29 mai 2013

Veel pilte ja tegemisi

Reedel, 24. mai olin ka kodus. Veidi sadas vihma ja mul lubati kodus olla, kui pühapäeval talli lähen. Olgu. Suurt midagi ei teinudki, sest ilm oli paha ja ise siis ka puhkasin.

Laupäeval tallis. Ikka tegin boksid, pärast kordetasin Nearcot, kes tuulega jälle pid kartis, platsi liivasest osast välja hüppas ja rohu peal libises ning korralikult külili käis. Enne bokse tehes ta tõmbas omale näo peale ka mõnusa kriimu, kuna Pavaroga suhelda üritas. Lõpuks tõmbas ta omal esimese raua ka alt ära. Ei old kõige õnnelikum päev talle. Läksime talli, raud alla tagasi ja jooksime edasi, kuni kõik korras oli.

Ah ja Elio käis ka, kordetas hobust, kõik vaatasid ja hobune ei teinudki midagi, ent Elio lasi kordest lahti ja Corinto oleks natuke inimestele otsa jooksnud. Elio pärast ütles, et ta muutub närviliseks, kui palju inimesi ümberringi... Ei tea, kõik omad, seisid talli nurga juures ja hoidsid tal silma peal...

Pühapäeval tegin bokse, vedasin saepuru jälle boksidesse juurde ja pärast vaatasin, kuidas C Pavarot kordetas. Ma ei tea.. See super tupsunupsik ju lonkas... Tegin video ka, kuidas mõlemat pidi jookseb, aga mu nett ei võimalda siin videosid üles laadida. Pilte tegin ka.


Uus kordering


Pavaro

Esmaspäeval, 27. mai, oli Aadu sünnipäev. Sai 4-aastaseks! Nüüd juba parajalt suur poiss, et sel aastal sadula ja ratsaniku kandmisega algust teha.

Tallis boksid ja Nearcole saepuru juurde. Siis aitasin Ellil Arest valmis panna. Müstika, kuidas neiu ikka veel ei jaga matsu, kuidas see sadul ja valtrap ikka asetsema peaksid. Sadulavöö pani ka valepidi... Aga teate.. Ciccio vahetas sadulat. Täitsa uus Pessoa on nüüd neil tagumiku all. See aga suurem, 17 tollise istmega, eelmine oli väiksem. Sadul paistab olevat üsna sirgele turjale ja laiale seljale. Aresele see saul aga ilmselgelt ei sobinud. Muidugi valtrapi peal endiselt geelpadi ja siis poroloonpehmendus. Äkki tekkis neil omal ka mõte, et katkise sadulaga võib hobusel valus olla... ? Aga sellegipoolest Ares pukitas ja Elli kukkus. Minu arvamus on endiselt see, et hobusel on mingi trauma olnud seljaga ja seepärast valus. See muhuke selgroo kõrval ja toonuseta saba on kahtlased natuke. Aga nemad seda mõttesse ei võta.

Arvamus oli, et hobusel on harjumus. Nüüdseks Ares juba aasta siin tallis olnud. Koguaeg pukitanud. Elli kukkus, Ciccio mitte. Siis sõitiski vahepeal ainult C, et harjumusest lahti saada ja hobune aru saaks, et inimene ei kuku iga kord. Olgu, Elli hakkas nüüd uuesti sõitma ja esimesed korrad oli hobune ok. Nüüd aga trikitab jälle.

Siis tuli arvamus, et hobusel liiga palju energiat. Söödetakse kaerata heina, aga lisasööt on ikka mingi graanuli kujul ja müslit enam ei saa. (Sest kui Pavarole uus sööt toodi, siis hakati kõiki sellega söötma) Ares on mega paks. Kui sõit lõpetatakse, antakse hobusele platsil suhkrutükk ja kui hobune boksi läheb, siis ootab künas 3 suhkrutükki! Ja nii iga päev, kui sõidus käib...

Õhtul leidsin ühe toreda mõttega pildi. Jagasin seda ka FBs, Elli tegi kliki, et talle meeldib.
Eesti keeles oli kirjas: Tead, mis mulle hobuse-inimeste juures meeldib? Nende hobused.
Kerge sarkasm või...


Eile hommikul sõin väljas, tõin lõuna koju ja pärast talli.  Elli tuli ka ja läks varem ära. Tuli minu juurde ja ütles:
"Ma nüüd lähen koju ja tulen pärast tagasi. Saad minuga koju. Ja kuna ma koju lähen, siis ma üritan su kaardi ka sealt kaasa võtta. Hihiihii, loodan, et meelest ära ei lähe."
Ma ei öeld midagi selle peale... Aga lootsin, et see sarkastiline mõte jõudis ikka temani. Ainult et... Ta ei tulnudki õhtul tagasi ja Ciccio viis mu koju...

C käis veel Nearcoga sõitmas. Ei tea, endiselt hobune ei liigu mingi hoo ega impulsiga, vaid nii aeglaselt, kui C parasjagu nõuab. Pärast tegi paar hüpet ka. Lõpetasime okseriga. C käski mul seda ainult laiemaks tõsta ja laiemaks tõsta. Üldiselt oli sellel rohkem laiust kui kõrgust.... Viimane hüpe oli tegelikult ilus. Oli näha, et hobune pingutas ja tõesti lendas. Okser oli eest 115, tagant 120cm ja laiust oli 140 cm. Cicco käis aga lausega - me peame seda veel laiemaks tõstma. Võistlustel on okserid 150 laiad. Jah, aga mis kõrgusel? Ciccio vastas, et teda kõrgus ei huvita, aga laiust peab asjal olema. "Tahan, et ta oma hüppe pikemaks venitaks" Olgu. 

Üldsielt jäi C vist rahule. Puudus küll Elli, kes oleks pärast igat hüpet "Bravissima! Bellissima!" hüüdnud. Aga ma poetasin ka viimase hüppe kohta paar ilusamat sõna kui muidu... :D 

Tegin veel Ledy Falkonist pilte. Ja tema lahedast märgisest. Ja eile õhtul panin talle neli pindet ööseks peale. See tähendab, tänase lõunani... Loodan, et need veel peal püsinud, kui talli lähen. Pole ju terve see aeg siin kedagi pindeerinud... :D Aga mõtlesin, et mis ma vingun teiste kallal, kuidas pindeerivad, proovin ise ka siis vahelduseks.

Taga tallis Tosca, Macellan, Ledy Falkon
"Hei, olen Alessandra uus hobune..."

"... ja mul on lahedad märgised!"
Tal on kõhu all ka väike valge laik.

Ja siis eile tellis Sara omale koju pitsat. Õues ukse kella juures on aga ainult minu nimi. Kirjutatud Maarja Sinijaru. Jah.. Lahe. Aga kui Sara pitsakasse helistas, siis ütles, millisele nupule vajutada, hääldas väga püüdlikult mu nime, kuna see siin keeruline on. Koju saabus pitsa ja seal peal oli kirjutatud mu nimeks Maria Ciniard. :D Väga äge.


Täna õhtul lähme tüdrukutega (Arianna, Sara - korterikaaslased) Hiina restosse sööma. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar