Reede pärastlõunal läksin ühe itaallasega rannikule. Nägin merd, kuigi selleks ajaks oli juba pimedaks läinud, kui kohal olime. Koht oli ilus ja lained olid kõrged. Eestis pole ma nii suuri laineid näinud, kuigi tuul väga hul ei olnud ja õues oli üldse 6-7 kraadi sooja. Nende jaoks on see külm ja kaua väljas ei olnud. Võtsime ühe joogi sõitsime tagasi. Lameziast olime 15 km kaugusel.
Tagasi Cosenzasse jõudes oli väike vahejuhtum, mille tagajärjel pidime Mariiga Walterisse (kodu lähedal pizzeria) pitsat sööma minema (: Väga hea pitsa on seal tõesti. Mulle meeldis. Edasi liikusime koju, panime valmis ja läksime Mariile juba tuttavate inimestega välja. Külastasime kahte istumiskohta ja ühte kohta, kus oli palju rahvast ja sisse ei hakanud minema. Meid juba toodi koju, aga viimane jututeema autos läks nii huvitavaks, et me kolisime ühte kohvikusse edasi. Koju jõudsime 5 ajal hommikul ja kokkuvõtteks oli tore päev selja taga.
Laupäeval magasime, pesime pesu ja kirjutasime väheke praktikapäevikut. Sellega vist olen küll vähe jännis, sest iga päev ei ole ju aega olnud kirjutada. Peab hakkama blogist vaatama... Mõnes mõttes võiks meie blogi ollagi meie praktikapäeviku asemel, kuna siin on rohkem infot kirjas. Ok.. tegeleme sellega. Õhtupoole läksime igal juhul Rendesse, Metro juurest läbi, Marii tahtis raha võtta välja, aga miskipärast ei õnnestunud. Jõime ühe kohvi ja läksime sööma. Tänaseks saime pitsad ka kaasa. Pärast õhtusööki liikusin välja...
Täna oleme maganud ja mina koristanud, kuna Linda rääkis, et siia saabub täna õhtul tüdruk Portugalist. Rohkem me ei tea midagi. Ei vanust, eriala ega saabumise kellaaega. Luigi vist meiega ei suhtle ka enam, ei tea, näis.
Homme vist on siiski plaan liikuda talli, kuna jõuame käia enne Euroformist läbi ja uued nädala piletid võtta. Üldse ei saa ma aru, miks oli vaja 4 dokumendifotot kaasa võtta, kui kulus ainult 1. Detsembrikuu olime ju tervenisti siin, jaanuaris sõidame jälle nädala piletitega.
Nüüd ongi siis ju veel 2 nädalat täpselt jäänud. 2 nädala pärast samal ajal pakin ma asju ja valmistun järgmine päev vara vara Lamezia poole minam. Uskumatu, kui kiiresti on aeg läinud. Kui kogu see pasta hulk välja arvata, siis siiani on mulle väga meelidnud see kogemus. Oeh.. Homseni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar