Meie hobused I

Hommikul kell 8 pidi sepp tulema. Ciccio läks 8-ks talli vahele ja nagu ikka, tuli sepp kell 9. Täna oli kolm hobust vaja teha. Viimasega lõpetas kell 13.00. Neli tundi kolme hobuse ümberrautamiseks on selle sepa puhul kõva sõna, sest tavaliselt kulub tal 2 ja pool tundi ühe hobuse peale. Ja loomulikult ei tohi ise kaugemale minna, seega C pidi 4 tundi niapidi juures vahtima. Sest sepp tahab kord kabjavõlvi liiga kõrgeks lõigata ja põhja imeõhukeseks ning siis liiga väikesed rauad Nearcole alla panna jne...

Meie ei teinud täna tallis midagi. Vihma sadas terve aeg. Kuna seal aga olime, ootasime, kuna söögi ette saab anda. Lõpuks käisime sööta ostmas ja tulime koju.

Mina tegin hobustest ja kassidest pilte. Mõtlesin veelkord ülevaate anda meie põhitalli hobustest. Taga tallis ei käinud, sest seal pole vihma eest kusagile varjuda pildistamiseks.

Seega. Talli paremal pool esimene hobune on ELEKTRA.

Omanik: Vincenzo Marchese (43.a) (tean perekonna nime, sest kui Elektra boks veel uksega oli, oli omanik last oma nime plaadi uksele teha. Mitte hobuse nime. Oma nime.) Näitab nägu talli vaid siis, kui vaja mõnele sõbrale või uuele pruudile hobust näidata. Rautamise rahal või boksiüüril peab C tavaliselt tema juures järgi käima.

Hobune: mära. Vanus meelest läinud. Tõult KWPN ehk hollandlane. Aga täiendan infot, ka teiste puhul...

Võistlema enam ilmselt ei lähe, kuna võistlusplatsil saanud mingi trauma ja nüüd tõrgub. Kodus hüppab küll ja usinasti, ent jalad pidevalt paistes, selg ülitundlik ja saduldamisel tahab tappa. Enamus ajast magab boksis. Pärast saduldamist jääb tõsiselt unne ja on lausa ohtlik näiteks kaitsmete pealepanemisel. Võib lihtsalt ümber kukkuda. Sõites tuim ja uimane, ent traavib autopiloodil ja hüpates läheb põlema. Algajatele tore loom muidu. Kordepiitsale reageerib tagumise jalaga virutades. Transpordil ja pügamisel vajab rahustit.

Järgmises boksis elab PETULIA (Petulia del Crati)

Omanik: Luisa Talarico (36-38.a) Meie armas Luisa. Ainult maksmisega on ta korrektne, muust olete juba varem lugenud.

Hobune: mära, sündinud 2006. Tõult itaalia sporthobune.

Hobune muidu kena ja armas. Põie tühjendamisega on probleeme, sest teeb seda liiga tihti. Boks märg ja veterinaar sai hobuselt musi, seega probleemi pole. Saduldades tapab temagi. Sõitsin ühe korra. Rohkem ei tahaks ka. Täielikult Luisa käe järgi hobune. Luisa ütles, et galopitõsteks peab tegema ühe liigutuse kätega, mida ainult tema teab...

Kolmas hobune on MENDIETA

Pilt juuli kuust

Omanik: Franco Iorio ehk Ciccio (41.a)

Hobune: ruun. Vanust ei mäleta. Hannover.

Talli "valge iludus". Grigio (it. k. hall) nagu C teda kutsub. Saduldades samuti võimeline tapma, kannatab süstikluu sündroomi all ja on ka künahaukaja. Kordetada tuleb ilma piitsata, sest muidu sureb hirmust. Eelmine omanik on kõva eeltöö teinud. Muidu hobune tore, laseb endaga igat moodi tegeleda, pesta, puhastada, pügada, transportida. Ainult spreipudeliga läheneda ei tasu. Samuti ei tasu torkida sööki oodates või söömise ajal. Võib jääda näiteks käest ilma.

Viimane hobune paremal pool on NEARCO (Nearco di Cappella)

Täna parim pilt nihverdisest

Omanik: Serena Gencarelli (või ta isa) Igaljuhul printsess(17.a), kes arvab, et ta oskab ülimalt hästi ratsutada, ent ei saanud ka lihtsa hobusega kannuste ja stekiga hakkama. Oma hobusest välja ei tee, ainult siis, kui vaja teistele näidata. Vahel ikka tervitab ka ja nunnutab sõnadega üle. Nearco anti sõita Cicciole ja Serena pidi selle eest Mendietaga sõitma. Nüüd sõidab hobustega, kes parasjagu vabad on.

Hobune: ruun. Vanust ei mäleta. Tõult itaalia sporthobune ehk kohalike loodud mühakas.

Suur, massiivne ent välimuselt kena loom. Tohutu jõuga ja paras totu ka. Tegeledes niheleb vahetpidamata ja kipub närima kõike, mis ette jääb. Hingamisega või hingamisteedega paistab olevat probleeme, sest liikumisel on kuulda äärmiselt rasket hingamist. Saduldamise elab üle, aga kõrvu puhastada see hobune küll ei lase.

Nearco vastas, vasakult viimane hobune on ARES

Omanik: Elisa Curcio (27.a). Meie Elli.

Hobune: ruun, sünd 2007. a, tõug KWPN.

Meie ülimalt nunnu ja väljendusrikka näolapiga üsna kompaktne ja tubli Ares. Lihtsalt nunnu. Õpib kiiresti. Kõiki halbu kombeid ka, nagu ikka. Puhastamist ja saduldamist veel naudib. Seisab ja on armas. Pestes oli varem paras lammas, üritas lüüa ega püsinud paigal. Nüüd on harjunud ja mulle andis tükk aega tagasi ise juba jalgu ette. Kordetades kammib segi. Tavaliselt traavis pukitab ja hüppab korralikult nelja jalaga õhku. Ent end väja elades on hästi tubli ja armas. Ainus, kes teab, mis on kordel lõdvestumine. Sõites on Ciccio lemmik, ent Elliga tavaliselt teeb trikke ja leiab pea iga kord mooduse tüdrukust trenni jooksul vabanemiseks. Tavaliselt pukitab siis pärast takistust. Ehmatab iseenda koperdamise peale. Koridoris kraabib jalaga, sest Elli õpetas ta porganditega hukka. Ja cauda eqvina sündroomi kahtlustan ka.

Keskmises boksis elab LADY

Vot ei saanud paremat pilti täna

Omanik: Marlon Munaaju.. Oih.. tegelikult ma perekonnanime ei tea. Aga trullakas kõõrdsilmadega kiilanev 40-aastane advokaat, kes raha maksmisega on nii kitsi, et jube kohe. Kukkus. Millalgi, hobuse seljast. Arstid ütlesid, et käeluu katki pole, aga panid kipsi ikkagi.

Hobune: mära. Vanust jällegi ei mäleta, tõug... Pidavat samuti KWPN olema.

Väga ei tea, ei ole kokku puutunud, kuna hobune seisab boksis enamus ajast. Selline maasum tundub küll, sest oli esimene hobune, keda siin tallis pügasime ja sellele kulus ikka paar tundi aega. Välimuselt midagi erilist pole aga usun, et hoolitsetuna oleks ta palju asjalikum. Saduldada väga ei lase enam, nagu nägin, sest eelmine sadul hõõrus turja ikka korralikult katki ning isegi, kui seal on karvad ja uus nahk, siis mälestus jääb...

Esimeses boksis vasakult elab MATILDE

Alati niisuguse näoga

Omanik: Piero (viiekümnendates). Viimasel ajal ratsutavad Piero poeg Matteo ja tema nõbu Giorgia. Piero on ka üldiselt maksmisega üsna täpne, aga ta on muidu .. ebameeldiv inimene. Koguaeg tõsine ja õpetab Luisat ning oma noori ratsanikke. Sõiduoskustega ei hiilga ja ise pole vist kunagi võistemas käinud.

Hobune: mära, sündinud 2002, tõult võis ka hannover olla.. Pole kindel.

Äärmiselt tagasihoidlik ja hirmunud hobune. Karutammuja pealekauba. Kardab kõike ja kõiki. ei ole suhtlemisaldis ega rõõmus hobune. Kõik on raske ja pideva töö tulemus. Pole kordagi hobusega tegelenud, ehk kunagi eelmine aasta püganud, aga ei mäleta.

Ning siis täiesti eraldi väliboksis elab mu tore CORINTO B

Omanik: Elio (oletan, et kolmekümnendates). Üsna arutu ja oma arvates tähtis töö mees. Ajab asju ja suitsetab sigarit, kukkus aprillis Corinto ehmatuse peale alla, tegi jalale natuke haiget, midagi katki pole, aga keegi oli öelnud talle, et võib alles detsembris sõitma hakata. Aga siis on tal tööl kiired ajad ega jõua niikuinii sõitma. Parem mulle.

Hobune: ruun. Häbenen, vanust ei tea, aga tõult pidi hannover olema.

Muidu olete lugenud temast küll, et hammasteta künahaukaja, kes muidu näeb üsna torika-laadne välja. Komistab ja kukume. Aga ülimalt tore tegelane on muidu. Vahvad pikad kõrvad ja eriti armas on siis, kui ta kusagilt õuepealsest autost muusikat kuuleb ning need kikki ajab. Talle paistab muusika meeldivat.