjata üritades hobusele lähenes. No ma ei tea, munaajuga hakkab nalja saama.

Eliot ma ei näinud enda hobuse ligi. See viis ainult oma turvavesti koju ja küsis, et millal sepp tema hobusele tuleb. Muidugi tegi mees suuri silmi, kui ma täna Rosita 10 minutiks lihtsalt jalutama viisin. Elio küsis, et mis ma tegema hakkan, kas kordtama. Elli ütles, et ei, tulime lihtsalt jalutama. Mees tegi suured silmad ega saanud aru, miks see küll vajalik on? elli ütles, et Francesca on mulle mu töö eest maksnud ja seepärast ma loomaga tegelen. Mehe ajus mingid rakud liikuma vist küll ei hakanud, pigem ei saanud ta aru, et miks peaks hobusega jalutamise eest maksma hakkama.

Niisugused toredad lood meil siin. Igav ei hakka kunagi.