Ma tean, milles probleem on... Ilmas. Talves. Selles jahedas ja hämaras ajas. (Eestis olles kirjutaksin, et külmas ja pimedas.) Eilne ilm oli ilma päikeseta ja rõve. Täna ähvardab lausa sadu. Täna olen kodus ka ja pean end kokku võtma, et midagi asjalikku teha. Muidu... Eile ma mõtlesin sellele, et mõned kuud tagasi oli meeletu palavus, päike, kuiv. Ma ei oska seda ette kujutada, et ma lühikeste riietega korteris ringi askeldasin. Siin on koguaeg nii külm. Vihkan talve.
Muidu eile mingit rabelemist polnud ka. C sõitis Arest ja Nearcot, ma vahtisin platsi ääres ja aitasin takistusi panna. mõlemad hüppasid eile natuke ja ilusti. Kui Nearco boksi ära läks sain Corinto valmis panna ja sõitma minna. Samal ajal sõitsid Angielo ja Francesca Elektraga. Selline rahulik.
Valmis pannes pidin hobust sadula alt üsna tükk aega harjama ja nühkima, kuna niiske karvik oli end puhta puru sisse pikali visanud eile ja oh seda mõnu. Avastasin, et puhastamisel on ta selg tegelikult üsna tundlik. Tõmbab oma seljalihased krampi, pea üles ja vahib mind lolli näoga. Tal pole kõige parem selg ka, hästi kõrge turi on, aga selg on selline lame.
Igatahes sõidus oli tubli. Tegime ikka palju sammu ja traavisime ka üsna pikalt. C pani meile kavalette ja vahepeal oli traav nii hea, et kohe tore oli sõita. Vahetasime seekord valjad ja ratsmed ka välja, seega ratsme järgiandmine polnud mingi probleem ja üritasin olla hästi pehme käega. Ilmselt mõjus, sest hobune mul ratsme peal ei istunud ja kui üritas, siis käsi järgi ja ikka säärega edasi. Seega hoidis oma pead stabiilsemalt ent alla poole sirutas end küll. Mõtesin, et teine asi, miks ta seda pead alla tahab sikutada, on äkki selja probleem, kuna ta nii tundlik on...
Tegime paar galopitõstet ka, korra vasakust jalast tegi mulle mingi hüppe tõste peale, aga see oli minu viga, kuna algul ei andnud märguannet korralikult ja siis pressisin teda ikka edasi. Järgmised korrad tõusis ilusti. Paremast jalast ikka oma lemmik kohas tahtis enne galopitõstet mul pea alla sirutada ja ise kõrvale hüpata. Üllatasin teda sääre märguandega, mis keelas teda vasakule välja tirimast. See ajas teda kurjaks küll, tahtis keksida natuke kohapeal aga rohkem ei üritanud ka midagi.
Kui lõpetasime ja tallis sadulat seljast võtisme, saabus ka hobuse omanik Elio. Küsis, kas ratsutasime jak uidas läks jne. C tuli siis jutuga, et hobune tahab ikka pügamist saada, sest muidu rohkem tööd teha ei saa, ikka hobune läheb märjaks ja ei kuiva siin kunagi, eriti, kui me suht viimasena alati sõidame. Omanik ei öelnud asja peale mitte midagi. Elli mõjutas meest veel jutuga, et tavaliselt peavad teised mulle maksma pügamise eest, aga kuna ma sõidan selle hobusega, siis pügan tasuta ja tema peab ainult teki ostma. Mees ei öeld ikka mitte midagi, lihtsalt vahtis tuima näoga hobust ega öelnud midagi. Nii naljakas minu meelest. Ütles hiljem vaid, et näe, jalgu kuivatatakse ka hobusel ja, oi, kui tore hobune tal ikka on. Ja tema tuleb märtsis või aprillis sõitma. Siis kui tal kukkumisest aasta mööda saab, muideks. Ja siis ütles kena õhtut ja nägemist ning vuras minema. Ei sõnagi rohkem.
Ja põhjus, miks ma täna tallis ei ole, on see, et Ciccio ilmselt läks Angieloga Pugliasse, et sealt endale uut hobust hakata valima. Kuna C mehele rääkis, et ikka peb oma rahast üsna palju juurde panema, et sealt korralik hobune saada, siis otsustati enne vaatama minna, kas Angielole mõni hobune meeldima hakkab. Samas pidi ka C silmad lahti hoidma, et ehk Mendieta asemele mõni teine hobune leida, kellega saaks tunde anda. Mõte hea...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar