Munaaju seiklused II

"Munaaju seikused" esimese osa leiad septembri kuu postituste hulgast.

Ikka ei ole mul palju rõõmsaid uudiseid.. Kohati on kahju, et seda maailmalõppu ikka ei tulnud.

Positiivne oli, et sepp käis täna Arest ümber rautamas. Varsti tuleb Nearcole ja Mendietale ka. Aga temagi jäi täna hiljaks ja seetõttu jäi Nearco liigutamata, aga see on tavaline. Nearco jäi seepärast boksi, et Ciccio tahtis tegelikult sõita, aga kuna ta peab sepa kohalolekul koguaeg ise juures seisma ja seppa juhendama, siis ei jäänud selleks lihtsalt aega.

Aga Marlon tuli küll talli. Öösel sadas vihma kõvasti ja plats oli ligane. Mina leidsin ühe kuiva nurgakese Mendieta kordetamiseks. Kuid Marlon arvas, et oleks hea oma pakk-jalaga sõitma minna.

Lady tagumine parem jalg on veidi probleemne

Tegin teile telefoniga kähku klõpsu ka. Vale nurk pildistamiseks, aga avalikult ei tahtnud pilti teha. Igatahes täna, täpselt kolm nädalat tagasi, oli esimene kord, kui jalaprobleem ilmnes. Ajal, mil mees hobust valmis pani, kõlas jutt, et iga hetk saabub sepp. Marlon ahhetas ja ütles, et peaks Ladyl ka kabju lõigata laskma. Siis viskas sadula selga ja läks sõitma. Mina nägin tema sõitu ajal, mil kordetasin Mendietat. Endiselt ei suutnud kumbki traavi teha ja nende liikumistrajektoor platsil oli täielik sigrimigri. Ma ei tea, miks, aga Marlon arvab heaks teha makro-pöördeid iga minuti tagant. Vasak, parem, parem, vasak. Nüüd ja kohe.

Hiljem, kui ta hobust pesi, vihjasin sabale, mis maani ulatus. Ütlesin, et võiks vast lõigata jupi maha, muidu astub peale. Kui juba karvade lõikamisest rääkisime, küsis ta, kas ma pügan ka. Ütlesin, et jah, sel aastal pügan mina hobuseid, maksa 50 euri ja teeme ära. Mehe nägu tõmbus kortsu. Mmh. Siis ütles, et noh, kui ta nüüd sõitma peaks hakkama, siis peaks ära pügama küll. Aga et jalg on ikka paistes ja sõiduga tõmbas küll veidi tagasi. Jah, turse oli vähenenud luu piirkonnas, aga mitte liigeste. Ütlesin talle ilusasti, et ta peaks veterinaarile helistama, sest probleem on juba väga pikka aega. Kolm nädalat pole siiski nalja asi. Marlon ütles, et ehk peaks jah, et nüüd on hobusel juba valu ka. Üritas jalga üles võtta ja Lady reageeris puudutusele äkilise liigutusega. Noh, jutt jutuks. Nii palju ta võttis kuulda, et küsis Cicciolt kääre ja lõikas sabal jupi maha. Üritas aga tallist kiiresti jalga lasta, et keegi seppa meelde ei tuletaks. Paraku ei läinud läbi. C ütles, et sepp on siin, palun väga, kuna Ladyle peab külla tulema? Sepp pakkus ise kuupäeva, Marlon küsis kellaaega ja kui kuulis, et sepale sobib hommikune aeg, siis ütles, et tema saab alles lõunast tulla. (Marlon tahab tavaliselt aga alati hommikuti talli tulla, ütleb, et lõunal on tihti tegemist.) Seega näeme, kas 27 dets Marlon ilmub või mitte. Munaaju, ei midagi muud.

Lisaks astus mees koerasöögi kaussi, kui oma valjaid kuivama riputas. See oli naljakas. 

Luisa käis ka täna. Piero tuli abiks. Ega siis üksi ei jaksa üht hobust korralikult ära sõita. Hobune oli patsil 2 tundi ja veidi pealegi. Sai enne kordet ja mõlemad sõitsid. Tagasi tulles oli hobu läbi märg, õues pime ja jahe ning siis hakkas Luisa hobust üleni külma veega pesema. Ja muide, nad kasutavad alkoholi (80%) pesemisel, et hobune kiiremini kuivaks...

Pärast pesu ja jalahooldust võeti kuivatustekk seljast ja niiske ning aurav hobune läks boksi. Nii armas.

Aga õues on jälle külm ja inimesed on külma käest sooja kaubanduskeskusesse peitu tulnud. Käisin omale jõulukinki ostmas ja nägin, kui metsikult palju rahvast Metropolisse kogunenud oli. Kohutav. Homme on see pood kella kümneni lahti ja arvan, et see on ka siis inimesi viimase minutini täis. Mis tarbimishullus see on? Kõikjal.

Ja külastasin täna veel üht poodi, kust kardemoni leida võiks, aga ei midagi. Seega minu jõulud jäävad sel aastal ilmselt ilma piparkookideta. :(