01 märts 2011

Eelviimane koolinädal

Naudime siis viimast aega, mis meil jäänud on siin. Kes teab, kuidas asjalood kõik sügisel on. Igaljuhul õues on soem. Nii palju on positiivset, et tallipraktikal ei ole õpilaste tallis enam meeletut jääd. Mõisa tallis ei ole aga jootjatorud lahti sulanud ning joodame endiselt ämbritega.

Aga esmaspäev... Meil oli ratsutamine. Kohal neli õpilast. Kuulasime Kertu ettekannet kolmevõistluse kohta ning siis jagasime hobuseid. Mina sain Akira. Helen Oktetiga, Rosina Repsiga ja Kertu Lanzeriaga. Akiraga ma pole enne sõitnud. Ta on ikka päris... kõhklusi tekitav hobune. Mega peenikene, madal, vajunud seljaga ja lihasteta trakeen. Boksis ei olnud ta ka väga normaalse hobuse käitumisega. Keeras eest ära ning ei lasknud tagumisi jalgu võtta. No hiljem ma muidugi kuulsin Eliiselt (kes temaga ratsastuses tegeles), et tegelikult on hobune ikka arenenud võrreldes varasemaga. Selge, sain valmis ja kobisime maneeži. Seal ma väga ei tahtnudki talle selga minna enam. Aga kui juba ronisin, siis tundsin ennast täitsa hästi seal. No muidugi väga erinev asi, kui mingi suure ja tugeva torika seljas õõtsuda, aga jälle teistmoodi.

Tuletasime ratsutamist meelde n-ö. Midagi uut ei teinud.Vot. Läksime lõunale ja siis majandusse. Kontrolltöö oli. Konspektiga. Kokkuvõtteks panin ikka kom asja valesti ja oleksin 4 saanud... Aga mul oli teine võimalus ka :)

Kell viis läksin soome keelde. Kuulasime ja vaatasime soome keelseid muumioru lugusid. "Muumilaakson tarinoita." Kella kuueni õppisin soomekeelseid sõnu ja siis läksime tallipraktikale. Jootsime siin tallis ja jootsime seal tallis ja... Läksime Kertuga õpilaste talli ja Laguna trügis oma boksist välja, kui Kertu tema ämbrit ära võttis. Tagasi boksi ajades astus ta Kertule veel varba peale ka. Ok, õnnetusi ikka juhtub, aga pärast ühikasse minnes oli tüdruku varvas ikka puruks. Sõitsime õhtul Paidesse kiirabisse, kuna meie ühikas ei ole esmaabi vahendeid!

Tagasi tulles lõpetasin oma "Reining" ettekannet. Sellega läks vähe pikale, seega arvasin, et esitan selle ära ja tulen ühikasse tudule. Eih. Pärast ettekannet läksime maneeži. Kuna pinnas tolmab hetkel ja kasta ei saa, siis vedasime kärudega lund maneeži. Seejärel kaevasime seina äärest välja kked, panime traktorile järgi ning hakkasin lund laiali äestama. Kui selle kõigega ühelpool olime, oli kell nii palju, et ratsutama ei jõudnudki. Läksime oma pikale lõunale. Best ridinglessons ever :D

Pärast lõunat hooldusesse. Meile oli saabunud kaks kotti soola, mida maneežiliiva sisse segama hakkasime. Esmalt lumi ja nüüd siis sool hulka. Seekord äestas Raimo.

Pärast hakkasime rääkima bokside hügieenist. Mida millal ja miks puhastada. Seejärel võtsime ämbrid ja nuustikud ning läksime künade ja jootjate kallale. Mulle sattus esimesena Eriksoni boks. Jootja sai enamvähem, aga küna juures hakkasid sõrmed no niimoodi külmetama, et väga hull. Siis kostis juba üe talli, et kõigi ked külmetavad. Kummikinnas oli ka käes, kuid sellega külmetas käsi veel rohkem. Uskumatu, kuidas näpud võivad valutama hakata, kuigi ei tundugi üldse külm tallis. Sain Eriksoni küna ka puhtaks ja äksin vett vahetama. Mõtlesin, et panen kannuga vett keema, et saab sõrmed vähegi soojemasse kohta. Poole aja pealt tuli Esti ja ütles, et haaraksime kaasa oma kaskad ja läheksime siis teise talli. Varsad oli vaja sisse viia ning veidi nende jalgu näppida. Homme pidi meie rootsi-onust sepp tulema ka talli ja eks siis varssasid ka värgitakse.

Pidime ka Belive'i harjutama. Tagumisi jalgu ei taha ta kohe mitte anda. Esimesi saime isegi puhastada, aga tagumist mina üles ei saanud võtta. Siis tuli muidugi Esti ja võttis jala müraki üles, aga Belive siputas ikka kõvasti. Lõpuks oli ta nii tüdinenud, et keerutas end koguaeg ümber hoidja ja näitas oma jõudu. Boksis midagi vist sai tehtud, kuid midagi head sealt ei tulnud. Ma ei tea, kuidas sepp selle hobuse ette võtab.

Tulime mõisa talli tagasi, korisatasime oma asjad ära ja jootsime hobuseid. Nii see tund läbi saigi. Lippasin majandusse ja tegin järeltöö. Kui tuppa jõudsin, tuli komandant mulle meelde tuletama, et ma olin korrapidaja täna. Pool kümme pidin minema kööki koristama. Ja kui läksin... Õhh. Ma ei saa aru, mida inimesed seal köögis teevad. See oli ikka ülimalt kakane. Lõpuks sain korda enam vähem ja siis istusin koma toas ka veidike, kuni ta ringkäigul käis. Ja siin ma nüüd olen. Kirjutan blogi ja lähen tuttu, et homme jälle ratsutamise tundi minna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar