19 november 2011

Woohoo. Mu Läpakas on vist korras.

Nonii. Täna käisime ainult Euroformis itaalia keeles ja printisime seal itaaliakeelse hobuse pildi koos kehaosade nimetusega välja. Ühesõnaga väga hobustekeskne tund oli.

Aga eile külastasime oma praktikakohti esimest korda. Seega seletan süsteemi. Meil hakkab olema kaks praktikakohta. Esmaspäeval ja teisipäeval hakkame olema n-ö farmis, kolmapäevast reedeni, ja laup, kui tahame, oleme tallis. Farm ei ole nüüd küll mingi eriline farm, kuigi selle peahoone seinale oli "azienda" kirjutatud. See asub praktiliselt linna servas ja tegeleb juustu tootmisega, oliiviõli tegemisega ja loomade kasvatamisega. Kaks korda nädalas oleme seal abis ja saame aimu, mis seal toimub ja kuidas asjad toimivad siin riigis.

Tall nägi esiteks välja nagu peldik. See oli küll korras ja asjad olid ilusasti oma kohal, nagu näha oli ja vahekäik puhas. Aga hoone ise oli nagu ilma usteta lühike blokkidest hoone, nagu.. väga räbal ja madal, selline imelik. Sissesõidu tee ääres oli ratsaplats, kus keskel kasvasid palmid ja pinnas oli nagu sissesõidetud liivane pinnas ikka, ses suhtes, et vahepeal kasvas rohi ka. Takistused olid nagu aastakümneid vanad. Platsi ääres oli kordetamise ala, selline ringaia taoline asi. Mingi olemuselt väga vana ja ilgelt suure peaga hobune jalutas seal ringi ratast, miski tibi seljas. Kaks kassi jooksid ka ringi, need olid väga armsad (:

Hobused olid boksis. Üks suur valge klipatud ja tekiga, künahaukaja. Teine, kes absoluutselt ei reageerinud, karutammuja, seisis ninapidi nurgas ega reageerinud üldse. Ülejäänud hobused olid kas lihtsalt kõhnad või siis närviliste liigutustega. Ja siis meil kästi neile suhkrut anda. Kuskil nurga taga oli veel kolm boksi, kus oli pisike paks poni oma rähmaste silmadega, mingi must hobune, kes tundus üsna noor olevat ja paistis väga kõna ning 28 a hobune, kelle pea paistis boksist välja. Lähemale minnes oli näha, et seal u 3x4 m boksis elab ta koos lambaga. Sisse vaadates pidi mul nutt kurku tõusma, kuna seda hobust praktiliselt polnudki. Ta oli täiesti läbipaistev. Ainult luu ja nahk. Paistab, et nad ei saa üldse välja.

Meile räägitakse, et on, kes koha omanik on, on mingi väga oluline tipptegija ja ühe hobusega tuli ta mingi aeg itaalia meistriks takistussõidus. No oli näha, mis vahendeid ta selleks kasutab. Seina peal rippus igasugu suulisi ja varustust, mida ma polnud enne näinudki. Teine sein on täis onu takistussõidu pilte ja võistluspilte. Meie käest küsiti, kas me oskame hobusele sadulat selga panna ja kas oskame hobust kordetada. Kas võtsime ka ratsariided kaasa. Nagu näha, siis meie tasemest ei tea nad ka mitte midagi. Koha peal nad inglise keelt ei räägi, seega mille paganama pärast meie seda kursust läbima pidime? Enne praktikale tulekut peab õppima ITAALIA keelt! See on siin väga oluline, sest siin ei räägita inglise keelt.

Olgu, meil siin on kell palju. Igaljuhul meil käis täna meie korterikaaslase praktikajuhendaja külas. Tegime kõik koos lasanjet (meid elab siin muidu 5) ja siis istusime ja jõime veini. Ajasime niisama juttu. Seega korterikaasalne mainis siin internetti ja küsis nii muuseas, et äkki oskab meie külaline mu arvuti korda teha... ja tgi oma kolm klikki ära ja nüüd on mul nett. Ma olen väga õnneik. Aga kahjuks on kell palju, seega üritan teile homme ja edaspidi infot anda. Buona notte (:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar