Oled hommikul üksi kodus, keegi helistab uksekella välisukse taga. Ma ei saanud eriti midagi aru, aga avasin talle välisukse, kuna oli viisakas meesterahvas, ülikonnas ja paberid kaenlas. 15 minutit hiljem oli ta korteri ukse taga ja vabandas, et tülitab. Vabandasin minagi, et ei pruugi tema jutust aru saada, kuna palju italianot ei räägi. Lubasin tal edasi tulla, kuna seletas midagi tolmust ja kontrollimisest jne.. Pärast mõningast seletust sain aru, et ta soovib meile tolmuimejat müüa ning viisakalt andsin mõista, et meile meeldib mopia põrandaid pesta. Uuris, et kas see on üliõpilaste korter, ütlesin, et jah, elan kahe üliõpilasega, aga ise töötan. Itaallase viisakus viis jutuajamiseni, et mis tööd ma teen. Ütlesin, et töötan väikeses tallis hobustega ja tema ütles, et tal on kaks hobust ja poni. Tundis huvi, et kus tallis ma töötan ja seletasin, kus meie tall asub. Kui ta tegi näo, et sai aru, ütles, et seega näeme ehk varsti. Vot sulle siis tolmuimejaid... (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar