Lady vajab uut sadulat!

TEISIPÄEV

Läksime 11.50 bussiga talli, nagu ikka. Peamine ülesanne oli pügada Petulia (Luisa hobune). Seekord oli siis Marii kord. Petuliale anti ka väike rahusti, kuid ilmselgelt oleme järgmine kord targemad, et alustada tuleb jalgade pügamisest. Lõpus jalgu pügada on suhteliselt võimatu, kui hobune kardab.

Vahepeal rääkis Elisa meile jaanuaris toimuvatest võistlustest. Nendega on selline lugu, et kestavad 3 päeva, R-P ja meie peame minema neljapäeval juba sinna. Seega tuleb 3 ööd koha peal veeta ja hotellis, kus 1 kahene tuba maksab 75€ öö. Kahe peale läheb see maksma 225€. Peame selle omast taskust maksma. Kõik muu on nagu organiseeritud, söömise pidime Ciccio ja Elisaga jagama, aga ööbimist nad meil kinni ei maksa. Nujah. Eks mõnes mõttes arusaadav ka, aga see võiks siis kuidagi projekti arvestatud olla. Kohapeal ei ole neil üldse minu arust aimugi, et me siin mingi projekti tõttu oleme ja mida me tegema peaks jne. Natuke jama korraldus. Euroformi ma ka ei hakanud selle küsimusega veel piirama, uurin enne Eestist, mis võimalused meil on või pole. Minemata võime ka jätta, aga siis on see praktika üks valus läbikukkumine küll tegelikult. Meile on siin algusest peale räägitud võistlustest ja nad vajavad meie abi jne. Kui me ei lähe, siis vahime 4 päeva tühja. Võib-olla saaksime hobustele õhtusööki minna andma ja see ka kõik. Seega kallis Jõuluvana, kui Sa mu blogi loed, siis saada meile raha jaanuariks (:

Mina hoolitsesin Lady eest. Vaatan seda turja ja mõtlen, et see on täiesti masendav. Hobune ei lase enam kätt seljalegi väga panna, sest me seda iga päev katsume ja sealt koorikuid üritame natuke ära nokkida. See teeb talle valu ja on ebamugav. Marlon oli öelnud, et ta ei sõida 10 päeva nüüd... See selg ei lähe aga 10 päevaga eriti paremaks ka, kuna hobune on 24/7 teki all ja turi ei saa õhku. Enam ei ole sinna mõtet seda rohelist spreid ka panna, kuna nahk on enamasti peal ja kärnad vaid. Nüüd peaks sinna salvi panema, ma arvan. Midagi helosani sarnast? Aga siis peab see õhku ka saama.

Pildid on paar päeva varem tehtud

Lisaks turjale tegin ka kabjad korralikult puhtaks, pesin veega ja vaatasin, mis seal all toimub. Kahju, et mul ei olnud fotokat kaasas tol päeval, aga ma hakkan teile kapju pildistama. Sellele sepale tahaks millegagi pähe virutada. Ma ei saa aru, need rauad on ikka jumala mööda omadega. Oeh..

Puhastasin Calita ka ära ja mõtlesin, et jalutaks temaga nööri otsas, söödaks teisele rohtu natuke, aga siis hakkas sadama. Jälle jama. Viisin ta boksi tagasi ja kitkusin neljale hobusele, kes taga nurgas elavad, natuke rohtu. Nad kõik oleks end boksist välja murdnud peaaegu, kuna kõik tahtsid ju rohtu saada. Lisaks avastasin saladuse, miks see lammas koguaeg magab, kui vana hobuse boksi juures käin. Lamba sõrad on nii 25 cm pikad ja tal on sõrgats täiesti paindunud ning hüppab 3 jala peal.

Kui Marii oli lõpetanud, vahetasime riided ja saime Ciccioga Metropolise juurde. Käisime kohvi joomas ja õhtusöögil ning koju minek. Ciccio ise pidi Marloniga kokku saama, et nad lõpuks lähevad Ladyle uut sadulat ostma. Tark tegu.