02 juuni 2013

Juunikülmus, juunijulmus

Kolmapäeval tallis tegin boksid ja pärast pesin Elektra. Manuel käis üle kuu aja sõitmas jälle. Elektral lõikasin lakka ja saba, ta nägi nii õnnetu välja juba. Seppa on ka vaja, ma ei tea, kuidas need tema kabajad koguaeg nii hirmsad on.

Õhtul käisime tüdrukutega söömas. Kõik asjad, mis seekord tellisin, olid pretud või õlis küpsetatud. Suupistest magustoiduni välja. Aga see magustoit oli niii hea ja niii kahjulik :) Õlis küpsetatud puuviljad karamelliga. Pirni, ananassi ja banaani lõigud. Mmm...

Neljapäev oli vaba. Homikul käisin väljas, baaris ja Metros poes. Kodus koristasin ja puhkasin niisama. Õhtul käisime jäätist söömas.

Reedel tegin boksid, sel ajal saabus Elio. Kui lõpetanud olin viimase kolme boksiga, siis alles Elio läks sõitma. Kui tagasi talli jõudis, pesin mina Nearcot ja C pani Arest valmis. Aga pärast sõitu hakkas Corinto jalaga kraapima ja närvilisi liigutusi tegema, vahtis kõhtu, näris hammastega ja viskas pikali. No ei ole võimalik ju... Jälle tiirutas. Kuigi oli boksi teinud ühe hunniku! Pärast sõitu. Ja pärast sõitu sellised tunnused. Kõhtu hoidis üleval, krampis. Ja siis tuli C jutuga, et NÜÜD, Elio, näed, mis juhtus, aga meil pole rohtu ka, seega pead poodi minema või veti kutsuma...

Neljapäeval oli ta ka tallis käinud ja C oli ussirohust rääkinud. Elio ütles: "Jälle peab andma? Ma alles eelmine aasta ostsin..." Palju õnne, noh...

Seega nüüd rõhutati, et kui vet.apteeki läheb, ostku kohe ussirohi ka. Pidi tooma Finadyni, selle pudel maksab siin 54€, aga C saab soodukat, miski 30-ga saab kätte. Ussirohi 20 €. Elio kehitas õlgu ja mossitas, et nii palju raha läheb sellele hobusele. Aga kui ta kiiresti üritas jalgu pesta ja nägi, et hobune tahab pesuboksis ka pikali visata, siis tekkis tal lausa mure. Küsis Ellilt (sest C hobusega platsile läks): "Äkki Maarja saab hobust pesta ja vaadata ja ma siis lähen rohtu tooma?"
Elli esimest korda ütles üsna kurjal toonil: "Vaata, Maarja on hõivatud Nearcoga, C ratsutab ja mina pean minema ka sõitma. Mitu korda me sulle ütlesime, et pead rohu tooma? Sellepärast pididki enne ostma, et selliseid olukordi vältida. Nüüd mis saab? Näed, vajad teist inimest, kes hobust jalutaks. Nii ei käi asjad."

Elo lükkas saba jalge vahele ja pani hobuse boksi, seal oli Ciccio isa, kes muidugi hobust jälgis ja püherdada ei last. Elio kihutas Cosenzasse. Kui Nearcoga lõpetasin, võtsin muidugi Corinto ja läksin teda korde peal jalutama, ajasin takka, et jookseks ka. Kui traavis juba korralik samm tuli, hakkas kõhust sellist marudat loksumise häält tulema ja hobune jäi koheselt seisma. Tegi junne ka, aga pärast seda ei muutunud midagi, tahtis peagi jälle püherdama heita. Lõpuks Elio saabus. Tänas, et ma hobusega tegelesin. Aga kas mees ostis Finadyni ? Ei, miski muu odavam valuvaigisti oli. Ja kas mees ostis ussirohtu? EI. Täielik ....

Hobune sai süsti, rahunes maha, seisis seotult boksis mõnda aega ja oli ok. Õhtul hiljem sai natukene heina ka, sest muidu sööb ta öösel boksiukse eest ära. Ja endiselt ma kardan, et sel loomal on ussid. Aga ei tea ka, ei ole varem kokku puutunud niisuguse loomaga. Millest nii sage tiirutamine... ?


Eile oli 1. juuni. Teate küll ju, jooksite kõik lühikeste riietega ringi, sest õues oli soe, päike paistis. Meil siin oli aga hommik külm. Päeval tuli päike välja nii 10 minutiks, siis oli hea soe. Sai pusagi maha võtta. Aga pärast hakkas sadama. Korralikult ikka. Ja õhtul oli 15 kraadi, tuul ka. Kole. Terve nädal on niisugune jahe ilm olnud. Ei mingit päikest, pilves ja külm. Päeval nii 18 kraadi sooja, aga see ei ole üldse soe. Kohalikud on hämmingus, sest tavaliselt on nad juuni alguseks juba ujumas käinud, aga seekord mitte. Ma loodan, et kahe nädala pärast tuleb ikka korralik suvi tagasi... Tahan ka päikest saada ja ujuda.

Aga enne vihmasadu käis sõitmas Elli Aresega. Olen vist öelnud, et Ciccioga Ares enam ei pukitagi, hüppab täitsa nunnult ja rahulikult ka ja täitsa ok hobune. Siis läks selga Elli. Kes siiski juba kukkus ükspäev, kuna Ares pukitas. Eile Ares tegi korra ühe puki, aga seda ilmselt seepärast, et Elli midagi sassi ajas ja pärast takistust ootamatult suunda vahetas ja Arest ajavad sellised äkk-liigutused pöördesse. Siis pidi Elli hakkama süsteemi hüppama. Enne üks lattaed, siis süsteem, sirge peal. Aga.. No Elli ei ole oma istakuga veel valmis hüppama. Ta.. Teda polegi seal sadulas õieti. Ta on nii ette kaldus ja krampis ja käed pulkas, et ma ei saa aru, kuidas ta seal seljas üldse on. Ciccio ei seleta ka muud, kui ülat taha hüppe ajal, et ta ikka päris ninuli ei kukuks ja kõik. No aga kui sa sõitja ei ole ja hobust takistuseni ise ei vii, siis hobune hüppab sealt, kust tahab ja Elli lihtsalt reisib kaasa. Ares tegi aga süsteemi esimesel takistusel kauge tõuke, seega vahe läks sassi ja teisel takistusel tuli kokku mingi iks hüpe, ent Ares pingutas tegelikult ilusasti, ei ajanud maha ja päästis hästi. Elli logises sadulas, aga seekord jäi selga. C siis seletas midagi uuesti ja järgmine ring tuli samamoodi... Süsteemist välja hüpates tegi Ares justkui kohapealt tõuke, Elli ilmselt oli valmis, et ei hüppa või jooksevad takistusse sisse, aga Ares jällegi päästis, hüppas, puhtalt ja Elli jäi räigelt maha, lendas sadulast välja, istmikuga hobuse kaelale, tegib paar sammu pärast takistust niimoodi, kuni Elli ikka alla libises. Aga libises pahasti, sest kukkus hobuse esijalgade ette. Vaatepilt oli kole, aga seekord läks ikka mega õnnelikult. Kuigi kabi riivas Elli pead ja kui tüdruk püsti tõusis, oli pool nägu verd täis. Räägime siiski näost, sealt tuleb palju verd. Elli ei saanud midagi aru, ta ütles, et kõik on ok. Aga meie näod, C, Paolo ja Alessandra... Elli ehmatas seepärast ära. Tegelikult läks hästi, sest tabamus oli vaid ühele veresoonele, millimeetrine auguke ja kõik korras... C tegi paar tiiru Aresega ise ja olid lõpetanud. Hobune oli ju tubli. Elli on see, kes pole valmis.

Kui Aresega lõpetanud olin, andis C Alessandrale trenni, kes ka oma uue hobusega hüppas. Alessandra on aga täiesti vastupidine Ellile. Tal on ka igasugu hüppeid ette tulnud, kuna ta ka väga oluliselt ei oska mõelda, mida ta sela hobuse seljas teeb, kuhu minema peab... Aga tal on üsna hea istak ja ilmselt tajub hobust rohkem. Hüppe ajal oskab ta ka hobusega hästi kaasa minna ja mingi väega saab ta ennast alati sadulasse tagasi või kukub kuidagi väga stiilselt, sest haarab end alati kusagilt kinni.

Mina panin Nearco valmis, viisin platsile ja jalutasin, kuni C Alessandraga lõpetanud oli. Nearco sõidab ka uue sadulaga. Asi aga selles, et uue sadula tripid on lühemad kui vana omad, ent sadulavöö on Cicciol ainuke. Kõigile hobustele. Nearcole panen ühelt poolt esimestesse aukudesse ja teiselt poolt jääb 10 cm puudu. Kummiga vöö. Tavaliselt Paneme C-ga kahekesi kinni. Ma sikutan ühelt poolt ja hoian sadulat paigal. Ta siis kinnitab pannalt. Aga eile mingi väega panin ühe pandla ise kinni. Teist enam ei jaksanud. Aga näha on ju, et sadulavöö on lühike. C ütles platsil, et ei ole midagi, ta seljast venitab veel kolmandasse auku. o.O Vot siis tegin suured silmad.

Nearcol on esimestel kapjadel all alumiiniumrauad. Teist kuud, kui mitte kolmandat kasutuses. Kahe kilbiga. Sõitma minnes olid rauad korras, kaks kilpi alles, kõik ok. C hakkas eile hüppama. Kuna pealtvaatajaid ka oli ja Luisa-Piero samal ajal platsil, pani mees ikka korralikult hullu jälle. Ikka nii pool sammus 140-150 lattaedu oli vaja paugutada. Üks okser ka, millel laiust oli jälle omajagu, aga seekord ma ei mõõtnud. Kõrgus oli ka normaalne, vast 120. Siis aga ütles, et paneksin lattaia, tõstaks 2, tõstaks 4, tõstaks 3 ja nii see latt mulle õlani oli. Nearco oli tubli. Väga tubli. Uskumatu tegelt, kui tubli peab hobune olema, et niisuguseid kõrgusi täiesti x nurga alt hüpata.

Kui lõpetanud olid, siis C jalutas natuke ja ma nägin ,et esimene raud ikka päris korras omadega pole. Üks kilp oli kadunud ja raud oli laiali vajunud.... Vot sellist asja ma näen esimest korda, et raud all katki hüpatakse... Tegin pilti ka. 


Julm värk. Aga tegelikult veel julmem on see, et C võttis pärast haamri, koksis selle väljaulatuva osa kabja alla tagasi, lõi ühe naela ka sinna sisse ja ütles, et niikuinii tuleb sepp kutsuda...

Aga üldiselt lähevad mu kaks viimast töönädalat nüüd lõbusamalt, sest tallis on raadio ja kui ma mingit jama kuulata ei taha, siis laulan mõttes laule kaasa... :)

Ahjaa, eile oli Marlon ka Ladyga hüpanud veidi. Kui ma Elli kukkumise järel Arest jalutasin, siis jalutas mees platsile ja hakkas oma takistust mõõtma. Seisis kõigepealt kõrvale ja vaatas, kas põlveni on. Siis võttis mõõdulindi ja pani kõrvale. Ma pärast mõõtsin ka üle. 50 cm oli. (:


1 kommentaar:

  1. Maohaavad võivad sellist pidevat tiirutamist tekitada.

    A.

    VastaKustuta