11.50 bussiga pidime Cosenzast talli juurde sõitma. Me ei teadnud ju täpselt, milline buss sõidab ja Marii võttis vestmiku lahti ning küsis bussijuhilt, kas see buss peatub Cancello Magdalonis. Bussijhid tiba naersid meie üle, aga ei ole hullu, vahemalt saime õige bussi peale. Peatuse oleksime ka maha maganud, aga tegelikult Luigiga läksime me natuke varem maha eelmine kord. Seega meie peatus oli täiesti õiges kohas ja kohe nägime Cicciot ja Elisat.
Kuna poes ei olnud pügamismasina plaate, siis me hobust lõpuni pügada ei saanud. Seega vahetasime riided ja läksime sõitma. Sõidame kahe peale praegu ühe hobusega, sest ega väga palju seal hobuseid polegi, kellega me sõita saaksime. Ciccio võistlushobuseid meile ikka kohe ei anta. Seega panime oma hobuse valmis, läksime platsile ja Marii sõitis esimesena.
Täna oli palju parem sõita, nii libe ei olnud, aga ikkagi mudane ja libe, kuna plats ei ole liivane vaid selline savise mulla ja liiva segu. Igaljuhul tegime palju traavi, ja jälle kavalette. Ciccio paneb palju rõhku meie jalgade asendile, et meil kand oleks ilusasti all ja keharaskus kannale tuleks. Samuti, et poolistakus liiga ette ei kalduks ja end tasakaalus hoiaks. Muud tööd ta kahjuks väga ei räägi, ma ei tea, kas asi on hetkel keelebarjääris või ta on tüüpiline hüppaja, kes näiteks õigele jalale kergendamist ei märka.. Eks tulevikus näeme, aga Ciccio on meiega praegu rahul ja ütles ise ka, et parem kui esimene kord.
Kuna sõitsin viimasena, siis küsisin, kas võin pärast natuke hobusega jalutada ka, kuna ei tahaks teda talli vahele seisma jätta. Tulin alla, lasin sadulavöö järgi, võtsin kapsli lahti ja jalutasin mööda platsi. Ciccio oli vaimustuses olnud ning öelnud, et see on väga hea mõte, et jalutame niimoodi. Läksime lõpuks talli pesema. Varustus maha, jalad puhtaks. Peseme traatharjaga kapju pealtpoolt, et muda kõik maha tuleks ja raua servad puhtad oleksid. Samuti peseme kabjad alt puhtaks ja laseme veega üle, et mua talla alla ei jääks. Kui peseme jalgu kõrgemalt, siis tuleb need enne boksi panemist ära kuivatada. Kapjadele läheb pärast kuivamist kabjarasva peale.
See hobune ei ole tallis tekiga, ning esimene kord jättis Ciccio selle hobuse talli vahele ilma higitekita seisma. Reedel tõi ta meile froteerätiku ja ütles, et peale paneksime kuivamise ajaks. Siis tõi ta PORGANDI! Enne andsid nad kogu aeg suhkrut. Meie rääkisime, et meie Eestis ei anna väga palju suhkrut, et ainult erilise maiustusena. Pigem leivakuivikuid (aga siin neil normaalset leiba pole), porgandit või õuna. Ja voilaa! (: Väga tore, et niisugused muudatused tehti. Ahjaa, ning hobustel pestakse alati pärast trenni kube ja sabaalune ning svammiga pestakse ka nägu, valjaste alune.
Kedagi vist puhastasime veel ja lõikasin saba. Rohkem suurt ei teinudki, läksime koju ära. Meid viidi 17.20 bussile ja Ciccio küsisi igaks juhuks, kas buss laupäeval ka sõidab, et saaksime siis ka talli minna.
Õhtul tulime koju, käisime pesus, tegime end ilusaks ja läksime koos korterikaaslase Tommy ja tema sõbraga välja. Lõpuks ometi kohtasin inimesi, kes on alternatiivse muusika austajad ja kannavad teistest erinevaid riideid. Esimest korda nägin Itaalia rocki inimesi. Vahva õhtu oli. Kohtasime uusi inimesi jälle ja nalja sai palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar