Kuna mu blogi postitused on viimasel ajal üsna nukrakõlalised olnud, siis räägin teile täna ka siinviibimise ilusamatest pooltest. Vähemalt pühapäev oli minu jaoks vägagi ilus.
Kuna hommikul end veidi tõbisena tundsin, puhkasin end ilusasti välja ja tõusin voodist keskpäeva paiku. Haarasin midagi hamba alla ega viitsinud täna aega kokkamisele kulutada. Ootasin oma C telefonikõnet, et pärastlõunal midagi huvitavat teha. Vastasel juhul oleksin kodus salli kudunud (ai, nüüd mul tuli meelde, et talli jaoks jäi mul sall ostmata) ja arvutis Iorio tallile logo joonistanud.
Aga ei, C saabus, ütles, et meil on 5 tundi aega ja kas võtame suuna mere äärde või mägedesse. Valisin mere. Seega suundusme Paolasse. Juba sinna sõit oli ilus, kuna viimati suvel mere ääres käies oli mets roheline, kuid rohumaa kuiv ja kollane. Tänane sügis näitas aga uduseid mäetippe, värvilisi puid ja rohelisi maalappe. Päikest ei olnud, kuid ilm oli soe ja udu oli kaunis. Enne tunnelisse sõitu oli udu ja nähtavus halb, vaid lähedased lehtedeta puud olid paista... Pärast pikka tunnelit ei olnud udu aga enam kusagil... C ütles, et tihti on juhtunud, et ühel pool tunnelit sajab, teisel pool paistab päike.
Paolas pidin tegema valiku, kas läheme paremale või vasakule, ütlesin, et vasakule, aga sest pold mingit kasu. C pööras paremale ja ütles, et seal on siiki ilusam :D Tähendab, et sõitsime mööda mereäärt põhja poole, Salerno suunas.
Vaatasime kõrgemal asuvaid väikeseid mägilinnasid ja C ütles, et ühe linna kohta oli mingi ritsika legend. Ma ei tea, kas ritsikad asustasid linna või mis juhtus, ma ei saanud täpselt aru ja linna nimi ununes ka, et hiljem uurida. Aga mööda sõites oli see täiesi tühi mägilinn, millest püsti vaid kivivaremed.
Peagi olime Belvedere väikelinnas, kuhu juba auto parkisime ja C avastas, et see pole ikka see koht, mida ta mulle näidata tahtis. Kobisime pärast väikest jalutuskäiku autosse tagasi ja otsisime järgmist mägilinnakest.
Järgmine linnake oli Maierà, mis oli tõeliselt vaikne, üsna inimtühi ja kauni vaatega teisele mägilinnale. Majade vahelt läks üles kitsas ebakorrapärane trepp, mille külgedel olid korteri uksed. Justkui oleksid kellegi trepikojas. Kohtasime kolme kassi ja ühte huvitavat arglikku koera. Nägime kahte vanamammit ja kaht seltskonda, kes linnavaikuses omi jutte ajasid.
Kui jalutuskäigu lõpetasime ja autoni kõndisime, peatus meie auto ees teine auto, et väljas seisvate meestega juttu ajada. Meie sättisime end autosse ja mehed ütlesid head aega. Lõpetuseks ütles väljas seisnud mees veel: "Buonanotte" ehk head ööd. Istusin autosse, vaatasin, et kell hakkas kohe viis saama. Ma nagu vaatasin C-le küsivalt otsa, et mismõttes head ööd... C tegi ka nalja, et ega siin kui pimedaks läheb, lähevad kõik magama ära, hommikul tõusevad kõik aga kukelauluga. Pole siin ju midagi teha, neil pole elektritki. Vot Sulle nalja. Ei, elekter peaks neil olemas olema, kuid tõesti, kell 17.00 süüdati tänavavalgustus ja mööda mägiteed nägime eemalasuva linna tulesid, alumise linna ja mere ääre tulesid, kuid meie külastatud linnas helkis vaid üks üksik tuluke. C üritas mind veenda, et seegi on tegelikult küünal :D
Lisaks veel kojusõidul nägin tee ääres hobuseid. Paistis pisike armas tallike, nii umbes 12 kohta ehk, väliboksid, puidust. Õhtuhämaruses nägin üht mees hobustele heina jagamas. Eemal oli üks pisikene puitmajake, võib oletada, et varustuse või muu vajaliku tarbeks. Teisel pool pisikest teed teine majake ja katusealune ning ilmselt väike liivakoppel või platsike ja teisel pool maja suurem liivaplats koos ilusate takistustega. Tee äärselt sildilt lugesin Ippolita, Centro Ippico ehk Ippolita ratsakeskus. Pisike, aga armas ja korralik. C küsis, et kas tahan minna ehk sinna tööd küsima. Aga me ei läinud.
Tagasi Rendesse jõudes oli väljas 17 kraadi ja mina jalutasin Metropolisse. Pühapäeva vaiksest pärastlõunast oli saanud pühapäeva kärarikas õhtu, kus kõik inimesd olid end kodunt välja vedanud ja asjatasid millegi kallal. Kas ostsid midagi, sõid jäätist või jalutasid niisama... Mina mõtlesin endale midagi head lubada, aga elus vist esimest korda unustasin endale kommi osta... Jalutasin lihtsalt riiulist tuimalt mööda. Poest juba välja minnes mõtlesin endale McDonald'sist siis ehk friikartuleid või burgeri võtta, kuid seal oli nii metsikult inimesi, et ma ei viitsinud oma poekotiga ootama küll jääda. Jalutasin parem koju ära ning nautisin ilma.
Vot niisugune ilus päev oli (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar