12 oktoober 2012

Tagantjärgi tarkus

No eile oli siis Corintoga sõidus uus katse. Kui ma platsile hakkasin minema, pandi Ares ja La Lux ka valmis, seega ma pidin mõnda aega platsil üksi olema. Mõtlesin, et ikka oleks hea, kui vähemalt keegi platsi ääres on, juhuks, kui midagi peaks juhtuma. Aga tegime sammu ilusasti ja ootasin Elli ja Alessandra ka hobustega ära.

Tegime seal kolmekesi kõik ilusasti traavi ja C palus üle kavalettide tulla. Neli maalatti... / oh sa püss, milline äike ja padukas praegu hakkas. Ja rahe!! Rõdult ei näinud kaugemale, kui kaks kõrvalmaja, mingeid mägesid meil küll siin ei paistnud olevat, kõik üks hall sein. Ei tea, tallis pole vist muffigi teha täna, kui see jätkub... /
Igaljuhul maalatid.. Nagu ma teile vist varemgi maininud olen, siis meil platsil tehakse trenni suht aegluubis. Ehk siis kõik hobused sörgivad imeaeglast traavi ja C alati kiidab takka ka, et rahulikumalt ja aeglasemalt. Igaljuhul Corinto on niikuinii uimakott ja loodan tema samme just tasapisi pikemaks venitada, et hobune ikka korralikult traaviks, tasakaalus oleks ja end kannaks. Aga seda ei saa aegluubis sörkides teha. Seega esimese korra läksin kavalettidest üle, kuna alguses tundubki tal hästi kinnine liikumine olevat ja suht tempota. Tundsin aga, et jalgu ta tõstis, hea seegi. Vahed selleks tempoks klappisid, seega üritasin veidi aktiivsemalt neid latte ületada. Järgmise ringiga hobune sättis ise oma sammu, mitte ei kobistanud kuidagi lattidest üle. Kolmanda korraga sain ta juba pikemale traavile, tempo oli mõnus, tundsin, et kergendada on ka juba hea ja kavaleti vahed jäidki lühikeseks. Ciccio kõrvalt kommenteeris, et ma aeglasemalt tuleksin. 

Ma ei tea, teil võib mu jutust jääda mulje, et ma tõesti kihutasin lattidele, aga tegelikult ka mitte. See hobune on nii laisk, et teda kiirustama saada on üsna võimatu. Ma olen ju näinud neid hobuseid kõrvalt ennegi, kuidas nad lattidele reageerivad. Asi on lihtsalt selles, et need vahed on liiga kitsad, tõesti. Seega ma seletasin Ellile oma jutu ära, et pole mõtet Corintoga ju neid tillukesi vahesid sõita, kui ta probleem just see ongi, et oma sammu ei venita. Minu mäletamistmööda olid maalatid abivahendid, millega sai luua harjutusi hobuse sammupikkuse reguleerimiseks? Näh, igatahes ma rohkem ei tulnud kavalette vaid tegin vahele lõdvestavat sammu ja üleminekuid natuke. Siis tõstsin mõlemast jalast mõned korrad galopile, tegin lühidalt, et ta ära ei jõuaks tüdineda, vaid keskenduma peaks. Ja lõpetasime.

Kokkuvõteks ütleks, et täna ta tuli rohkem ise peaga alla ja vaba sammu ajal sirutas ka kaela rohkem. Ainus asi on see, et kui eest kontakti hoida, siis hobune tahab ilmselt ratsme peale toetuma jääda ja mitte edasi liikuda. Siin peaks mina temalt aktiivsust edasi nõudma, kuid ma olin ka natuke väsinud eile. Igaljuhul on hobune tubli ja mul on huvitav temaga töötada.

Täna mõtlesin teda kordetada, aga hästi palju sammu alustuseks ja rohkem üleminekuid. Mõtlesin ka sedelga selga panna ja teise korde välimisse suulisesse, aga lihtsalt üle selja ja mitte kasutada. Vaataks, mis nägu ta selle peale üldse teeb. Loodaks varsti temaga topeltkordet proovida, et seal talle äkki selgeks teha, kuidas võib liikuda ilma, et ratsme peale toetuks.

Nii, ma suutsin ühest trennist nii pikka teksti jälle koostada.. Kuigi tahtsin Corintoga kukkumise jätkuks veel paar "tagantjärgi tarkust" kirja panna, mida E. arvas, et oleks huvitav teada saada.

Ega minagi ei jõudnud kukkudes kuidagi reageerida. Ma ei teinud kohe mitte midagi, ma isegi ei mäleta, kas ma sirutasin oma käed kusagile või kuidas ma nad panin. Ma ei mäleta isegi seda, kuidas ma püsti tõusin, sest sellega oli kuidagi kiire. Aga ma reageerisin enne. Sest mu eeliseks oli hobuse varasem üritus samas kohas jalga lasta. Seepärast korrastasin ma oma istaku, sirutasin jalad pikaks alla ja istusin sirge seljaga, pilk ette suunatud, mitte maha. (Lisaks pean ma seda niikuinii rohkem jälgima, sest räägin ju teistele ka, kuidas istuma peaks.. :D) Seega edaspidi ongi targem oma istakut pidevalt jälgida, et oma tasakaal säilitada, istuda rahulikult ja kuulata hobust. Ning mis peamine.. Siiski hobune liikuma panna, et ta oma jalgu korralikult tõstaks ega liivatera taha ei koperdaks. Laisad hobused on ohtlikud, seda olen ma siin varasemaltki näinud. Ja laisk hobune, kelle nina on rulli tõmmatud ja raskus esiotsal, on veel eriti ohtlik.

Olen ju näinud kuidas Angielo ja Francesca on kukkunud. Sammus ja traavis. Ilma igasuguse põhjuseta tegelikult. Lihtsalt C ei ole neile seletanud, et hobune peaks liikuma ja ise peaks sirgelt istuma. Neil pole ju ilmselgelt tasakaalu, kui iga koperdamise peale alla pudisevad. Ja kui neile seda ei öelda, ei oska nad ka seoseid luua.

Lisaksin veel, et ma oma kunagiste kukkumiste pärast ei julgenud ju vahepeal üldse ratsutada. Sest ma ei teadnud, mida teha või kuidas olla. Kui oli mõni kahtlane hetk, tõmbasin krampi ja nii see lend tuleb. Aga mina olen meeletult tänulik Üllele, kes mulle kõik lahti seletas, kuidas istuda ja kuidas hobust kuulata. Loomulikult on mul veel palju-palju õppida, kuid korralik põhi on äärmiselt oluline ning natuke kahju, et head teadmised nii hilja sain. Ent parem hilja kui mittekunagi.

Ok, kui ma siin jälle romaani kirjutan, siis räägin tallitegemistest edasi. Mina alustasin ehk 10-15 min varem kui Elli ja Alessandra. Lõpetasin, läksin pesema, pesin varustuse ka ja panin lõpuks hobuse boksi. Teised hobused jäid aga platsile. Alessandra lõpetas Luxiga ja tuli uus väike trennipoiss Manuel. C alustas temaga kordel trennitamist, kui platsile jõudsin, käskis mul poisiga tegeleda. Seega Lux, kes oli enne ka mõned hüpped teinud, jalutas rahulikult kordel üle poole tunni lõpetuseks. Elli hobusele läks aga Ciccio veel selga ja tegi siis ka mõned hüpped. Koos läksime hobustega platsilt ära. Kella ma ei vaadanud, aga ma arvan, et Corinto oli juba äragi unustanud, et ta sõitmas käis, selleks ajaks, kui teised hobused talli tagasi saabusid.

Alessandra õpib oma hobuse pesemist ise. Mina aga märkasin, et La Lux ei lase kuidagi oma selga harjata. Tammub pesuboksis koledasti. Ilmselge valuaisting. Nah..
Järgmisena pesin mina Arese, kes oli lõpplahe. Ma pesen alati samas järjekorras jalgu ja olen ennegi märganud, et ta annab mulle neid juba ilusasti. Eile tõstis mulle mõlemad tagumised jalad ise üles. No nii armas, et mõni hobune veel õpib häid kombeid ka (: Ülinunnu tegelane on lihtsalt.

Nunnunägu Ares

Siis aitasin tahatalli söögid viia, kontrollisin veed ülipimedas ja panin Corintole ka söögi. Corinto boksi saab õhtuti ka koristada, sest tema boks on ainus, milles on oma valgus sees. Samal ajal, kui hobune oma müslit krõbistas, jõudsin ta boksi ilusasti korda teha.

Elli pidi varem koju minema, seega me Ciccioga sulgesime talli ja ta tõi mu koju ära.

Vahepeal on minuni jõudnud Elli sõnum, et täna siiski ei pea talli minema. Ilmselt trennilised ei tule, kuna sadas/sajab vahelduva eduga. Elli ei lähe täna ise ka ja Ciccio hobused seisavad niikuinii nüüd, kuna ootavad jälle seppa. Ma siis hakkan nüüd oma vaba päeva nautima ja kordetan Corintot homme (:

4 kommentaari:

  1. Ma ei tahaks seda küll nüüd öelda, aga ise sa eile uhkustasid oma päikeseprillide, t-särgi ja soojusega :D Vat nüüd sulle head ilma :D
    *Ja ei tuleta mulle meelde, et seal raudselt hiljemalt 2 päeva pärast on jälle ilus ilm* XD

    VastaKustuta
  2. :D Haha.. Tegelikult juba päike paistab ja käisin rõdul ilma vaatamas, et mida selga panna. Pusa on ikka natuke palju... Ma ikka pean meelde tuletama noh.

    Aga neile, kes nüüd mõtlevad, et miks ma siis talli ei lähe, kui päike väljas, siis meil on ülimalt savine plats ja see sai korralikult vihma ja rahet, mistõttu täna pole seal peal võimalik midagi teha.

    VastaKustuta
  3. Ja ma ei tahaks Sulle seda öelda, aga tegelikult on õige 'tagantjärele' (mitte 'tagantjärgi')... Ise ütlesin ka enne valesti :D

    Aga tore postitus! Tubli oled. Tahaks Sinuga koos ratsutama minna juba... kuhugi metsa ja põldudele. Võib-olla väike piknik teha. Ma ei tea, ma nii kaugele pole veel mõelnud :D

    VastaKustuta
  4. Eliise, mul on vabandus, et ma juba hakkan eesti keelt vaikselt unustama. (Muidu tagantjärgi kõlab kuidagi paremini ja kõnekeeles kasutavad kõik valesti) Aga jah, ma ikka päris mitu korda loen oma lauseid üle, enne kui ise ka aru saan, mida öelda tahan. Ja ikka on kirjavigu täis.

    Aga ratsutama võiks küll koos minna jah, kunagi... Piknib kõlab ka päris armsalt (:

    VastaKustuta