Juunijulmus jätkub... ja litsentsi-saaga saab uue pöörde

Täiesti hämmastavad lood ikka sünnivad siinpool...

Ma kohe jutu jätkuks alustan selle Nearco katkise rauaga (vaata eelmisest postitusest pilte), mis tookord "parandati." Eile C läks Nearcot kordetama selle sama rauaga. Siiani oli hobune boksis seist, kuna ütles, et raud ei kannata. Peab sepa kutsuma. Eile ikka ei jaksanud rohkem oodata, vaatas, et raud ikka all, läks kordega... 5 minuti pärast oli tagasi, sest hobune, kes oma mitmepäevast energiaülejääki mõnuga rahmedades välja elas, kaotas selle pooliku tüki rauast koos veerandi kabjaga... No mõistus ikka ei võta üldse midagi kinni...

Aga esmaspäeval viskasin Pavaro boksi tühjaks. Asemele panime uue puru. See puru, mida pakkidena müüakse. Oli saabunud euroalus koos 18 pakiga. Mõnus saepurulaast, kohev, kuiv, aga ei tolmanud sendi eestki. Jutt käis, et paki maksumus on 20 euri. Seega aluse eest 360 €. C ütles, et võttis prooviks, et vaadata, palju kulub, kuidas kulub... Mulle ütles, et äkki Pavaro boksi (peaks nii 3x3,5 olema vist) peaks minema kolm pakki. Ehk neli. Kahtlesin. Ikka rohkem kulub seda. Lõpuks C sai ise ka aru ja nägu läks veidi morniks... Panin 6 pakki saepuru sinna ja siis oli ok. Kui see kuiv on, siis tundub hirmus palju, aga järgmiseks päevaks juba norm. C loogika on ju see, et kuu aega peaks see saepuru seal boksis vastu pidama. Kuna rahvast oli ümberringi, ütlesin kõva häälega välja, et selle puruga ei saa nii kaua midagi teha, sest see ju ei ima sisse nagu peenike. Märga peab ikka tihemini välja vedama ja seega peab tihemini puru asemele ka panema. C siis kiitis takka. Seega ei ole midagi, et 120€ lööd hobusele alla ja kuu aega saad läbi... 

Aresel oli peenike puru boksis, sinna tahtsid ka kohevamat alust saada, panin 4 pakki peenikese puru peale. Nii juba läheb, sest alumine kiht vähemalt imab midagi, tekib kerge matt ja hobune saab rahulikult pikutada ka, ilma, et jalaga siputades põrand välja tuleb.

Järmine päev tahtis C Nearcole ka pehme puru lisada. Aga seal oli seda peenikestki põlvini. Niigi teen seal boksi puhastades kaevetöid ja kui veel 4 pakki pehmet ka otsa panna... ei ei, ütlesin, et Nearcol tuleks pool puru enne ära vedada ja siis ok.

Teisipäeval tõdesin, et see laast on ilus ja pehme küll, aga ikkagi on sellega mõningad agad, mis isiklikult ei meeldi. Näiteks hark ei sõelu junne laastude vahelt ilusasti välja, laastud on täpselt nii palju suuremad, et ei kuku hargiharude vahelt ilusasti välja. Teiseks jääb see saepuru väga hästi pindede külge ja neid tuleb maru kaua harjata, enne kui pinded puhtaks saab. Ja loomulikult lausa haakub see laast hobuse sabasse. Ja kuna C igapäevaselt ei kasuta pihustatavat palsamit, siis on neid sabasid ja lakkasid üsna kole puhastada...

Teisipäeval juhtus veel niisugune asi, et ühel hetkel sõitis talli juurde valge mikrobuss, kust astus välja miski asjalik tädi, rääkis arusaadavalt itaalia keelt, mis pärineb kusagilt põhja poolt ning hakati koos C-ga uurima Pavarot. Elli tuli mulle mingi hetk teatama, et kas saan Elektra valmis panna ja Manuelile trenni anda, kuna saabus keski tundmatu vet-olevus Pavarole ja keegi ei tea isegi miks. No ilmselgelt selle lonke pärast, mida ma ka siin mainisin.

Tädi tegi lonkeanalüüsi seal ja lõpetuseks tõstis ka röntgeni aparaadi bussist maha. Nii tore oli näha, et siia ka mõni selline vet ära on eksinud. Ja no ilmselgelt oli ta kusagilt Põhjast pärit, kuna ta oli äärmiselt tähtsa olekuga ega ei pidanud vajalikuks üleliigseid inimesi tervitada... Ning kui ta Cicciol seda.. plaati hobuse jala taga palus hoida ja kui Pavaro oma jala puualuse pealt tõstis ning plaat talli põrandal ümber kukkus, hõikas ta: "Cazzo, cazzo, cazzo!" (tõlkes: "Meessuguorgan, meessuguorgan, meessuguorgan!") ning pildus silmist sädemeid lähedalolevate inimeste pihta... See tekitas kuidagi nii koduse tunde :D 

Mind oleks huvitanud, kui palju siin sellise teenuse eest ka raha küsitakse. Aga ei hakanud Ciccio käest midagi küsima. Kui ise ei taha rääkida, siis mis ma ikka teise rahakotis veel sobran.

Ahjaa, pärast Manueli trenni, kui tallis olime ja elektrat puhastasime, nägin Arest talli poole kappamas. Elli jälle kukkus. Seekord lonkas veidi ja sai puusa pihta mingi matsu. Aga see pole enam uudis...

Koju sain aga temaga. Kahekesi autos olles küsisin temalt ilusasti viisakal toonil, et mis värk sellem inu patentega (see kaart, litsents, kindlustus) siis on, et ikka veel pole minuni jõudnud.. ? Elli siis pööritas natuke häbenevalt silmi ja ütles oma armsal kahetsusttundval toonil:

"Ei ole midagi selle kaardiga. Asi on minus... Mina unustan selle sulle tuua koguaeg. Tead, ükskord ma unustasin oma arvutit ka nädal aega talli tuua, et C emale ühte tähtsat asja näidata. No lihtsalt täitsa tuulepea olen. Ma panin ükskord isegi meelespea oma telefoni ja siis ka unustasin selle kaasa võtta, sest mu ema tuli ja küsis, kas ma saaksin seda teha ja ..." ... siis mu vennal oli jälle paha ja siis mu koer tuli tuppa ja sõi mu lihatüki ära ja mul olid käed rasvased ja siis tuli üks mees sooja vee asja parandama ja ma pidin üldse temaga minema ja pärast jälle unustasin ära ja siis mu naabri kass sai ka pojad ja linnud juba ka laulavad ja näe soojaks pole ikka läinud...

"Aga teeme nii, et homme hommikul teed mulle vastamata kõne ja kui ma su nime oma telefonil näen, siis ma ikka võtan selle kaasa talli."

Mina siis vastu: "Või... Me võime veel ühte moodi teha. Et sa tavaliselt õhtuti oled kodus ikka jah? Et ma näiteks tulen õhtul ja võtan ise selle kaardi su kodust?"

Elli: "Jah! Nii võib ka. Teeme siis nii, et kui ma selle homme hommikul ise maha unustan, siis õhtul tuled läbi ja võtad ise... "

Hmm... Miks ma täna õhtul kohe ei võiks minna.... Olgu, Elli, mängime siis veel natuke...

Eile hommikul tegin nende mõrudate mõtete kõrvale rullbiskviiti. Esimest korda elus tuli biskviit välja nii, nagu tulema peabki. Sain ilusaid magusaid kirsse ka ja nii ma need koos toorjuustu-rikotakreemiga üheks rulliks kokku sättisin. Väga hea sai. Ja kui juba Carmelo mu biskviiti kiitis, siis võin päriselt ka uhke olla :)

Aga eile tallis tegin bokse tasa ja targu... Saabus Elli. Teatas mulle kohe, et unustas jälle mu kaardi maha. AGA ta läheb koju tagasi mingi hetk ja siis tuleb uuesti talli ja üritab selle ikka kaasa võtta... Pärast minnes ütles Sabinale, et läheb oma ema töö juurde... Mina siis tuletasin meelde, et ta peab midagi mulle ka tooma... Noogutas mulle ainult ja kadus. Kui tagasi tuli, ei hakanud ma midagi küsima... Teadsin ju, et ei ole võimalik mulle tuua midagi, mida tal ei ole... Aga võta näpust... Ta tuli vaikselt mu juurde ja teatas, et ta tõi mulle litsentsi ära...Vahi värki..

Andis selle mulle teiste tegevuste käigus tallikoridori vahel üle, ise ruttu Filippoga Cicciole järele minnes... Ma siis uurisin seda natuke ja minu kõrvale saabus ka Luisa, kes tallis oli ja hobusega lõpetamas. Luisa oli sel üleandmise momendil oma auto juures. Otsis mulle üht valuvaigistit. Kui saabus, näitasin talle oma kaarti. Ta vaatas ja tegi suured silmad, et kuidas on võimalik, et selle uuendamise kuupäevaks on märgitud 13.04.2009 ? Ja minu nimi puha Ä tähega kirjutatud ja... Oh seda nalja küll. Mina ei küsinud Ellilt enam midagi. Teate, mul nii siiber sellest lasteaia tsirkusest seal...

Üks vahva lugu teile veel muidugi. Kuna ma hetkel natukene invaliidistunud olen ja mul selg valutab alates mingisuguse saepuru koti tõstmisest juba mõnda aega tagasi, siis tööd tehes on natuke nadi olla ja närv jala sees tuikab. Selle tulemusena kõnnin naljakalt ja ei saa rahulikult kummarduda. Kõik näevad, küsivad, oi, Maarja, mis nüüd juhtunud on. Sellega asi piirdub. Mulle tegelt ei meeldi, kui igaüks talli vahel sellise küsimuse peab esitama. Aga tegelt natuke meeldib ka, sest mida kõvema häälega nad küsivad ja mida rohkem C seda küsimust kuuleb, seda põnevam mul jälgida on. Aga ilmselt kõik arvavad, et C on juba kõik endast oleneva andnud, et ma ennast ikka paremini tunneksin, sest kuidas muidu ma seal talli vahel ringi jooksen veel.

Kuni eile saabus talli Piero, kes teba, kuidas mina asjadest arvan ja kuidas C asju ajab ja kes ei karda kõva häälega oma arvamust välja öelda. Nägi mind, küsis, et mis mure mul on, vastasin, et ei ole hullu midagi, selg veidi valutab.. Piero vastas: "Ja teed tööd? Sa pead puhkama! Niimoodi rabeledes ei lähegi see mööda ju."

Ciccio oli pesuboksis, kuna kuulis Pierot midagi rääkimas, küsis, et mis asja.. ?

Piero Cicciole: "Tal selg valutab ja hüppab siin ringi? Puhkama peab minema, muidu ei saagi terveks ju."

Ciccio Pierole vaikemal häälel: " Jah... No nüüd ta läheb arsti juurde, Elli ema saadab visiidile..."

Piero: "Aa..."

Mina mõtlen - mida kuradit ma just kuulsin ?

Pole keegi minuga poolt sõnagi mingist arstist rääkinud, mingist visiidist... Tahtsin küsida, et päriselt, lähme arstile või ?

Sa oled nii lammas, et sa võtad talli tööle tüdruku, ilma tegemata tervisekindlustust, ilma tegemata mulle seda paganama litsentsi, mis on ka kindlustus tallis toimuvate õnnetuste puhuks. Nähes, et inimesel on ilmselgelt valus, ei paku sa päeva jooksul kordagi, et puhkaks natuke; küsid kahe ja poole nädala jooksul kaks korda, kuidas enesetunne on... ja siis, sa ****,  valetad veel teisele inimesele minu nina all näkku, et ma lähen arsti juurde. Vot, kui ma siiani kannatasin neid asju ja mõtlesin peas vabandusi välja, miks sa, kulla Ciccio, nii loll võid olla, siis nüüd panid ikka küll mõnusalt pange.

I-le pani ta veel täpi peale ja punkti ka lõppu, kui mind koju viies ütles, et näeme siis homme jälle. Vot ei näe, kodus olen. Puhkan. "Aa, no ok, näeme siis reedel, ilusat õhtut."

Hämmastav... aga selle kaardi kohta ütleks veel nii palju, et ma sain kaks pilti kehtivatest kaartidest, mille kättesaamisega pole inimestel probleeme olnud. Lisan pildid siia ka. 

Erica kaart, Rendese ratsakeskuse kaudu

Andrea kaart, C.I. Green Village

minu kaart, samuti C.I. Green Village kaudu välja antud

On huvitavaid sarnasusi minumeelest kahel eelmisel kaardil. Näiteks nende kleeps ei ole kääridega välja lõigatud, Green Village omab aga minu ja Andrea kaardil erinevat registrinumbrit. A Lucica oma minu kaardil teisiti kirjutatud, aadress pole kahes reas, nagu aadressi vormistamise nõue tegelikult ette näeb, mu nimi on kirjutatud Ä tähega, mida itaalia keeles ei eksisteeri ja puudub "N. Tessera" juurest see väike numbri märgike, mida mu klaviatuur ei oma. No ja loomulikult see, et sinna 2009 kirjutatud on. Lisaks sellele on mu kaart silmnähtavalt varem kasutuses olnud, kriibitud ja vana kleepsu mahanühkimisest jäljed näha (sest originaal kleeps paistab olevat ka pikem).

Ma enne uurin tõe välja, kui uusi valesid kuulama lähen, miks see kõik nii on.

Muidu on nii, et sel nädalal 2 tööpäeva ja siis arvatavasti 5 veel. Ning saab puhata. Ilm on ka soojemaks läinud, ning kui puhkus hakkab, lähen mere äärde (: Ja tegelikult olen ma juba praegu rahul ja õnnelik, sest see jama saab kohe kohe läbi ja ma ei pea ennast mingitest troppidest üldse mõjutada laskma. Tean ,et mul on siin olemas ka mõned inimesed, kelle peale rohkem loota saab, kellega päriselt tore aega veeta on ja kellega ei pea sa-meeldid-mulle-ka mänge mängima :) Üleüldiselt võiks selle kokku võtta lausega... Non me ne frega un cazzo!