11 detsember 2010

Saaniga sõitmas

Täna võtsin õppust, kuidas hobust saani ette rakendada. Midagi rasket nagu polegi, palju pisiasju tuleb aga meelde jätta. Täna vaatasin kõrvalt ja isa seletas, homme pidin ise rakendama. Nennu on ainult jube närviline, tahab koguaeg minna ja hakkab kraapima.

Võtsin ühe padja omale istumise alla ja vana hobuseteki jalgade peale, istusin saani, isa andis mulle ohjad ja päästis hobuse lahti. No ja nii me läksime. Maja eest tee peale pidime minema läbi suure lume. Üks tee on ju lahti lükkamata meil, vall on tee otsas. Pidin vallist üle sõitma, aga kuna saanist eriti midagi ei näe ja lund sadas ka tihedalt, siis läks sellega vähe nihu. Oleksin pidanud risti üle sõitma, aga pöörasin hobuse liiga varakult tee suunas. Saan käis hetkeks küliti, mõtlesin, et kukungi maha, aga upitasin end kõrgemale otsale tagasi ja jäin saani. Nennu nagu ei märganudki midagi, temal oli hirmus kiire kuskile. Tegime sõitu natuke ja kui hobune rahunes, tahtsin pilte ka teha. Digikas oli vist veid kannatada saanud selle saanis veeremisega. Lülitas end kogu aeg välja. Sain kaks kehva pilti, aga vähemalt on mul tõestus, et käisingi sõitmas.



Tagasi tulles oli Nennu päris märg, panin talle teki peale, et veidigi kuivaks. Varustus omale kohale, tegin boksid ja viisin heina. Loodan, et homme jõuab ka sõitma minna, ehk saab siis pilte ka.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar