09 detsember 2010

Palju kodutööd ja lumine Monika

Esmaspäeval tegin Nennuga väikse tuuri metsas. Tegin nalja ja panin sedelgale jalused külge. Muidu poleks vast seljas püsinud, väga libedad püksid olid jalas. Aga väga mõnus oli. Tegime mõned sammud galoppi ka.

Aadule panin sedelgat selga jälle, pingutasin rihmasid ja harjutasin teda asjaga. Tubli oli seekord.

Teisipäeval pidime saaniga sõitma minema, kuid ma ei saanud sellega üksi tegeleda. Isa oli valgel ajal kodunt ära, seega jääb asi nädalavahetusele. Lund on ju ka meeletult, siis peaks mõni tee normaalne olema ja saame korralikult sõita.

Vahepeal pole midagi uut toimunud. Tõbisevõitu. Kirjutasin ka ühe ööga siin referaadi ahhal-tekiini tõust. Kui hea hinde saan, võin harimise mõttes siia ka jagada midagi. Mitte, et siin lugejaid oleks...


Ning Nennule tegin n-ö kliinilise diagnostika ka. Või noh, me Katiga tegime ;) Sellised huvitavad praktilised ja iseseisvad tööd on meil. Nüüd tuleb ka varsa saamise teemal referaat valmis kirjutada ja siis on suuremad tööd tehtud. Aga referaate tuleb kindlasti veel ja saame neid palju kirjutada, seega tuleb kohe harjuda selle mõttega. Väike moraal: kui ülesanne antakse, tuleb seda kohe järjepidevalt täitma asuda. Ei tasu jätta asju viimasele minutile nii, et sellest lõpuks kasugi pole.

Täna käisin ka Kati trenni vaatamas Lisanderiga. Lisander kolib pühapäeval Säreverest minema ja tegin temast siin viimased sõidu pildid. Aga nagu mu seebikarpi juba kiideti... :) Homme pildistame veel veidikene ja siis üritan Poledrast ka pilti teha. Üldse peaks pildistama rohkem, blogi on ka nii pildivaene.

Järgmisel nädalal on meil õhtune tallipraktika ja meie grupil on ka hommikune tallipraktika kahel päeval. Õnneks reedel saame kohe pärast tööd koju, kuid siiski. Nuh jah, mis siin kurta. Siis on pool kooli nädalat veel ja jõulupuhkusele minek.

Ning õues on lumesadu, lumetorm. Keegi tark andis sellele nimeks Monika. Aga sadu on meeletu, ma ei tea, kuidas ma homme siit koju saan. Auto tuleb kõigepealt lume alt üles leida. Täna tallis ja poes käies oli tunne, nagu oleks Alaskale sattunud. Tõsimeeli, see on ulme!




Seda ärge ühikas järgi tehke (:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar