29 oktoober 2012

Kerge puhkus

Mul on nüüd jälle internet. Kole keeruline on selle internetiga siin. Tegelikult on nagu kõnekaart, kuhu laed raha peale ning kui raha pole, siis pole netti kah.


Aga üritan lühidalt kokku võtta. Kolmapäeval oli trenn Andreale La Luxiga. C pani hobuse valmis, šambooni (ok, tegelikult on selle vidina nimi gouge) ka peale ja ma suvatsesin küsida, et millal C hobust ilma selleta proovib? Siis C ütles, et ta teab küll hobust ja see hobune on enne omanikuvahetust jälle mingi 6 kuud seisnud ja abivahendiga ratsutamine teeb ta kaela pehmemaks. Kui ma julgesin vastupidist väita (paha mina, tean) sain sealt vastuse, et kes mulle ütles, et see asi ei tee hobuse kaela pehmemaks ja ma pean veel palju õppima ning C läks ühesõnaga üsna leili. Tema pehme kael aga tähendab seda, et hobune painutab nina rinnale lähemale aga ilma selleta, et ta jälge astuks või impulsiga aktiivselt edasi liiguks.

Igatahes, Andrea oli päris tubi, kuigi neil oli raske traavida ja traavis püsida. Ma andsin ka hobusega esimest korda platsil trenni, sega ei teadnud, kes ja kuidas. C soovitas steki kätte võtta, aga mitte kasutada ja siis hakkas hobune jooksma küll. Tublid.

Lõpetades läksime Elli ema juurest läbi, kes mu läbi vaatas. Katsus mu lõualuud ja kätt ja kõike ning ütles, et valuvaigisteid sööks ning kui 3-4 päeva pärast käsi parem pole, peaks röntgenisse minema.

Neljapäeval käisin apteegis. Sain hakkama isegi oma vähese keeleoskusega. Ostsin elastiksideme, millega oma käe kinni sidusin ja tunne oli kohe parem. Siis läksime talli. Äärmiselt mõnus päev oli, sest olime tallis ainult kolmekesi ja mitte keegi teine ei saabunud. Elli käis Aresega sõitmas ja me Ciccioga panime takistusi ette. Madalat kahest süsteemi tuli, et harjutaks, kuidas õigest jalast maanduda ja õigele poole edasi sõita. Väga hea, kõik oli super, C õnnelik, Elli rahul, Ares mitte liiga väsinud ja lõpetasime õhtul kell 7.

Siis läksime koju. Läksin mina hilisõhtul magama kui mõtlesin, et näen unes, kuidas keegi mu voodit raputab. Läbi une avasin silmad, tundsin seda endiselt ning hakkasin teist külge keerama, kui kuulsin tüdrukuid koridoris kilkamas. Siis sain pihta. Kell oli alles üks läbi ning mu ilusat und häiris kerge maavärin, mille peale mu korterikaaslased väga elevusse sattusid ja rõdule kohe vaatama läksid, kas õues midagi toimub. Mõnes korteris tuled põlesid, teisi inimesi oli ka rõdudel, aga üksikuid, seega ei old midagi erakorralist.

Järgmisel päeval küsisin Ellilt, et kas ta tundis maavärinat. Tema ütles, et ei ja C ka mitte, kuna nemad magasid sügavat und. Carmelo ütles ka, et tema tundis, keeras teise külje ja magas edasi. Sest nende jaoks on see siin tavaline, kuigi seekord oli üsna tugev värin. Teatavasti toimub siin piirkonnas päevas isegi mitu värinat, aga need on nii väikesed, et me ei tunne neid. Seega on teada jah, et kui maavärin toimub, on tulemas ka järeltõuked, aga seekord olid need meie piirkonnas väikesed. Aga inimesi on igasuguseid ja paanikat külvab teinekord väike väriseminegi.

Kuid ka Eesti uudised kajastasid meie värinat. Siin on viide: http://www.ohtuleht.ee/497410
Nimetatud Mormanno linn asub siit ligi 90 km kaugusel.

Muidu reede päeval läksime talli, andsin seal trenni Ericale La Luxil. Ka Erica sõitis esimest korda selle hobusega, kuid sai tunduvalt paremini hakkama, kui Andrea. Muidugi Erica on kauem ka ratsutanud ja tal on seda hobuse tunnetust natuke rohkem. Üldse on ta väga tubli ja saab kõigest aru, mis talle rääkida.

Pärast lasti Serena ka Luxi selga. Ja mina pidin talle trenni andma. Seega vaatasin mõned ringid, kuidas ja mida ta teeb. Siis üritasin talle nõua anda, et ta ei pea seal seljas niimoodi kargama, kuna Lux viskab seljaga rohkem niikuinii, siis tema istugu rahulikult ja las hobune ise viskab teda. Nii saab keskenduda äkki rohkem jalgade paigalhoidmisele. Kaks ringi kuulas, mis ma ütlesin, aga siis sõitis ikka nagu varem ja ainult naeratas mulle, kui midagi ütlesin.

Laupäeval ma ei teinud suurt midagi. Jälgisin, kuidas Angielo oma suure kondise kolakaga sõitis. Jälle hobune, kes mingi mitu aastat Angielo kodus puhkusel on olnud ja nüüd kolmandas trennis tahavad galopis jalavahetust teha... Lisaks käis Manuel trennis, väike poiss on tore, ainult hästi tagasihoidlik, kuid tal paistab hobustega mingi side olevat... Ent juhtus see, et Lux komistas kordeaias päris inetult ja Manuel kukkus alla. Pärast aga läks selga tagasi ja sõitis edasi, seega tal hirmu ei tekkinud, nagu Nicolel.

Laupäeval öeldi mulle, et Cosenzas on šokolaadi festival. Oli alanud reedel ja kuni pühapäevani välja. Õhtul Carmeloga sõitsime Cosenzasse, Carmelo ostis šokolaadi ja läksime seda pargipingile sööma. Muuseas oli see sama park, kus eelmise aasta novembris Mariiga jalutasime ja pilte tegime. Kes oleks arvanud, et pea aasta hiljem sealsamas šokolaadi mugistan.. Ja mitte tavalist.. Käsitsi valmistatud šokolaadi komme, viigimarjad ja apelsinilõigud kaetud šokolaadiga, valge šokolaad kookoshelvestega ja trühvlid... Mmh. Ning laupäeva õhtul oli enneolematult soe. Kell 22.00 oli 21 kraadi, ainult kerge tuul, mis veidi jahedaks tegi. Kohalikud imestavad ka, sest see normaalne pole.

Paraku on nüüd sajuhoog tulemas meie poole. Nägin üks päev uudist, et Põhja-Itaalias sadas kõvasti ja kõik uputas tänavatel. Nüüd liigub see meie poole. Eile, pühapäeval sadas terve päev. Tallis ei käinud, aga pühapäev oli ju ka. Näitasin Sarale ja Ariannale (korterikaaslased) pilte oma Eesti kodust, hobustest ja enda tegemistest eelmisel korral Itaalias. Sara märkas kohe, et ma olin paksem eelmine aasta.:D Muidugi mu juustest oli mõlemal kahju. Seejärel näitasin google kaardilt neile oma kodu ja rääkisin, et suuremad poed asuvad 12 km kaugusel, Kohilas. Sara teadis selliseid kohti siingi ning ütles, et on ilus ju looduses elada. Arianna aga ei saanud kuidagi aru, kuidas nii võimalik elada on ja tema nii ei suudaks :) Vot siis.

Õhtupoolikul läksime kõik koos Metropolisse. Seal oli sügis-talve moeshow, kus pea kõik Metropolise riidepoed olid oma kollektsiooni välja pannud.

Kaks tundi seisin ühe koha peal ja vaatasin riideid ja inimesi. Uskumatu. Pooli riideid olin niikuinii näinud, kuna need poed juba risti-rästi läbi olen konnanud. Aga huvitav vaheldus oli siiski. Hiljem läksime C-ga pitsat sööma ja ta rääkis, kuidas ta mu interneti kaardile numbrit oli otsinud läbi operaatori. Naljakas ja tore õhtu oli.

Täna ka sajab. Talli ei lähe. Pean joonistama. Elli sünnipäev on juba reedel ja mul vaja Arese pilt lõpetada.

Veel räägin sellise loo, et Arianna palus ükskord mul joonistada roosi ja R tähe omale. Ma üks hommik kritseldasin midagi kokku. Roosi joonistamine pole just mu tugevaim külg, aga täitsa ilus tuli, sest tuju tuli peale. Näitasin Sarale ka ja siis ta seletas, et R täht on Arianna ema nime algustäht. Tema ema on aga surnud ja Arianna tahab endale tatoveeringut teha. Sellise, nagu ma joonistasin. Omale ise teadmata joonistasin ma kellelegi potentsiaalse tatoo.


Nüüd pöördus ka Sara oma sooviga minu poole ja kui Arianna joonistusest Ellile pilti näitasin (ta väga ei tea, et ma joonistan), siis küsis tema ka tatoo plaani. Hmm.

Ah ja ma ei saa kuidagi mainimata jätta, et üks päev sõin värsket granaatõuna, La Luxi pere tõi meile talli. (:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar