04 detsember 2011

Gente stupido - lollid inimesed

Laupäeval tulid Benas ja Linda meiega talli kaasa. Tahtsid ka hobuseid näha ja natukene ratsutamist proovida. Vaatasid meie igapäevaseid tegemisi ja nägid sama jubedust mida meiegi laupäeviti taluma peame. Igaljuhul me sõitsime 11.50 bussiga talli peatusesse ja jalutasime siis edasi. Esimest korda käisime selle maa jalgsi täies pikkuses. Jalutasime nagu 4 turisti päikesepaistes ja detsembrikuu alguses.


Igaljuhul.. Natuke lähemalt rääkides oli Ciccio hommikul kehavs tujus. Elisa rääkis, et põhjus on meie Grazy-girl'i (Luisa) hobuses. Nagu juba maininud olen, siis sõidab ta hobusega päevas 3 tundi ja arvab, et nii peabki see asi käima. Esmalt on oluline hobune lühikese korde otsas lolliks jooksutada, siis seljast teda edasi nühkida ja lõpuks veel hüpata ka. Praegu käib ta ainult 2 korda nädalas sõitmas, kuid suveperioodil iga päev.

Seega hobusega on lugu selline, et sadula all ja sadulavöö kohal on hobusel punnid, mis on pealt kärnased kuid kuivad. Paistavad olevat valulikud või tundlikud, sest hobusele ei meeldi, kui neid katsutakse. Hobune on alles 7 aastane, lahja ja turi on samuti valulik. Elisa palus mul seda vaadata, kuid nad ise läksid platsile. Ma pidin küll boksis nutma hakkama kohe. Arvan, et mõned lugejad oskavad ette kujutada, kui õnnetul pilgul see hobune mind vaatas ja oma nina mulle ohates pihku pistis. Läksin Elisale ütlema, et see ei ole normaalne, mis toimub. Nii ei saa edasi kesta see asi. Kas neil ka mingi loomakaitse on või ülse pole? Elli ütles, et on küll, kuid keegi pole sinna teatanud ja kas arvan, et asi nii tõsine on. No arvan, et siin ikka on asjad päris tõsiselt jamasti...


Ciccio sõitis esimesna Nearcoga. Hüppas ka ja mina Elisaga tõstsin takistusi. Nearco hingas lõpuks väga imelikult, ma loodan, et tal mingit probleemi pole. Olgu, järgmiseks panime Mariiga koos valmis Electra, kellega sõidab Elisa. Seejärel panin mina Calita valmis ja läksin esimesena sõitma. Traavisin lõpuks mõned korrad üle kavalettide, üritasin sõita diagonaale, kus võimalik, või sirgeid, sest seda on seal platsil raske teha. Lõpuks Ciccio palus kaks hüpet ka teha, ikka sellised madalad ja seejärel tegin mõlemast jalast galoppi natuke.

Pärast mind tuli sõitma tüdruk, kes sõidab ainult kordel sammu. Siis sõitis Marii, tegi üht latiharjutust mõne korra ja siis jalutasime Lindat ja Benast. Tore oli, nad istusid päris hästi algajate kohta ning said ilusti hakkama.

Samal ajal, kui mina sõitsin, lasi Luisa oma hobuse jooksuaeda. Olime vähemalt õnnelikud, et ta ei hakka hobusega ratsutama täna. Selle eest lasi ta hobuse lahti ja hakkas teda kohe nööriga hirmutama ja taga ajama, et too jookseks. Mina ei tahtnud aia lähedalt mööda sõita, sest arvasin, et Calita võib sellist jama karta, kui tädi nii koledal kombel oma hobust edasi sunnib. Mõneks ajaks jättis ta looma rahule, sest platsile tuli mees, kellel on see karutammuja hobune.

Mees tõmbas omale tähelepanu, kui hobune astus kavaleti latile ja sai selle eest peksa. Mitte ainult kavalettide juures vaid ka kolmes järgnevas kohas. Hiljem tegi ta galoppi, mis tähendas seda, et nurgast tõstis galopile, kihutas teda edasi, andis peksa, hobune lõi tagant üles ja kihutas (!) platsile tiiru peale. Ciccio tegi sel ajal juba kordet Calitaga ja nägi, ütles midagi, aga mees sõitis edasi ega öelnud midagi. See on haige, saate aru? See on haige, mida me näeme siin! Kõik.

Lõpetuseks viisime Calita pessu, tegin ta puhtaks ja saime riideid vahetama minna. Ciccio ja Elisa viisid meid Rendesse. Istusime neljakesi taga. No ei ole hullu, see on siin Itaalia, ärge unustage. Siin ei ole enam midagi imestada.

2 kommentaari:

  1. Igaks juhuks, kui kunagi täiesti ära peaks flippima...

    http://www.horseprotection.it/

    VastaKustuta
  2. Tänan selle eest, aga loodan tõesti, et asjad ikka sinnamaani ei lähe välja.

    VastaKustuta