Äärmuslikud arusaamad

No tänane ilm oli lausa super. Siiski jaanuari lõpp ja mina olin pool päeva lühikeste varukatega väljas. Tegemist ja jooksmist oli vahepeal nii palju, et paksemate riietega lihtsalt ei saanud olla. Ja päike... Oh seda rõõmu.

Aga muidu Elektral pinded maha, Nearco Cicciole sõiduks valmis. Viimati on Nearco sõitnud kahe paari suulistega, kang ja seal juures kahe osaline keerlevate vasklülidega D-suuline. Täna aga andis C mulle valjad, kus oli tavaline kaheosaline D-suuline. Üsna äärmuslik valik. Aga sinna juurde ka libisev ratse. Ok, panin valmis. C läks platsile, võttis hobuse, koera ja teki ühes ning palus mul Mendieta kordeks valmis panna. Puhastades nägin, et tagumise raua on all kõveraks astunud (seda ma arvasin juhtuvat, sest sepp seekord nii palju mõlemalt poolt raua välja jättis). sisemised naelad olid kadunud, sisemise kilbi oli omale talla alla astunud. C ütles, et raua alt võtaksin ja siis platsile läheks. Tehtud.

Kui paltsile jõudsin, nägin meeldiva üllatusena, kuidas esimest korda Nearco tempokalt traavi jooksis, jälge astus ja kohe mõnuga edasi liikus. C pold teda libisevaga väga rulli ka tõmmanud, seega vaatepilt oli mõnus. Ja siis keerasid nad otsa ümber, C ütles, et peame talli minema ja suulised ära vahetama, nendega ikka ei lähe mitte. Jälle siis kang+trensel tagasi ja platsile kohapeale tippima. No näete, kui vale arusaam mul siis asjast oli tekkinud. Nearco pidi paar madalamat hüpet ka lõpus tegema ja vehkis oma peaga nagu tavaliselt. Seekord siis C tegi järelduse, et hambad ikka võivad probleemiks olla.

Pesin Nearco, C pani Arese valmis ja vahepeal jõudis igasugu rahvast talli. Ka Matteo, kes tahtis Matildega sõitma minna. Pidin hobuse boksist välja võtma, aga sellega on mingi nipp. Piero ja lapsed võtaad, siis hobune jookseb boksist välja, C võtab, siis tuleb rahulikult. Pole süvenenud, seega jooksis ta minuga ka boksist välja. Märkasin, et üks nael on tagumisel raual kõver ja lahti. Matteo võttis selle ära ja küsis, kas ma saaks uue naela asemele panna. Ei saanud, sest kabjast oli lihtsalt tükk väljas selle koha pealt, kus nael peaks käima. Teisel pool logises ka nael ja ütlesin, et see tuleb tervenisti ümber teha. Mul oli aga kiire, seega ei saanud aidata rohkem ja Matteo ütles, et ei hakka tegema, las siis jääda nii. Loomulikult tuli neil sõites raud alt ära... Aga see ei seganud edasi sõitmast...

Kui Nearco boksi sai, panin Elektra vamis. Täna tulid Serena ja Andreina sõitma. C andis neile ise trenni, kui Arese mulle pesemiseks oli andnud. Ja kui Ares puhas, panin Corinto veel valmis. Kell oli küll juba päris palju, aga endiselt oli valge ja päike vaikselt mäe taha kadumas. Mul oli hea meel, et lõpuks sõitma jõudsin, kuid teadsin, et tagasi tulles on ta paras nuhtlus pesu ajal. See hobune on lihtsalt programmeeritud nii talli elu järgi, et kui on söögi aeg, siis on söögi aeg ja tuleb sööma minna. Teised nagu ei tee probleemi sellest. Kui just talli vahel seisma ei pea ja sööki liikumas näe, aga pestes ja platsil mitte. Corinto aga hakab juba platsil nihelema ja vaikselt talli poole nihverdama. Kui pessu lähme, siis kraabib ega püsi paigal ja üritab tagumistega mind teisele orbiidile ka veel saata.

Aga sõit oli mõnus. Tegime alustuseks pikalt sammu, sest see hobune vajab lihtsalt pikemat soendust, et oma lihased liikuma saada. Seda on nii hästi tunda. Siis mõlemat pidi traavi soenduseks ja siis hakkasime jälle painutusharjutusi tegema. Volt, suunamuutus, suunamuutus, volt jne.. Ta on nagu rong. Kolme vaguniga. Pea, esiots ja tagaots käivad kõik kuidagi loksudes ja üksteise järel. Ta pole tervik. Ja ma ei imesta... Ei ole tema kaua töötanud ja endast ma ei räägigi.. C peale pole vist ka mõtet loota, sest iga asi, mis ma ütlen, arvab ta, et hobune on super hea. Ei, ta ongi hea, aga kuidas siis mina paremaks saaks?

Ent ma pean mainima, et mulle väga meeldib see hobune (: Ta on kuidagi selline... Kellega tekib klapp. Pikemad soojendused ja rohkem traavi tööd ja siis vast oleme kindlamad galoppi ka tegema. Täna tegime juba pikemad galopilõigud ja pärast galoppi üritasin aktiivset traavi nõuda. Natuke laisk on ta ikka meil. Aga oli väga tulbiii ! (:

Talli, pesu, varustus ära, hobune ära, hakkasin juba ööseks tekke panema Mendietale ja ka Nearcole, kui C tuli Nearco juurde päitsete ja raspliga. Seekord hambaraspliga. Ma ei teadnud, et tal seline asi isegi olemas on. Tore iseenesest. Aga niimoodi mõtleski raspedama hakata v? Teile kõlab ka loogiliselt, kui paned hobusele päitsed boksis pähe, kus ta just söömisega tegeleb, siis lükkad raspli suunurgast sisse ja plaanid hambad korda teha ? Nääh, ta ei saanud hakkama, ütles, et peab ikka veterinaari kutsuma :)

Ninnu-nännu

Täna oli jälle nii kevadine ilm. Täitsa nagu Eesti aprilli kuu. Ainult tuult oli natuke liiast.

Kerisin Elektra pindesid kokku ja saabusid talli Angelo ja Francesca. Keegi võõras mees veel, furgooniga. Paistis mingi asjapulk olevat. Elli saabus ka peagi ja küsisin, kellega tegu. Ta vastas: " Aa, see on üks parim veterinaar.." Mul jõudis peast juba kümme mõtet läbi käia, et kas ta võiks siis ka La Luxile tulla ja kust ta pärit on ja miks teda ei kutsuta jne... Kuni Elli jätkas: "Üks, kes ei tea, kummal pool kiip hobusel on ja .." Pagan, Elli sarkasm oli nii hea, et ma kohe ei närinud läbi. Minus on vist miski lootus säilinud. Ühesõnaga nägin selle kuulsa Vet-isiksuse ära viimaks.

Panin Corinto valmis. Olin õnnelik, et saime varakult sõitma, sest päike mõjub meile mõlemale hästi ja arvasin, et teda on hea rahulik täna ka pesta, kui söögiaeg pole. Nii oligi. Aga enne tegin natikene kordet ka ette. Nii 5 minutit vist mõlemale poole, sest igasugune energia on hobusel kadunud, kui sadul selga panna. Seega natuke soendasime kordel ja siis selga.

Ellile andsin täna kaamera pihku ja sõitsime koos Angelo ja Macellaniga. Avastasin, et jube keeruline on ikka sõita meie platsil. Pole nagu plats, et ruumi küll. Kus on takistused, siis on lombid, siis palmid ja nende oksad ja siis rada, mida mööda Angelo takistustele peale sõitis. Kakerdasime seal saja asja vahel. Ahjaa, alguses oli Marlon ka veel platsil.

Sellest hoolimata oli Corinto väga tubli ja nunnu täna. Päike mõjub meile hästi, ma tean seda. Lasin tal täna joosta üsna palju pehme ratsmega, et ei sikutaks teda kusagile alla vaid keskenduks edasi liikumisele. Tuli hästi välja. Hoidis oma pead rahulikult. Siis avastasin, et traavis suunamuutust tehes ta koperdas mul kaks korda. Hiljem pildilt ikka nägin ka, et tal esijalad lihtsalt liiguvadki nii, et kui lohakalt neid tõstab, on oht koperdada. Ei olegi mingit muud müsteeriumit. Võtsin siis takistuste vahel trajektoori ette ja tegin algul üleminekuid samm-traav ja siis suunamuutusi ja volte. Ta "keeramislihased" on ilmselt natuke jäigad :)

Lõpuks oli tunda küll, kuidas ta pehmemaks muutus, sest alguses tahtis mul pööretel pidurdada ja oli justkui hästi ettevaatlik, aga lõpus tegi mul ilusas ühtlases traavis pöördeid ja lausa tahtis traavida. See oli hea. Mõlemast jalast tegime paar lühikest galopilõiku ka ja lõetasime. Ma olin nii rahul. Sinnamaani, kuni nägin pilte... Ma ikka ei oska üldse ratsutada enam. Jalad loksuvad ja varbad väljas, põlved lahti, selg kõver ja käed liiga kõrgel. Mu "karukäpa" efekt hakkab ka tagasi tulema. Jube inetu... Aga muidu tegime paar sammu nii proovimise mõttes sääre eest astumist ka. Hobune on ikka tubli.

Pärast pesime ja mõnulesime päikse käes, varastasin jälle ühe porgandi talle (sest enda omad ununevad koguaeg maha) ja läks boksi. Siis kordetasin Elekrat. Uskumatu, milline iseloom sel hobusel ikka on. Alati, kui pikka aega boksis seisnud, siis kordel teeb lihtsalt rodeot ja on valmis inimesi tapma. Tõeline bitch. Korderingile saime, siis lihtsalt oli kahe jala peal ja sihtis mu pihta. Aga 20 min hiljem lööb tema leebe naiselik olek välja ja ta on nõus veel mõned ringid rahulikult traavima. Homme on talle ratsanikku oodata, seepärast ta täna kordel end "tühjendamas" käis. Aga need kabjad...

Õhtul saabus veel Elio ka. Jõudsin enne mehe autost väljumist Ellile öelda, et äkki keegi paneks talle südamele selle ussirohu ostmise... Aga Elli ütles, et sellega juba ok, räägib hiljem. Seega Elio niisama vahtis talli vahel kasse ja küsis mu käest, kas ma ikka sõitsin ka ja muid lolle küsimusi.

Kui mees koju läks, ütles Elli, et ratsaspordi liidu tarvis tuleb litsentse uuendada nüüd ja selleks on vaja passis vaktsiini-kleepsu. Kuigi Elio meil võistlemas ei käi ega vaevalt sinna kunagi läheb, suutsid nad kuidagi mehe ära kavaldada ja ta oli öeld, et kui dokumendi jaoks ikka vaja, siis jah, las C ostab vaktsiini ja ussirohu, tema saabub hiljem rahaga. C ostis, ussirohu ja vaktsiini sai hobune ära, mees tuli ise ka talli, aga ilma rahata. Ja veel tegi tüüp sellise triki, et kuna ta asjast midagi ei jaga, siis vaatas, et eelmisel aastal polegi vaktsiiniklepsu. Aga kui hobune võistlemas ei käinud, polegi lugu. Tema aga kartis, et äkki nüüd peab tagantjärgi teise vaktsiini ka tegema (ja veel raha välja käima) ja muutis eelneval vaktsineerimisel kuupäeva ära. Täitsa lammas ikka. Vähemalt on hobusega nüüd kõik korras ja sel aastal tohiks idee järgi võistelda ka. Ussirohi ka saadud, mis oli kõige olulisem.

Päikesejänkud

Täna pidime minema hobuvarustuse poodi pärast talli, aga ei läinudki. Elli viis mu talli, rääkis plaanist ja siis pidi minema. Seega panin C-le Arese valmis ja valvasin platsi ääres Filippot (kes on nii rumal, ega oska oma närimiskonti suurte koerte eest kaitsta). Tõstsin paar latti ka Aresele ette ja lõpetasime. Ehitasin oma kordeaia (tondino) lattidest ja teesulgudest püsti jälle ja panin Corinto kordeks valmis. Nii ninnunännu noh.

C jäi Angielot ja Francescat ootama, kes oma Macellaniga täna esimest korda sõitma hakkasid. Meie aga läksime platsile.

Umbes 1/4 meie tondinost ja Corinto B isiklikult

Sest nautisime päikest

Naljakas Corinto

Viimasel pildil oleks tüüp nagu ilma jalgadeta. Aga sain ta ilusasti jooksutatud ja energiat natuke vähemaks. Pessu minnes paistis päike meile peale ja hobune oli täna nii rahulik ja lasi silma päikse käes kinni. Tavaliselt on tal igas võimalikus suunas vaja nihverdada, eriti, kui söögi aeg juba ka on. Aga kui mina Corintoga lõpetasin, siis just hakkasid platsile minema Angielo ja Macellan. Ikka kohe tallis võõrale hobusele algaja ratsanik selga ja see hirmus tee platsile vaja kõndida. Hobune oli tagurpidi, kõrv kikkis peas ja puhises kõige uue peale, mida jälle näinud pold siin. Angielol endal ka paistis keps üsna nõrk olevat. Aga noh, mis ma ka tean. Parem nautisin päikest pesuboksis ja lõikasin Corinto karvu natuke. Trmmisin lõuaalust, sõrgatsitutte, piirdekarvu ja lõikasin kõrvade taguse uuesti puhtaks. Tegin veel boksi ära ja varastasin oma kõrvikule porgandi. Ükspäev tahaks lakka lõigata ja kabjad alt korda teha, kiilud on ikka täitsa metsas omadega, peaks need vanad tükid ära lõikama.

Veel kordetasin Nearcot ja jõudsime platsile siis, kui Francesca jalutas juba Macellaniga, seega ma ei näinud midagi sõidust. Lõpetasin Nearcoga ja lõpetasime tallis ja C tõi mu koju ära. Homme jälle talli ja siis ilmselt pean Corintoga sõitma ka, Elio mainis ka, et tahab näha ja ilmselt tuleb talli. Eks seda homme vaatame. Loodan, et me käna ei käi siis jälle. Alati on Elio kohal olnud, kui kukume. :P

Julged väited

Vabadest päevadest pole mittem idagi tarka kirjutada. Hommikul olen sarvesaiasid omale toonud, poes käinud, söönud, koristanud ja ühe huvitava mah jongi mängu arvutisse laadinud. Laupäeva õhtul käisime C'ga Montaltos ühes pubis muusikat kuulamas.

Täna käsin tallis. Kell pool 2 hakkasin valmis panema Arest, siis kordetasin Macellani ja Mendietat ja tagasi jõudes jagas C isa heinasid, seega Corintot enam kordetama ei läinud.

Marlon oli ka tallis, kui sinna jõudsime. Ja sellest tulenevalt tahtsin kirjutada teile ühe päeva pärli. Nimelt helistas Marlon hommikul Cicciole ja ütles, et kohtus tänaval Vincenzoga (Elektra omanik) ja tal tulid hobused meelde. Et kuidas plats on, kas tohib ratsutama tulla?

Teine pärl oli aga veel. Mis kinnitas, et vahel on mu sisetundel ikka õigus. Angielo kurikuulus hobu-saaga. Et viimaks ometi siis korralik hobune ostetud ja Ciccio nii kiidab seda uut tegelast ja ütles mulle ka, et kui ma seda hobust sõitmas näen, siis ütlen, et Cicciol ikka oli õigus. Ma sügavalt lootsin, et see on nii. Aga paar korda hobusega kokku puutudes (ta tekki parandades ja boksi puhastades) sain ma aru, et selle looma jalad küll omadega täitsa korras pole.

Täna tegin kordet, sest angielo tahab homme sõitma tulla. Vasakule poole alustasime ja kõik oli üsna ok. Liikumine on selline lahtine ja teda ei pea palju takka ajama, et ilusasti jälge jookseks. Alguses oli krampis, aga pärast hakkas ennast ka alla poole sirutama ja kumeraks voolima. Galopi ajal tahtis metsikult suurt ringi joosta ja tundus suust hästi kõva, et ei allunud mu kutsele sissepoole jooksma tulla. Lihtsalt rippus korde otsas. Ja tol hetkel meenus mulle, et samuti Pugliast tulnud Ares tegi algul täpselt sama moodi. Ma ei tea, mis süsteem neil kordetamiseks seal on.

Hoidsin aga neil tagumistel jalgadel silma peal, sest neid ei tahtnud ta mulle jälle puhastamiseks üles anda. Kannaliiges teeb painutamise ajal nagu mingi nõksu. Ma ei tea, ma ei ole osav jalgade vaatleja, kuid midagi seal on tõepoolest teistmoodi. Siis vahetasime suuna ja paremale oli ilmselge käiguvahe. Pea hoiakust oli näha, et hobune nagu lonkaks, samas ei saanud jalgu vaadates aru, millist hoiab. Sammus pold väga hull, aga traavis oli nii nähtav, et isegi Elli sai vaadates aru, et mingi jama on. Kuna nad eile ka kordetasid, siis küsisin, et kas see on ok või on midagi juhtunud. Kuidas eile oli? Ja pärl tuleb siit - C ütles, et hobune liikus Puglias ka samamoodi. Kerge muigega veel ütles, et no mida sa siis tahad hobuselt, kes nii vähe maksis noh..

See oli see hetk, kus ma ei osanud enam mitte midagi öelda. Jäin vaid mõtlema ja mõtlema.. Et kas tõesti need ülejäänud kaks hobust olid veel hullemad, keda nad seal proovisid? Kas C-d üldse huvitas see, mis seisukorras need jalad olid? Äkki talle meeldis ainult värv, sest seda ta kiidab koguaeg. Või huvitas ainult hüppamine, et see oli hobusel kõige parem ? Aga mida ma imestan ? Ei tasu ju enam... Aga lihtsalt, kuidas saab kiita sellist hobust ja osta kalli raha eest, kui ta pole korras omadega ? Ah..

Meenus jutt sellest, kuidas keegi, Paolo äkki Luxile oli rääkinud, et tahaks tervisekontrolli teha. Noh, selle korraliku, et vereanalüüsid ja röntgen jne.. C oli öeld, et see kontroll läheb sama kalliks kui hobune ja pole mõtet teha, sest siis tuleb niikuinii mingeid haigusi välja, mis nii odaval hobusel kindlasti olemas on. Siin riigis pole mingitki hobukultuuri ja siis nad räägivad, kuidas 4000 € ostetud hobune on "odav ja niikuinii haigusi täis". Seda juttu võiks rääkida kuskil Lääne-Euroopas, aga mitte siin, lõunas.

Minumeelest võis viimati veel Eestist ka leida 4000 € eest hobuse, kellega võib kohe sõitma hakata ja kes ei toetu vaid 3-le jalale. Muidugi on hobuseid igasuguseid ja hindasid täpselt sama palju, kui müüjaid, aga no mulle tundub, et igal juhul läheks ma sellise raha eest Eestist hobust ostma, kui siia... Vot niisugusele arvamusele olen mina jõudnud.

Lisaks mõtlesin täna, kui lammas ma olen, et ei teinud Arese ilusatest kapjadest pilti, kui veel suvi oli ja ma siia saabusin. Tore oleks olukorda võrrelda 6 kuud hilisemaga. Enam need kabjad nii ilusad ei ole. Süüdi sepp ja boksi hügieen. Vot nii julgen väita.

Natuke tööd

Reede õhtul käisin veel Silas, täpsemalt Camigliatellos. Seal siiski sadas lund, nagu ilmaennustus lubas. Tee peal nägin meie tüüpilist kevadet, vesi lendas kahte lehte, kui autoga sõitsime, tee ääres olid lumevallid ja igal pool lörts ja plöga.

Aga mida kõrgemale, seda lumisem ja ilusam. Lund sadas ja õues polnud tuult. -2 kraadi ja täiesti muinasjutuline aeg. Vaikus. Mida siin ei kuule just tihti muidu. Oh..

Imelik on küll Lõuna-Itaaliast nii lumiseid pilte postitada...

Laupäeval käisin tallis. Vihma sadas veidi, aga puhastasime hobuste kapju. Nearco, Ares ja boksis Mendieta, sest Luisa ja Piero saabusid Matildet pügama. Veel käis igasugu rahvast juttu ajamas ja ka Carlo käis, keda pole vahepeal näinud. See Matta omanik, kes kunagi oma hobust meie tallis hoidis. Aga ei midagi huvitavat. Lihtsalt masendav on vahel kuulata, kuidas C ikka räägib igasugu imelikku juttu bokside puhastamisest ja hobuste haigustest, mis tegelikult pole tõsi. Et boksidest võib junne koristada iga päev ja siis puru välja vahetada 20 päeva tagant. No pole tõsi ju. Ja La Luxi vaaasime ka kõik koos ja mõtlesime, milles ikka viga võib olla.

Luxil jälle söömisega probleemid. Ei söö heina. Ootab ainult oma müslit ja seda krõbistab lõbuga, nüüd ei joo vett ka väga ja on näha, et vedeliku puudus. Junne teeb ja seedimine läbi käib, junnid on aga üsna kuivad, kuna vedelikku vähe. Muidu hobune lõbus ja rohtu ka sööb, aga heina mitte. Uudistasin kiiresti ta suus ringi, aga mis sealt ikka üksi leida. Seda nägin vaid, et hundihambaid ei paistnud olevat, katsusin ja jõudsin ilusti esimeste purihammasteni välja. Vasakul pool pold viga, lihtne katsuda, kuid paremal pool oli hobusel heinapallikesi suus ringi käimas. Ei tahtnud lasta seda poolt väga katsuda ka. Hambaarsti on vaja noh. Minuarust ilmselge, ja ma ei tea, mida nad heietavad seal... Aga noh, ma ei taha teada, mida siinsed vetid üldse hammastest teavad...

Corinto tuustikuga käisin õues jalutamas natuke. Päitsed ja korde. Lahti ei tahtnud lasta, sest vihma tibutas ja mul ei old suurt tahtmist teda pärast püherdamist puhtaks kraapima hakata. Jooksime käe kõrval natuke ja lasin rohtu näksida.

Pühapäeval magasin kodus ja käisin pärastlõunal Metros. Pole lihtsalt midagi tarka teha. Tibutas ka jälle, kuigi mega soe ja mõnus ilm oli. Sõin jäätist, enne kui läbi vihmakese koju jalutasin.

Eile olin ka kodus ja elli saatis sõnumi, et täna hommikul 9.30 tuleb mulle järgi. Seega täna hommikul talli, vahetasin riided ja hakkasin bokse puhastama. C pidi Elliga korra Cosenzas käima ja nii puhastasin Petulia boksi täielikult ja Matilde pool üksi. Teise poole visaksime Ciccioga ja Lady ka. Siis pool Corinto boksi ja saabus uus saepuru. C laadis uue saepuru kotid kõik pesuboksi, et hea lähedal talli viia. Seega puhastasin pool Corinto boksi üksi traktori peale ja läksin käiskäruga Angielo hobuse boksi puhastama. 6 tavalist kärutäit sain mõnuga kuskile kaugele sitahunnikusse kärutada mööda mudast teed. Täitsa lõbus. Siis veel 6 kotti saepuru asemele ja C jagas ees tallis saepuru ära.

Macellan on tore hobune küll ja tal see teki hõõrutud koht ka õlanukilt paraneb. Aga avastasin, et mulle ta jalad küll ei meeldi. C oli tagumistele pinded peale tõmmanud. Sain algul aru, et hobune ei olnud seal Puglias sõidus olnud ja seepärast võeti rauad alt, aga tegelikult neil seal hea liivaplats ja müügikatel võetaksegi rauad alt, et liigseid kulutusi vältida. Vot siis loogikat.

Seega hobune töötas seal iga päev. Nüüd kui meil vihma tõttu ainult boksis seisab, arvas C heaks pinded peale kerida. Kui boksist kõik saepuru olin välja vedanud, ilmnes tõsiasi, et boksi prand on ilmatu kõver ja ühe suure auguga ka, nagu Tallinna tänavad, millest viimasel ajal meedias kõvasti juttu on. Igatahes, hobune seisis palja põranada peal jube ebakindlalt ja kui ühe jala veel auku pani, ei osanud ta kuidagi olla ja värises jalge peal. Kui jala august välja mõistis tõsta, siis virutas kora jälle jalaga tahapoole ja otsis tasakaalu.

Pärast lõunat pidin hobuste jalgu puhastama. Mendieta, Macellan ja Corinto. Siis kerisin Macellanil pinded maha ja mida ma nägin. Parema tagumise jala sõrgatsiliigese kohalt oli jalg paistes. Aga mitte tagant poolt, kus on enamus kõõluseid ja kõõlusetuped vaid kraniaalsel poolel. Kuum ei olnud, aga nägi ausaltöeldes väja nagu mingi sirutaja kõõlus oleks paistes olnud. Katsudes jäi aga mulje, et nahaalune kude on paksenenud. C katsus korra ja ütles, et tema ei usu, et midagi tõsist on. Ok. Pindesid ööseks peale ei pannud enam ja hobune läks puhaste papudega puhtasse boksi tagasi. Ahjaa, tagumisi jalgu üles ka ei andnud, nagu kivist oleks liigesed. Lihtsalt toore jõuga kangutasin jala üles. Ning nüüd nägin veel, kuidas see teine sepp ka kilbita raudu oli taga kasutanud. Esimest korda kusjuures nägin oma silmaga. Ees, kilbi kohal oli see eest kaks lisa naela, eeldan, et nii peabki olema siis. Aga eks ma uurin, et targemaks saada. Esimestel olid ka kahe kilbiga rauad.

Kui viimaks oma tüütuse-hunnikust Corinto ka puhtaks tegin, andis C heinad ja pool tundi hiljem müsli. Heinad said hobused täna kell pool neli. Ja mul pold mahti küsida, et kas järgmise korra saavadki heina alles homme hommikul, aga pani mõtlema küll. Kahe tunni pärast on kõigil boksid tühjad sellest heinast ja siis vahivad rõõmsalt lakke edasi. On ikka elu. neil oleks paras üks hangutäis heina veel nii kell kaheksa või üheksa õhtul saada. Aga noh...

Homme vaatab, kui ei saja, lähen talli.. Praegu lähen aga "rapesid" puhastama ja keetma. Miski brokkolilaadne roheline. Jah, ma olen ka maltsa hakanud sööma.. Olud on niisugused. :)