22 jaanuar 2013

Natuke tööd

Reede õhtul käisin veel Silas, täpsemalt Camigliatellos. Seal siiski sadas lund, nagu ilmaennustus lubas. Tee peal nägin meie tüüpilist kevadet, vesi lendas kahte lehte, kui autoga sõitsime, tee ääres olid lumevallid ja igal pool lörts ja plöga.

Aga mida kõrgemale, seda lumisem ja ilusam. Lund sadas ja õues polnud tuult. -2 kraadi ja täiesti muinasjutuline aeg. Vaikus. Mida siin ei kuule just tihti muidu. Oh..



Imelik on küll Lõuna-Itaaliast nii lumiseid pilte postitada...

Laupäeval käisin tallis. Vihma sadas veidi, aga puhastasime hobuste kapju. Nearco, Ares ja boksis Mendieta, sest Luisa ja Piero saabusid Matildet pügama. Veel käis igasugu rahvast juttu ajamas ja ka Carlo käis, keda pole vahepeal näinud. See Matta omanik, kes kunagi oma hobust meie tallis hoidis. Aga ei midagi huvitavat. Lihtsalt masendav on vahel kuulata, kuidas C ikka räägib igasugu imelikku juttu bokside puhastamisest ja hobuste haigustest, mis tegelikult pole tõsi. Et boksidest võib junne koristada iga päev ja siis puru välja vahetada 20 päeva tagant. No pole tõsi ju. Ja La Luxi vaaasime ka kõik koos ja mõtlesime, milles ikka viga võib olla.

Luxil jälle söömisega probleemid. Ei söö heina. Ootab ainult oma müslit ja seda krõbistab lõbuga, nüüd ei joo vett ka väga ja on näha, et vedeliku puudus. Junne teeb ja seedimine läbi käib, junnid on aga üsna kuivad, kuna vedelikku vähe. Muidu hobune lõbus ja rohtu ka sööb, aga heina mitte. Uudistasin kiiresti ta suus ringi, aga mis sealt ikka üksi leida. Seda nägin vaid, et hundihambaid ei paistnud olevat, katsusin ja jõudsin ilusti esimeste purihammasteni välja. Vasakul pool pold viga, lihtne katsuda, kuid paremal pool oli hobusel heinapallikesi suus ringi käimas. Ei tahtnud lasta seda poolt väga katsuda ka. Hambaarsti on vaja noh. Minuarust ilmselge, ja ma ei tea, mida nad heietavad seal... Aga noh, ma ei taha teada, mida siinsed vetid üldse hammastest teavad...

Corinto tuustikuga käisin õues jalutamas natuke. Päitsed ja korde. Lahti ei tahtnud lasta, sest vihma tibutas ja mul ei old suurt tahtmist teda pärast püherdamist puhtaks kraapima hakata. Jooksime käe kõrval natuke ja lasin rohtu näksida.

Pühapäeval magasin kodus ja käisin pärastlõunal Metros. Pole lihtsalt midagi tarka teha. Tibutas ka jälle, kuigi mega soe ja mõnus ilm oli. Sõin jäätist, enne kui läbi vihmakese koju jalutasin.

Eile olin ka kodus ja elli saatis sõnumi, et täna hommikul 9.30 tuleb mulle järgi. Seega täna hommikul talli, vahetasin riided ja hakkasin bokse puhastama. C pidi Elliga korra Cosenzas käima ja nii puhastasin Petulia boksi täielikult ja Matilde pool üksi. Teise poole visaksime Ciccioga ja Lady ka. Siis pool Corinto boksi ja saabus uus saepuru. C laadis uue saepuru kotid kõik pesuboksi, et hea lähedal talli viia. Seega puhastasin pool Corinto boksi üksi traktori peale ja läksin käiskäruga Angielo hobuse boksi puhastama. 6 tavalist kärutäit sain mõnuga kuskile kaugele sitahunnikusse kärutada mööda mudast teed. Täitsa lõbus. Siis veel 6 kotti saepuru asemele ja C jagas ees tallis saepuru ära.

Macellan on tore hobune küll ja tal see teki hõõrutud koht ka õlanukilt paraneb. Aga avastasin, et mulle ta jalad küll ei meeldi. C oli tagumistele pinded peale tõmmanud. Sain algul aru, et hobune ei olnud seal Puglias sõidus olnud ja seepärast võeti rauad alt, aga tegelikult neil seal hea liivaplats ja müügikatel võetaksegi rauad alt, et liigseid kulutusi vältida. Vot siis loogikat.

Seega hobune töötas seal iga päev. Nüüd kui meil vihma tõttu ainult boksis seisab, arvas C heaks pinded peale kerida. Kui boksist kõik saepuru olin välja vedanud, ilmnes tõsiasi, et boksi prand on ilmatu kõver ja ühe suure auguga ka, nagu Tallinna tänavad, millest viimasel ajal meedias kõvasti juttu on. Igatahes, hobune seisis palja põranada peal jube ebakindlalt ja kui ühe jala veel auku pani, ei osanud ta kuidagi olla ja värises jalge peal. Kui jala august välja mõistis tõsta, siis virutas kora jälle jalaga tahapoole ja otsis tasakaalu.

Pärast lõunat pidin hobuste jalgu puhastama. Mendieta, Macellan ja Corinto. Siis kerisin Macellanil pinded maha ja mida ma nägin. Parema tagumise jala sõrgatsiliigese kohalt oli jalg paistes. Aga mitte tagant poolt, kus on enamus kõõluseid ja kõõlusetuped vaid kraniaalsel poolel. Kuum ei olnud, aga nägi ausaltöeldes väja nagu mingi sirutaja kõõlus oleks paistes olnud. Katsudes jäi aga mulje, et nahaalune kude on paksenenud. C katsus korra ja ütles, et tema ei usu, et midagi tõsist on. Ok. Pindesid ööseks peale ei pannud enam ja hobune läks puhaste papudega puhtasse boksi tagasi. Ahjaa, tagumisi jalgu üles ka ei andnud, nagu kivist oleks liigesed. Lihtsalt toore jõuga kangutasin jala üles. Ning nüüd nägin veel, kuidas see teine sepp ka kilbita raudu oli taga kasutanud. Esimest korda kusjuures nägin oma silmaga. Ees, kilbi kohal oli see eest kaks lisa naela, eeldan, et nii peabki olema siis. Aga eks ma uurin, et targemaks saada. Esimestel olid ka kahe kilbiga rauad.

Kui viimaks oma tüütuse-hunnikust Corinto ka puhtaks tegin, andis C heinad ja pool tundi hiljem müsli. Heinad said hobused täna kell pool neli. Ja mul pold mahti küsida, et kas järgmise korra saavadki heina alles homme hommikul, aga pani mõtlema küll. Kahe tunni pärast on kõigil boksid tühjad sellest heinast ja siis vahivad rõõmsalt lakke edasi. On ikka elu. neil oleks paras üks hangutäis heina veel nii kell kaheksa või üheksa õhtul saada. Aga noh...

Homme vaatab, kui ei saja, lähen talli.. Praegu lähen aga "rapesid" puhastama ja keetma. Miski brokkolilaadne roheline. Jah, ma olen ka maltsa hakanud sööma.. Olud on niisugused. :)


2 kommentaari: