12 jaanuar 2013

Küsimused...

Täna pärast Elektralt pindede mahavõtmist sain ülesandeks ära pesta Nearco saba ja laka ning Arese saba. Seda tehes (inimeste šampooni ja inimeste erkkollase palsamiga) tekkis mu peas mitmeid küsimusi.
Näiteks, kas teie, kes te töötate Hollandis, Belgias, Saksamaal, Taanis, Soomes jne.. peate ka hobuste sabasid ja lakka pesema. Lihtsalt sel päeval, kui hobustega muud ei tehta ja isegi allapanu pole boksis vahetatud?

Kui te pesete sabasid ja lakkasid, kas teete seda inimestele või hobustele(loomadele) mõeldud šampooniga? Kas te kasutate pesu ajal palsamit või pärast, kuivale sabale pihustatavat normaalset palsamit? Või mõlemat?

Miks ei kasutata inimeste šampoone ja palsameid tavaliselt hobuste peal? (faktipõhiselt) Kas seal sisalduvate värvi- ja lõhnaainete tõttu? Erinev pH tase? On seal üldse vahet? Pesin ja mõtlesin endamisi... Sest minu kunagise väite peale, et inimeste šampooniga ju loomi tavaliselt ei pesta, vaatas C mind viltu ja ütes, et saab osta suure pudeli palsamit poest vaid mingi 2 euriga. Siin on tõesti väga palju odavaid pesuvahendeid ja suuri pudeleid.


Siis saabus Luisa. Tekkis küsimus, et mis ta täna tallis teha tahab, sest plats oli nii lögane, et isegi ei püsinud püsti seal. Vahetas riided, küsis C-lt, et kas ta süsti teeb Petuliale ja laadis auto pealt maha uue pügamismasina, pikendusjuhtme ja muu vajaliku, et oma hobust pügama hakata. Nonäed siis. Hõika veel, et ilmselt saab raha. Luisa otsustas teistele maksmise asemel hoopis endale masina ja kogu kupatuse osta ja ise pügama hakata, kuigi ta pole seda kunagi varem teinud. Tal on üks hobune, masinat kulub aastas ehk kaks korda ja kulutas sellele üle 200 euro. (Sest teame poodi, kust ostis ja palju selline mudel maksab) Lisaks uued terad maksavad siin nii 40-50 euro kanti, need mis pärast esimest karvalangetamist kohe nüriks ei lähe. Aga ehk ostsid Pieroga kahe peale, sest kui Luisa omaga algust tegi, saabus ka Piero talli ja nii nad kulutasid kahekesi (vahepeal aitas Matteo ka) üle 3 tunni hobuse pügamisele. Alustasid kell kolm ja kui meie 6 tallist ära tulime, polnud nad veel lõpetanud.

Ok, tegelikult pole see ju midagi imelikku, kui nad niikuinii omaette hoidev klann on, siis andku minna ja minul pole ka pügamine lemmiktöö, et seda ilgelt teha tahaksin. Tulemus oli ka esimese korra kohta väga hea, ausaltöeldes. Kartsin, et hullem, aga hobune nägi väga viks välja, lähedalt muidugi ei uurinud. Seega tore ju. Aga Cicciole ja Ellile ei andnud see teema kohe kuidagi rahu ja nemad ikka ketrasid terve õhtu läbi, et Piero juba väsinud ja õiendab Luisa kallal ja kui mõttetu on osta masinat, kui võib selle töö keegi teine ära teha ja ise ei pea nii palju kulutama jne... Like, so what...

Mina viisin Corinto aeda. Ideaalis kujutasin seda ette nii, et viin ta sinna, Alessandra söödab oma hobust  nööri otsas seal lähedal, et nad üksteist näevad ja mina lähen koristan Corinto boksi ära. Tegelikult aga Alessandra ei tulnud platsi äärde ja läks talli taha, mina pidin aga hobust valvama, sest täna oli tüübil energiat küll ja kilkas nagu väike poisike seal aedikus. Tore oli vaadata, et hobune vaikselt vabadust nautida oskab. Veel toredam oli aga see, kui ta ennast värskelt üles küntud mullakamarale küliti viskas ja ikka mõnuga püherdada lasi. Kaks korda. Aga hobusel peab olema oma hobuseelu. Sai veidi rohkem kui pool tundi õues olla, asi seegi.

Pesime kabjad mudast puhtaks, nühkisin karva ka ikka omajagu ja siis tegin raspliga esikabjad korda. Enam pole niisugused nurgelised nagu paar postitust tagasi pildilt võisite näha. Viilisin serva ilusasti ümaraks ja kabja rauaga tasa. Nüüd on papud paremad all. Tahtsin siiski veel boksi ka koristada, sest no kurjam, kuidas mind häirib C loogika ainult junne koristada. Hobusel on keset boksi märg laik, kus ta koguaeg oma tagumiste jalgadega sees seisab. Kabjakiilud on vesised ja lödid. Kui hargiga boksile lähenesin, siis C hõikas, et ta juba koristas boksi. Noh, seal oli liiga palju inimesi, et hakata talle seletama, et "ei, mina tahan, et minu hobuse boks puhas oleks, Sinu karvikud võivad kuses ujuda." Korjasin pool hunnikut junne boksist ära (mida ta ka junne koristades suudab alati boksi jätta) ja tegin targa näo pähe. Homme aga viskan selle kuseloigu sealt välja ja seletan talle, et Corinto kiilud mädanevad vaikselt seal märjal seismisest.

Eile ma teile vist La Luxist ei kirjutanud? Tal on jälle see häda, et heina ei söö. Trambib kõik boksis laiali ja ootab ainult müslit. Ciccio andise eile talle veeni jälle seda vedelikku. Ma ei tea siiani, mis lahusega tegu on, sest keegi ei suuda mulle ära tõlkida. Endal ka teadmistes puudujäägid. Aga öeldakse, et see on ainevahetusele hea, sisaldab glükoosi ja seega parandab veresuhkru taset. Kui hobustel tugevad koolikud on, siis annavad sama ja olevat andnud Calitale enne surma lausa 5-10 liitri kaupa.

Igatahes täna võttis C 5 liitrise vedelikukoti ja pani kanüüli valmis. Vedeliku kott oli vaakumi all. Topelt kotis. C aga lõikas välimise koti hooletult katki ja vigastas vedeliku kotti. Sealt hakkas tilkuma natuke. Sinna tõmbas teibi peale, kuigi õhk oli kotis. Jälle tekkis küsimus, et kas see midagi lahusele ei tee. Kui seekord mitte, siis kas järmine kord võib alles jäänud lahust kasutada? Kott on teibiga parandatud, sinna tekis imepisikene auk. Idee peaks olema see, et lahus püsib puhas ja sinna mingid bakterid sisse ei pääse, eks? Muidu järgmine kord niisugust lahust veeni manustada... Ma ei tea, aga kindlasti on keegi targem, kes teab. Seega tunne end vabalt, kui tekib mõte kommentaari kirjutada...

Pärast 3 liitri lahuse veeni manustamist läks hobune boksi. Heina endiselt ei söönud, ootas müslit, kuna söögi aeg oli juba mööda läinud. Ilmselt enne oma müsli saamist ta ampsu heinast ei võtnud, seega müsli koos juurviljalõikudega läks ludinal. Ja maksimum 20 minutit pärast veenilahust.

Ja seda, milles probleem on, ei tea ikka keegi. Kaldun arvama, et hambad. Miks muidu oli soovitatud talle ka keeleklapiga suulisi. Ju siis on miski probleem, mis paneb sõidu ajal keelega mängima ja tahaks neid suulisi ära ajada? Miks muidu hobune saabudes ka nii lahja oli? Süüa ta ju tahab, seedimine paistab korras olevat. Hambaarsti oleks nüüd vaja. Ja sellele uuele hallile ka.

Vot niisugused lood. Kolmapäeva päevaks on muide ilmateade ennustanud lumelörtsi. Aga arvan, et mul jääb siiski lumi siin nägemata. Eks näis.

2 kommentaari:

  1. Ma muu jutu koha pealt olen liiga loll, et kaasa rääkida, aga Saksamaal (selles ühes tallis siis - teiste kohta ma ei tea) oli nii, et lakka ja saba pidin pesema ainult enne võistluseid või võistluste vahepeal (kui olid mitmepäevased), kodus pidin pesema vahel ka talli ainsa helehalli hobuse lakka-saba, aga seda oli harva. Ma nüüd ei mäletagi täpselt, mis šampooni seal kasutasime... Vist oli ikka loomade oma. Palsamit ei kasutanud kunagi, aga võistlustel valmis pannes lasin sabasse mingit palsamit...

    Aga tubli oled endiselt... et hoolid ja püüad!

    VastaKustuta
  2. No see jutt kõlab loogiliselt :D

    VastaKustuta