Igaljuhul lehmi oli palju ja varsti olime sellest tüdinenud, kuna midagi uut ei toimunud. Üks onu näitas lehma, teine pistis käe pärakusse, kobas midagi ja vastas itaalia keeles ning siis järgmine lehm. Varsti päästis meid Amanda, kes on lammaste veterinaar. Läksime sinna lambaid vaatama ja saime teada, et selle farmi lambad on väga haiged ja nigelad. Neil on aastaid kasutatud samu jäärasid ja suht kõik on omavahel sugulased, nüüd on ka uusi jäärasid, kuid n-ö uue vere tekitamisega läheb aega. Praktiliselt meie silme alla suri üks lammas ja eelmine päev oli samade tunnustega surnud ka üks lammas. Seega neid loomi nad lahkasid. Sain sellest ka pilti teha, aga lisan need järgmise postitusega.
Igaljuhul eelmisel päeval surnud lamba põhjust nad täpselt ei leidnud, kopsud olid tumelillad ja kõhukelme (?), mille sees on soolestik ja muu kraam, oli paks ja valge. Muidugi kõike ei osanud nad meile ka inglise keeles seletada, kuna Amanda on ainus, kes seal inglise keeles rääkida oskab. Teise lamba kops oli enamvähem normaalse värvusega, kuid seal oli näha mingi paunake. Kui see katki lõigati, tuli sealt palju vedelikku välja ja kopsu sees olid nagu munad, mis olid täidetud vedelikuga. See pidi olema mingi nakav bakter, seega sellise lamba kopsusid ei tohi kindlasti mitte süüa, kellel ned bakterid olemas on.
Karjast leidsime ühe väriseva ja hingeldava lamba veel. Lamba kehatemp oli 41 kraadi, normaalne pidi olema 38-39. Talle anti antibiootikume, aga kardavad, et tegu võib olla ka sarnase looga. Pigem võib seal olla liikvel mingi nakkus.
Pärast lammaste vaatamist läksime Mucca-Michet ootama, kellele pidime koostama jutu lehmade kohta. Itaalia keeles muidugi. Tema siis parandas. Onu tegi sellist nalja seal, et vähe polnud. Igal juhul järgmiseks korraks pidime uue jutu koostama, kuna meie itaalia keel on katastroofiline (: Lubasime talle hobustest kirjutada järgmine kord.
Umbes 12.35 tulid meile farmi järgi Ciccio ja Elisa. Kuna me lõunat ei olnud söönud, siis läksime Ciccio juures kodust toitu sööma. Saime selle itaalia vätske saia vahele hautatud brokkolit ja kodus tehtud juustu. Kõrale jõime koduveini ja pärast sõime kodus kasvatatud mandariine. Suurepärane. No ja oleks te veel seda maja näinud... Peaaegu nagu seebikates.
Tallis oli ülesandeks täna hobust pügada. Pügamismasin oli suht kehva, plaadid olid juba kulunud ja Ciccio teritas neid usinasti vahepeal. Kuumaks läks see masin ka kiiresti. Seega pügasime pikemate pausidega kokku seda hobust umbes 3-4 tundi ning pea ja jalad jäid ikka pügamata. Jalad on kõik eri kõrguselt pügatud. Ciccio lubas järgmiseks päevaks uued terad osta, et saaksime lõpetada.
Ciccio ja Elisa viisid meid Metropolise juurde ära, et saaksime otse sööma minna. Õhtuks olin nii väsinud, et ei jaksanud süüa ka ning võtsin toidu koju kaasa. Korteris ajasin ka kõigile villast ja lõpuks kukkusin magama ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar