Pärast 10 natuke läksime bussiga Euroformi kontorisse, et Sandrale eelmise nädala bussipiletid viia ja praktikaleping viimaks allkirjastada. Veel mingi allkiri kuskile ja siis läksime Metropolisse ja kuskile kohvi jooma. Ootasime oma bussi, et talli jõuaksime.
Ciccio tuli meile üksinda vastu, sõitsime talli, vahetasime riided ja korjasime mandariine. Seejärel läksime platsile vaatama, kuidas Ciccio valge hobusega sõitis ja hüppas. Aitasin takistust tõsta ja üritasin ka pilti teha. Pärast sõitu tahtis Ciccio, et jalutaksin valget hobust seljas, aga mul pold kaskat kaasas, seega jalutasin käe kõrval. Vaatasime samal ajal, kuidas Lady omanik oma naljakat galoppi tegi ja hüppas jälle. Ta peaks pühapäeval minema 80 cm võistlema, aga no ma ei tea... Tegime ta galopist video ka täna. Vaatan, ehk saan selle kuskile üles.
Talli tagasi minnes ja valget hobust pestes, vaatas Marii Lady turja, mis oli täna täiesti puruks. Kahjuks ma ei näinud, mis toimus, aga Marii rääkis neile, et see pole normaalne ja panid sellele haavale rohtu peale. Lisas ka seda, et see hobune on tegelikult päris hea ja töötab isegi väga hästi, kuigi ta turi puruks on. Täna ikka vaatasime ja mõtlesin, et need loomad on võrratud. Lõpuks onu ütles, et ta ostab sel nädalal uue pehmenduse sadula alla (loodetavasti siis mitte poroloonist plönni) ja lubas Mariil ka hobust proovida. See mees õpetab praegu lihtsalt oma hobust tõrkuma, kuna ta ei sõida teda takistustele peale. Takistused on väiksed, ta hüppab 50-80 cm treeningus ja see hobune tõrgub ka 50, kuna mees EI TEE TÖÖD. Tahtsin täna küll peaga vastu palmi taguda, kui ta aina tõrkus ja tõrkus.
Vaatasin ise ka Lady turja ja mul pidi süda pahaks minema, sest seal olid tõesti lahtised naharibad. Mitte, et mul haavade peale süda pahaks läheks, aga see mees on ikka tõsine pastamagu.
Läksin platsile vaatama, kuidas Elisa sõidab ja jälle nägin ma, kuidas tal olid käed pulksirged ja ees. Ma ei saa aru, pärast küsisin, kas Ciccio käsib tal niimoodi istuda ja siis ütles, et jah, see pidi oluline olema hüppamisel. Aga ma ei näinud, et Ciccio ise oma käsi niimoodi hoiaks. Ma ei tea...
Talli minnes vahetasime hobused kuidagi ära ja tõin Caleta, et valmis panna. Täna sõitsime kahekesi ja mina esimesena. Natuke sammu, traavi ja traavis kavaletid ning pisikesed hüpped. MArii tegi pilti ka ja no ma ei või. Ciccio ütleb, et väga hea ja tore ja väga hästi, aga no ise tundsin, kuidas jäin maha, sest hobune kiirustas takistusele. Pärast vaatasin piltidet, et mu varvas vahib täiega välja ja seepärast ma seal sadulas ei püsi. Põlv läheb lahti ja kõik on pekkis. Ratsmed olid ka liiga pikad ja käed on kusagil selja taga. Aga nuh, Ciccio ütleb pastamaole ka, et väga hästi läheb, sest siis püsib tahe õppida... Kahjuks olen ma piisavalt tark, et oma vigu näha ja sellest aru saada.
Pesime Mariiga kahe peale hobuse puhtaks, vahetasime riided ja tulime Ciccio ja Elisaga täna Rendesse, kus käisime kohvi joomas, Metropolises ja siis söömas.
Täna oli lahe õhtusöök ka. Pasta mingi hernetaolise asjaga. Marii ütleb, et need on läätsed. Vääh.. Rohelised makaronid. Pärast seda oli kala, külm kala koos eriti kange majoneesiga ja kõrval oli roheline maltsapall, mis nägi välja täpselt nagu Soneti korra söödud rohi, kui ta talli vahel sööki välja pudistas.
Ma tean, et olen positiivselt meelestatud siin.. Kõik on korras muidu (:
Tublid olete:)
VastaKustutaMaarja, sinu blogi on tõsiselt hea lugeda:) Väga huvitav jutt ja mõnusalt huumorit:D
No siin ei saa teistmoodi, need pastamaod ajavad ikka kuplialuse keerlema küll, kui nad midagi ei õpi oma vigadest. Muidugi on ka toredaid inimesi ja väga toredaid ja püüan ka neist rohkem kirjutada ja teile põnevat lugemist pakkuda (:
VastaKustuta