01 september 2012

Tsivilisatsioonis

Tahtsin teile veel piltide juurde kirjutada, et neljapäev oli ilus tööpäev, sest mitte keegi teine ei käinud tallis oma hobusega tegelemas. Tähendab, hea rahulik oli ja kuna Cicciol väike palavik oli, siis ta ei ratsutanud ka. Seega alustuseks ma pesin Tosca puhtaks, et natuke initsiatiivi näidata. Puhastasin ta ulmeliselt koledad kabjad ära. Need tahavad lõikamist saada. Ja sel hobusel on kiilud kuhugile ära hävinenud. Pahad kabjad.

Kuna Toscal boks oli ka puhastamata tükk aega ja saepuru üsna vähe, tahtsin välja pakkuda, et ma teen ise boksi puhtaks. Ciccio aa keeldus sellest mõttest kategooriliselt. Elli rääkis, et Cicciole ei meeldi, kui naisterahvad seda tööd teevad ja seepärast pole saanud Elli ka õppida. Aga C arvates oli sel kellaajal ka liiga palav selle jaoks, et ma tööd võiks teha. Ma siis rääkisin, et meil on ikka eestis ka palavaid päevasid vahel ja ma olen bokse teinud oi oi kui palju, ka tõsiste miinuskraadidega. Tema ütles ikka, et ta puhastab ise hommikul boksi ära ja rahu majas. Hea seegi, et ta seda siis teeb vähemalt.

Aga jõudsime mõtteni, et tegelikult olen ma siin nagu puhkusel. Ma teen praegusel ajal pool päeva tööd, saan ratsutada ja üsna meeldivate hobustega. Ma ei sööda hobuseid, ma ei puhasta bokse.. Tulen talli, söön jäätist, panen mõne hobuse valmis, pesen mõne, sõidan mõnega ja pesen varustust. Vahepeal pean kedagi õpetama ka. Füüsiliselt olen ma puhkusel, vaimselt on see kõik siin palju raskem. Näha erinevusi, sõgedaid inimesi, katkiseid hobuseid. Aga muidu on ikkagi puhkus (:

Ühte uudist kuulsin. Nimelt Mendieta läheb müüki. Ilmselt C ikka sai ise ka aru, et ei ole mõtekas hobusega mööda platsi kahe jala peal ringi karata ja tõrkuda. Ning õnneks on olemas ka üks ostjakandidaat. Carlo (vähemalt nii on mulle tema nimi meelde jäänud). Kes äkki mäletab, siis eelmine kord oli meil tallis hobune nimega Matta, kelle omanik end Whitakeri isaks pidas. Tema enam väga ratsutamisega ei tegele, kui siis natuke oma lõbuks. Ta tahaks Mendieta ära osta, et ta siis koplisse lasta ja kõigile näidata, kui ilus hobune tal on. Sest olgem ausad, Mendieta on tõesti ilus. Kõigi lemmik alati, kes talli tulevad. Seega Carlo oleks talle küll parim omanik.


Aga eile... Sain ka korterist välja tsivilisatsiooni astuda. Üle pika aja oli see päris hea tunne, eriti juba tuttavates kohtades jalutada. Läksin siiski Metropolise eest läbi Ipanemasse. Ja keda ma näen tee peal. Ühe poe juures oli remont ja Piero jalutas seal rõõmsalt ringi. Ütlesime ilusasti tere ja tema veel küsis, et kas ma tööl ei olegi. Ütlesin, et jah, sel päeval mitte, homme lähen.

Ipanemas oli ka tore. Nägin mõnda tuttavat nägu jälle. Näiteks Ermignio (või kuidas iganes ta nimi kirjutatkse), kõrvalt restoranist Mare Luna, kus me Mariiga igal õhtul söömas pidime käima. Ta tundis mu ära, nimepidi vast mitte, aga küsis küll, kas ma olen tagasi Euroformi kaudu või mis.
Siis käis baaris üks onu, keda seal igal õhtul nägime, mingi teine onu ka, keda ma vähem mäletasin, aga tema mind küll teadis.
Ja siis tuli baari Luigi, Euroformist. Tal olid juuksed pähe kasvanud, seega ma ei tundnud teda kohe alguses ära. Aga tema tegi suured silmad, kui mind nägi ja tervitas mind nimepidi : " Maaarjaaa, ciaaao. " Päris hea mälu, peaks mainima.

Istusin Ipanemas sulgemiseni, aitasin veidi koristada ka ja siis läksime C-ga Silasse. T-särk oli seekord natuke vale riietus, sealne 19 kraadi oli ikka päris jahe. Õhk on nii erinev mägedes ja all orus. Sõime õhtust, tulime tagasi Metro juurde jalutama ja siis tulin oma korterisse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar