Pühapäeval oli suvi

Kuna mul vaba päev oli, sõin lõuna ajal kõhu ülimalt head pastat täis ja umbes poole kahe paiku läksin õue jalutama. T-särk ja jakk, aga palavus tahtis jalust maha võtta. Ainult t-särgi jaoks oli natuke liiga tuuline. Igatahes super mõnus ilm ja tore jalutuskäik oli.

Palavuse vastu aitas üks jogurt marjadega ja viimaks läksin Metrosse varju  ära.

Leidsin poest nii palju häid ja magusaid asju, aga mu südame võitsid suured beseeküpsised. Võrratu. Ja ausõna ma hakkan varsti rannahooajale ka mõtlema...

Õhtul ostsin omale pitsa koju kaasa ja vaatasin filmi "Water For Elephants" (Vesi elevantidele) Kuigi ma seda juba ennen äinud olen, vaatasin seekord veidi teise pilguga. Tõmbasin natuke paralleele siinse eluga. Päris naljakas oli nii mõelda. Igaljuhul soovitan tsirkuse filmi teistelgi vaadata. Elevant on nii tore (:

Esmaspäeval enam ilm nii ilus polnud. Päike oli vihmapilvede taha kadunud ja iga hetk ähvardas sadama hakata. Sellest hoolimata pani C Nearco valmis ja palus mul Mendietat kordetada. Ütles, et hobused said eelmine päev ka liikuda, seega mingit rallit ei tule. Mõlemad olid tublid. Marlongi saabus sõitma.

Mendieta pesu ajal Marlon aga tuli platsilt hobusega tagasi. Kurtis, et hobune vist lonkab või ei taha hästi liikuda. C ütles talle, et sammus küll midagi näha pole. See pole tõsi. Hobune on väga kangete jalgadega ja boksiski on näha, et ei tõsta neid õieti. Ma ei tea, mis C-l pähe jälle lõi ja läksid platsile hobusest viimast välja pressima.

Seejärel andis C Angelole trenni ja mul jäi nii palju aega, et Corinto boksist välja võtta. Kaitsmed ja valjad ning kordega platsile. Ta jäi mul esimest korda enne platsile sisenemist seisma ja vaatas mind lolli näoga, et kas me tõesti midagi muud ei võiks teha. Igatahes käitus ta kordel äärmiselt tublilt ja ma ei kiusanud teda pikka aega. Kokku olime platsil vast 25 min ja alustasin paremale poole liikumisega. Mõned korrad ikka üritas mul minema joosta ja mulle nägu keerata, aga ju oli ikka tahe joosta nii suur, et lõpuks jooksis rahulikult. Ka vasakust jalast hiljem tegime traavi ja natuke galoppi ka. Täpselt nii palju, et saaksin oma märguande peale tagasi võtta ja töö positiivses meeleolus lõppeks. Ei tahtnud hobust ka märjaks ajada, kuna karv on meil endiselt päris pikk ja nüüd veel lahti ka. Oh, kevade rõõmud.

Järgmiseks panin Walterile Elektra valmis. Nad läksid platsile, ma koristasin talli, kui platsile jõudsin, sõitis Walter lahtiselt. Elli selgitas, et C lasi hobuse lahti, kuna too ei nõustunud enam kordel käima. Elektra ja kordetamine pole just väga kokkukäivad mõisted jah. Ta jääb seisma või hakkab sööma ja kui piitsaga edasi utsitada, virutab tagant üles.

Saime teda, et Manuel trenni ei tule sel korral ja läksime talli. C-l oli kiire Arese valmispanekuga ja lasi Walteril üksi hobuse pesta. Juba.. Teised trennilised veel väga ei teagi, kuidas hobustel jalgu üles võtta ja neid puhastada, pesta. Aga ilmselt mängib rolli see, et Walteri isa nende kohvi- ja nänniautomaatide firma omanik on, seega rikas mees...

Panin samal ajal Arese valmis, kui Elektra pesus käis. C läks selga ning Walter isaga ja Angelo siis ka sõitu vaatama. Olgu mainitud, et viimati käisid hobused meil sõidus vist jaanuari lõpus. Vahepeal vist oli veel mõni üksik päev, aga siis ainult kerge trenn. Ares on paksuks läinud selle ajaga. Korralikult ikka. Laudja peal on vagu ja kael on pekkis. Tema rinnarihmaga martingal ei olnud ka enam paras talle. Aga kui ma tallis veel mõned Elektra asjad ära pesin ja ka platsile jõudsin, panid Elli ja Angelo seal Aresele takistusi ette. See soendus ei kestnud 15 minutitki, kui C juba hüppama hakkas. Pärast 6 hüpet läks meeter ja natuke rohkem ette ja seejärel teised 90-100cm takistused platsil. Ares oli varsti täiesti vahtus kaelalt ja selle peale C hakkas kohe rääkima, et näed, nii kaua on ju hobune seisnud ka, et ei saagi pikalt midagi teha, kohe vahtus. Nojah, aga kui hobune vormist väljas, siis miks peab pärast 2 kuud kohe hüppama hakkama. Imelik oli seekord lihtsalt, kuna tavaliselt ta ei hüppa esimesel päeval pärast pausi ratsutades. Aga ju siis oli vaja näidata.

Hobust pestes kuulsin veel, et pühapäeval oli Mendietat üldsegi Manuel kordetanud. See väike poiss. Ma loodan, et C ikka alguses hoidis ise hobust. Olgugi, et Mendietat on üli lihtne kordetada, aga üle pika aja esimest korda väljas ja poisil esimene kord kordetada. Ares oli üldse Ciccio käest lahti pääsenud ja lõpuks kablutas üksinda põllul ringi.

Küsisin veel, et kas nüüd on helistatud veterinaarile, et too Luxi vaatama tuleks. Ei ole. Aga kuulsin, et C sel päeval telefonis Paologa rääkis, seega uurisin, et millest? Aga C oli talle helistanud ise, kuna laupäeva õhtul ta ei saanud Paolo kõnele vastata ja ootas neid pühapäeval talli. Kuna keegi ei tulnud, siis helistas. Aga Paolo oli laupäeva õhtul tahtnud vaid Cicciot pitsat sööma kutsuda... Esmaspäeval telefonis rääkides küsis mees vaid, kuidas hobusel läheb ja kas sööb ja ju siis on kõik korras. Millal vetile helistatakse.. Ei tea keegi.

Ma tahaks teada, et kui niisugune asi ravimata jääb, et pool palet.. tähendab, nüüd juba terve pale hobusel üles paisunud, kuum ja kõva on... siis mis pärast juhtuda võib? Kuhu see põletik levida võib, mis hammastest saab... Aga ma arvan, et ma jõuan sellele jälile, et vähemalt järgnevad 4 kuud on mul võimalik olukorda vaadelda... Hämmastav.

Täna olin kodus, sest meil jälle vihmaperiood ja hobused pärast eilset liigutamist boksis. C teadis küll, et vihma hakkab sadama, imestasingi, et miks need hobused siis "paariks päevaks välja peab võtma". Ütles ju, et las seisavad parem. Aga ilmselt mängib rolli see ka, et kuu aja pärast on Salernos üks suur võistlus tulemas ja mõtetes kõik kibelevad sinnapoole... Kuigi ma olen enam kui kindel, et see asi jääb meil plaanist välja. Ma vähemalt loodan, et me ei lähe ennast sinna lolliks tegema.

Tegin hoopis panna cottat ühe poes müüdava põhja abil. Hiljem lisan pildi ka, kui seda sööma plaanis hakata. Hea hea! (:

Talliuudiseid... C keeldus uue hargi ostmisest, sest siin lähedal ei müüda piisavalt "head" harki tema meelest. Parem olgu siis katki.

Eile vedasin Macellani boksi tühjaks. C ütles, et seal on kaks kärutäit välja viia, viisin 6 ja pool. C isa käis vahepeal vaatamas, kas ma ikka veel sealt midagi välja vean... Ütles, et näed, siia ei mahu traktor ka. Ta on vist ainus inimene, kes seal peres midagi üldse jagab...

Täna oli päeval 18 kraadi sooja ja kell 17.30 läksid hobustele teised tallitekid ööseks peale...

Ükski hobune ei teinud platsil tööd täna, sest öösel sadas jälle palju vihma ja seal on endiselt kole ja ligane. 

Luxil pole ikka veel veterinaar käinud ja tema pale järjest paisub ning paistetus tugevneb. Täna käisid omanikud ütlemas, et neid ei huvita enam, palju see lugu maksma läheb, nad tahavad head veterinaari. C kehitas õlgu, et noh, kui tahate maksta, eks siis peab helistama. Aga Ciccio peab helistama.. Sellest ma ei saanud aru, et miks omanik ise ei või helistada. Nad vaesekesed usaldavad C-d veel endiselt.

Täna pügasime Mendietat. Äärmiselt ebaoluline tegevus mu meelest, kuna hobuse karv pold üldsegi pikk, vahepeal läks omal järg sassi, kust pügatud, kust mitte. Aga nüüd ei lähe seda masinat enam enne uut talve vaja.

Veel mainisin, et meie aedik on ju puha katki nüüd.

C: Jah, on küll, tuleb üldse ära koristada. Esmaspäeval koristame ära.

Mina: Ja siis ?

Elli: Siis C tahab mingi masinaga pinna üle teha, et se ühtlane ja sile oleks, et platsiga kokku liita.

Mina: Ning siis... ?

Elli: (kehitab õlgu)

Mina: Meil siis polegi aedikut enam?

Elli: C tahab uue aediku teha sinna uue tulevase platsi lähedale...

See uus plats, mille valmimisest on räägitud juba sellest ajast, kui me praktikale siia talli tulime. Siis oli jutt, et 2012 jaanuar saab kooritud maapind liivakatte... Tulime jaanuaris ära, ei midagi. Elli kirjutas mulle Eestis olles, et aprillis hakkavad tööd... Ei midagi. Tulen juulis.. Ei midagi. Jutt oli, et tehakse septembris... Ei midagi... Noh, ühesõnaga, kuidagi ei edene see asi. Nüüd oli jutt, et järgmine nädal pidi info vajamineva raha kohta tulema. Et ehk siis on lootust? 

Aga nagu ma aru sain ja pealt kuulsin, kui C E-ga rääkis, et sinna tuleb aiake ja väliboks neile hobustele, keda enam vaja pole. Nii ütleski. Et poni ja Tosca ja kitsed-lambad. Nii saab kaks vaba boksikohta. Pealegi pole seal uuel maal nii palju ruumigi, et koplit teha... Kordeaedki tuleb imepisike ja plats vist ka veidi väiksem, kui praegune.

Ühesõnaga kõik see jutt, mis C suust tuleb, peab minema ühest kõrvast sisse ja teisest kõrvast välja. Ta ajab ikka nii villast kogu aeg, et ma hakkan ta vaimse tervise pärast juba muretsema...

Aga muidu on tore. Kevade lõhn jõuab iga päevaga lähemale ja juba nägin midagi ilusat. Õitsev mandlipuu! Veel õitseb siin "mimosa", kollastes õites puu. Ma ei teagi, mis ta õige nimetus meie keeles on. Igatahes on selle õite kinkimine traditsiooniks siinsel naistepäeval. Ja internet teatas, et ka Venemaal on selle oksa kinkimine populaarne.

Mina sain eile õhtul mimosa kooki proovida, mis naistepäeval tavaks ja muidugi oma lemmikmaiustusi (: Kena õhtu oli.

Homme on vaba päev ja loodan, et ilm on ilus ja veel homme ka soe. Esmaspäeval pidi jälle jahedamaks minema mõneks ajaks ja siis pidi päris kevad tulema. 

Mida vähem tead, seda lihtsam

Teisipäeval tegin ka Ciccio asemel boksid. Vaatasin kellalt aega ja kogu selle jama peale kulus mul poolteist tundi. Ehk siis kolmel hobusel tekid maha, kõik hobused harjaga üle, boksist junnid ja heinad ära, puhastada neid uuesti, kui püherdanud on, kaks korda käru tühjendamine ja põranda pühkimine.

Ma pole kunagi mingi välenäpp olnud ja andke andeks, sellise hargiga on natuke raske neid bokse koristada...

..aga siiski Ciccio poole tunni ja ühe kärutäiega ma ei konkureeri. Aga eile ja täna sain asjale pihta. Ma lihtsalt pole kunagi süvenenud asjasse.

Igatahes teisipäeval C tegi Elektra tagumised kabjad ka korda ja siis Walterile kordet tegema jälle. Mina aitasin Alessandrat Luxiga tallis ja märkasin, et Elio oli jälle kohale jõudnud. Tuli talli küsima, kas ma Corintot kordetan täna. Ütlesin, et plaan on küll jah, aga alles hiljem, kuna enne on teised tegemised. Ta vist ei tahtnud mind väga uskuda, aga noh, järgmine kord teab, et peab natuke hiljem tulema.

Kui Elektra pestud, võtsingi Corinto käsile. Platsil sõitis Andreina Elektraga ja rahvast oli platsi ääres veel. Olin seekord valmis, et ta mul käest minema tahab panna, nagu eelmisel korral. Seega minu rahulikult eeslikesest sai täielik metsaline kordel, kes kihutas galoppi, kargas kõigi nelja jalaga õhku, üritas mind väga osavalt sihtida ja teda edasi ajades oleksin kaks korda kabjaga näkku saanud. Pole ta nii heatahtlik midagi, ta ikka usinasti üritab mind teise ilma saata viimasel ajal. Ja siis Ciccio rääkis kõigile, kes platsi ääres üsna üllatunud nägudega meid vaatasid: "Näete jah, kuidas perutab?! See on see, et hobused boksis seisavad. See on normaalne. Näete jah, näete ikka jah, vaatate... Vahi, kus virutas, aga pärast on nii hea rahulik hobune, oi, kui hea ja tore hobune see Corinto on. Nii tubli ikka. Näete jah, kuidas hüppab." Dahh...

Aga kui hobune rahulikumalt jooksma hakkas, märkasin, et käiguvahe on. Ei imesta mitte millegi üle. Sellise rabelemise peale külmade lihastega muda sees on ime, kui midagi paigast ära ei tõmba. Aga ma nimme viisin Corinto välja, sest Ciccio rääkis, mismoodi pole mõtet hobust üheks päevaks kordele viia, kui järgmised päevad jälle boksis seisma peab. Jah, ma ei ole ka sellega nõus, et hobune oma energiaülejäägi maha rabeleb, ehk oma lihasele või kõõlusele vms haiget teeb ja järgmine päev jälle liikuda ei saa, aga seal boksis veel kauem seistes ei saa neile hobustele varsti enam normaalselt ligigi. Aga jah, C ei öeld käiguvahe kohta midagi. Ta ilmselt ei märganudki või pidas seda täiesti normaalseks jälle. Mina panin hobusele higiteki selga ja jalutasime käe kõrval kolm suurt platsi-ringi ning seejärel pessu.

Kolmapäeva lõunal talli minnes ütles C, et ma bokse ei pea tegema, et ta tegi need juba ära. Ise pidi ta pea tunnikese ära käima ja ütles, et ma käsikäruga veaks tühjaks Arese, Nearco ja Mendieta boksi. Uue saepuru toob aga ta ise, kui tagasi jõuab. Seekord on saepuru laetud kaugele heina juurde, katuse alla ka. Vihma ka kusjuures tibutas õues ja suht inetu ilm oli jälle, ent soe.

Nearco boksi tehes jõudis mulle ka kohale, miks nad kõik räägivad, et kaska peab pähe panema, kui hobustega tegeled ja mitte ainult ratsutades. Kuna hobusel on aken läbipaistva plaadiga kinni löödud aga ta endiselt muffigi ei näe, siis mingi õues toimuva jama peale ta ehmatas. Ja ehmatas nii rõvedalt, et keeras ennast korraliku hüppega boksis ringi ning lajatas oma lõualuuga mulle piki pead. Ei olnud tore, kelluke helises tükk aega veel, aga äkki tuligi mõistus koju tagasi...

Igatahes Lady boksi jõudsin ka ära teha, siis juba sadas veel rohkem ja sinna kärutasin ise saepuru, sest tegin boksi omaalgatuslikult. C meelest oleks see võinud homseni ka seista. Siis tuli küsima, et kas ma Corinto boksi tahan ka teha, et kui ise tahan, võin, aga talle sobib nii ka. Nojah, kolm tupsujalga on omadega korras, rohkem pole tema asi. ent ma olin üsna väss ja läbimärg, seega pidi corinto ühe päeva ootama veel.

Elli viis mu koju ja teel rääkis, kuidas pühapäeval oli Luisa talli tulnud. Mina ja C nägime Luisat-Pierot laupäeval. Pühapäev oli mul vaba ja parajasti polnud Cicciot ka kodus, talli juures askeldas C isa. Luisa oli küsinud, et kus kõik ülejäänud on, et ilm ilus ja mis toimub? C isa, muhe vana nagu ta on, hakkas Luisale seletama, et ta ei mäleta ka, kuhu nad kõik läksid, aga kuskile nad lendasid, mingit hobust vaatama, kolmekesi.. Ei teagi, kuna tagasi tulevad... kas paari päeva pärast vist. Luisa oli näost suht ära tõmmanud, eks kadedus tegi oma töö.. Muutis meelt ja ei läinudki Petuliat kordetama, jättis Petulia nänni talli ja põrutas minema. Olgu, hea nali. Aga Elli rääkis, et oli Luisaga kokku juhtunud teisipäeval ja see oli pärinud, et kus me kõik koos käisime. Ja Elli pani oma rada edasi... Et lendasime pühapäeva hommiku Hollandisse, Ciccio mingi uitmõte, ostis meile piletid ja käisime talle hobust otsimas. Meid oli kaasa vaja, et aitaksime inglise keelt rääkida. Luisa päris, kas hobuse ka saime, Elli ütles, et ei, liiga kallid olid. Pff.. Selle raha eest, mis kulub kolmele inimesele äkki Hollandisse ja tagasi sõiduks, saaks siit riigist ka normaalse hobuse. Ilmselge jamajutt ju. Ahh... Ja milleks seda vaja oli? Miks peab nii mõttetut jama üles keerama...

Aga tegelt räägin siis seda, et eile, kui tallis oli üksi aega olla, vaatasin neid bokse... C ei olnud midagi seal koristanud. Kõigil heinad boksis ja must värk. Tüüp lihtsalt jättis boksid tegemata ja mõtles, et ma ei saa aru või.. Elektea ja Mendieta puru oli ilusasti boksi pühkinud, ukse eest ära ja oligi kõik.

Täna vaatasin siis jälle bokse, sest eile said ju lemmikud uue allapanu. No seekord oli ta teinud neid jah, aga ma ei saa aru, mida ma seal rabelesin... Tähendab, nüüd ma saan aru, mismoodi ta neid teeb. Lihtsalt suure heinatuusti võtab välja, mingi suurema junnihunniku ka, ülejäänud puru keerab segamini ja lükkab hargiga tasaseks... Loomulikult üks kärutäis ja pool tundi. Sorry, aga ma nii ei oska...

Ise hakkasin tühjaks loopima Matilde ja Petulia bokse. Matilde on nii hirmul koguaeg ja alustuseks ehmatas traktori peale ja lõi oma pea vastu laetala nii kõvasti ära, et raputas seda tükk aega ja silm oli pahupidi. Lagi on liiga madal ja allapanu kiht muudkui kasvas, sest sealt boksis ei julge C ka rahulikult askeldada.

Petulia ei lase näiteks enam oma pead katsuda. Olen märganud, et pärast pügamist. Piero ju kasutas mokapööra, meie pügasime küll eelmine kord (ja Ciccio alati püganud) ilma selleta. Nüüd on ikka päris paanikas, kui kätt näeb pea lähedal.

Igatahes täna sai traktoriga kõik boksid tühjaks veetud ja uus saepuru ka traktoriga talli toodud. Lausa lust. Corinto boksi läks 11 kotti saepuru. Muidugi kõik olid erinevate suurustega kotid ja kaks olid lausa üsna tillukesed. Alles jäi ka neid mingi 10 kanti, seega väiksemaid bokse saab vast 2 ära teha. Ja jälle on puru otsas.

Ning seda pean ka mainima, et talli sõites näitas Elli auto, et õues on 17 kraadi sooja. Täiesti vabalt võis olla, sest mul oli jopega küll üsna inetu õues olla. Tallis ja õues olin t-särgi väel ja Ciccio käis ja rääkis ka muudki, et palav on. Päikest ei olnud ja pilvine ilm oli. Ja siis, kell 16.30, kui olime lõpetanud, hakkas Ciccio oma kolmele lemmikule TEIST tallitekki esimese peale laduma. Ma küsisin, et palav ei ole v? Pobises midagi, et no öösel läheb ikka külmaks (min 6 kraadi sooja) ja nad ikka pügatud ja... Ei teagi, vast jah, natuke vara. Pani teki tagasi. 5 min hiljem ütleb: "Voh! Ma tean, mis ma teen! Ma tulen kell 7 talli ja panen siis tekid peale!" (Nagu oleks mingi väga originaalse idee peale täitsa ise tulnud....) Well, tee mis tahad, aga pole märganud, et ülejäänud 5 hobust, kes ka pügatud on ja ühe tekiga elavad, hommikuti külmunud oleksid... Ninnunännututpipluti noh... Aga ülejäänud hobustest savi. Mah..

Kõige parem Ciccio ämbrisseastumine oli see, kui Sabina jättis ükskord kotitäie õunu talli, ütles, et need on tema La Luxile, et ehk C lõiguks neid müsli juurde õhtul. C kiidab takka, et ja jaa, jäta kott sinna meie asjade juurde, siis keegi ei võta neid. Paari päeva pärast tuleb Sabina talli ja küsib hobust vaadates, kas C ikka õunu ka andnud on. C vastab, et jaa jaa, ikka söödame neid jah. Mõne aja pärast hakkabC koristama üht nurka, leiab kotitäie õunu ja küsib, et kelle omad need on? Sabina vastab, et need on tema toodud Luxi õunad.... (Mis oleks pidanud juba otsas olema...) :D

Ja lõpetuseks piltmõistatus nr 2 ehk mitu kassi on seekord pildil.

Tegelikult muust elust kirjutades käisime eile õhtul pitsat söömas. Elli ja Ciccio, trenniline Andrea oma tüdrukuga ja Ciccio sõber Eugenio oma kihlatuga. Midagi väga huvitavat ei sündinud, pitsa oli söödav ja pärast sai panna cottat ka, mis oli päris hea ikka.

Ja täna hommikul tahtis korterikaaslane mind siia sisse põletada. Läks kiirustades kodunt minema ja jättis kohvikannu tulele. Sõna otsese mõttes, gaasipliit ju. Ma ärkasin tema minekust hiljem ja toast väljas ka ei käinud enne, kui ta juba mulle helistada jõudis. Hea, et nii läks, korter oli kärsahaisu täis, kohvikann tulikuum ja kohvi mööda pliiti laiali. Kenad lood.

Pärleid päevast

Täna oli nii soe ilm! Nii tore!

Tegin boksid ja võtsin hobustel teise teki maha. Ciccio tegi tagumised boksid. Angelo sõitis omaga ja C läks enne kella kolme juba Elektaga platsile, tegi talle kordet ette ja samal ajal juhendas natuke Angelot. Siis tuli kohale Walter ja tegi Elektral trenni.

Luxile tuldi ka külla ja läksin talli neid aitama. Tuletasin meelde, et valtrapid on nüüd Luxil ja Macellanil täpselt ühesugused, et äkki teevad mingi märgi külge. Angelol oli küsimus, et kumb tema oma on, C vastas, et mis vahet sel on, mõlemad on samad. Niisugune suhtumine siis kliendi varustusse... Nojah.

Kergitasin veel veidike tolmu küsimusega, et kas Luxile veterinaar ka kutsutakse oma paistes pale pärast? Sabina küsis vastu, et ega see hea vet veel käinud pole jah? Ohkas mu negatiivse vastuse peale ja jäi hobust õnnetult vaatama. Ütlesin, et see siiski ei lase normaalselt hobusel süüa ja tegelikult ikka on niisugune paistetus valulik ka. Miks ta muidu üht suupoolt ei taha kasutada. Sabina pakkus, et ju siis peab mingeid antibiootikume jälle laskma kirjutada. No ma ikka andsin mõista, et äkki aitab küll nendest antibiotsidest, see ju muret ei lahenda. Hambatohtrit on vaja, kes asja jagab ja ehk on vaja see hammas üldse kuidagi ära likvideerida, kes teab, mis seal sees on. Asjatundjat on vaja! Ohati raskelt ja lisasin tagasihoidlikult, et tegu on siiski minu arvamusega, eks ole näha, kuidas Ciccio arvab...

Läksime platsile. Sinna oli vahepeal saabunud Elio ja Elli hoidis Elektra korde otsast kinni ning C tegeles Angeloga. Walter ikka vaeseke lasi sadulas üles-alla.

Elio küsis, et millal ma Renatat jooksutan (!)? Mul jooksis hetkeks lühisesse, et keda? Elio: "Millal sa kordetad mu hobust... Corinto oli ta nimi jah, mitte Renata eks..." Naersime natuke ja rääkisin, et tegelt tahaks kordetada küll, aga praegu pean ootama, kuna andrea saabub ja siis talle trenni andma jne.. Kui homme ilus ilm, tahaks jooksutada küll, sest nüüd pole ju aeda ka, et hobust vabaks lasta. Puha katki ja parandada pole seal ka enam midagi, kõik postid on nii mädanenud. Lõpuks Elio maksis Corinto toaüüri ära ja lasi jalga. Üllatavalt normaalne tundus ta täna jälle.

Siis saabus Andreina ja sõitis Elektraga. C vaatas nii teda kui Alessandrat Luxiga. Seejärel saabus Andrea ja läks Luxile selga ja mina andsin trenni ja kui Andreina lõpetas jalutas Ciccio Elektraga sadulas, et oodata Manueli, kes hiljaks jäi. Meie lõpetasime Andreaga, C ütles, et ma nüüd ise Elektrale selga kobiksin ja 10 min jalutaks, et kui ei saabu Manuel, siis koju ära. Manuel aga tuli, seega pool tundi tegi veel Elektra temaga sõitu.

Andrea oli tubli, seletasin talle, kuidas õigele jalale kergendada, et vähekenegi mingit teadmisteringi laiendada. Ta sai asjale suht kohe pihta ja edasi kergendaski õigele jalale. Tegelikult peaks aga rohkem rõhku kätele panema, et need ka rahulikult paigal püsiks ja ratsmeid korrigeerida oskaksid. Aga tasa ja targu.

Kui Elektrale selga läksin (kusjuures, häbi lugu, aga ilma kaskata ja täiesti alasti tunne oli kohe... ), tuli  meelde, kui mugav selle hobusega sõita on. Sadul on ka täitsa ok (kusjuures selles tallis vist hobuse ja sadula vahel parim klapp) ja täiesti võimalik on seal rahulikult ja enam vähem ilusas asendis istuda. Proovisin ka need asjad läbi, mida teistele seletama pean ja tegelt ka ei pea hobust kandadega ribidesse taguma ning ratsmeid kätega selja taha venitama. Täiesti piisab, kui rannet natuke painutada ja hobusele suund anda. Oluline on aga välimist ratset kasutada, sest muidu hobune lihtsalt pöörab kaela kõverasse ja vajub õlast sisse. Välimine ratse ja sääred. Ja nii saabuski Manuel ja panin ta sinna enda asemel istuma.

Seletasin talle kõike nii, nagu olin just teinud ja tundnud, et hobune vastab. Palusin poisil hobust juhtida oma valitud suunas ja natuke takistuste vahel sammus manööverdada, ilma käsi palju kasutamata. Seletasin sääre tööd ka ja palusin proovida. Manuel vastas mulle peagi naeratusega, et on jah nii. Päeva helgeim moment (:

Ja siis pidime traavima ka, aga Elektra oli nii tüdinenud ja väsinud sellet jamast, et lihtsalt ei lähe traavile ja kui läheb, siis paari sammu pärast peatub. Ja seda ma juba Manuelile seletada ei oska, kuidas hobust traavis hoida, kuna tal pole lihtsalt jalgades nii palju jõudu, et need ühe koha peal püsiksid ja hobust edasi ajaksid ning samal ajal tal käed paigal hoiaks ja kehaga ette ei vajuks. Ühesõnaga traavis ta läheb lihtsalt kehaga nii krampi ja keskendub sellele, et hobust jalgadega edasi "peksta" ja pidurdab sellega hobust. Aga vähemalt täna kuuldu jäi tal trenni lõpuni meelde ja loodan, et see aitab teda edaspidi ka.

Lõpetuseks pesin Elektra puhtaks ja märkasin jalalt muda maha koorides, et ühte tagumist rauda polegi all. Platsil seda ei märganud, sest hobuse jalad olid lihtsalt nii mudased ja plats samuti, et midagi pold aru saada. Ja pessu jõudsime kell 6, seega veidi üle kolme tunni oli seda tralli täna hobuse jaoks.

Siis küsis C, et mis Elio head rääkis. Et tema kuulis Renata nime. Ütlesin, kuidas asi oli ja C kommenteeris jälle, et näed, mehel läheb oma hobuse nimigi meeset ära... Nagu iga päev oleks vaja kohe kellegi kallal uriseda.

Veel räägin teile, et Sabina platsil küsis Francescalt, et milline nende paljukiidetud veterinaar on. Tegu siis selle härraga, kes ei tea, kus kiip hobusel käib ja Francesca pere haiged koerad kõik ükshaaval magama paneb, et ravima ei peaks (6 koera aja jooksul, kõik erinevate lugudega). Hiljem kuulsin aga Ellit Sabinaga Luxist rääkimas. "Saan aru, et niisugune probleem paneb teid, kui hobuse omanikke muretsema, aga antud juhtum ei ole midagi nii hullu. Ciccio ütles, et kõik on ok ja hobune sööb. See ei ole midagi nii tõsist, ärge muretsege." Pani vaid pead vangutama...

Teine päeva pärl tuli õhtul Ciccio poolt, kui koju sõitsime ja ta Elliga telefonis rääkis. "No eks näis, mis ilm homme on, sest kui ülehomme jälle sadama hakkab, siis pole mõtet hobuseid ka kordetada. Muidu üks päev kordeta, siis seisavad jälle vihma pärast kümme päeva.. Parem neid üldse mitte puutuda." Yeah... Aga kui su hobustele see kordel käimine ainus liikumise võimalus ongi, siis.. mismõttes nagu?

Paha on, kui kohalikust keelest nii palju aru saan.

Homme talli. Ilmselt siis ei kordeta. Aga kui aega on, siis mina Corinto viin küll jooksma. Kuigi ei tea, palju seda ega jääb, sest pärastlõunal pidi saepuru toodama ja siis hakkab jälle hullem kakakärtutamine.

Vot nii. Täna aga tahaks ka midagi head süüa saada.. midagi magusat. Lähen ja tegelen sellega... :)

Tere märtsikuu

Ja juba ongi märtsikuu... Mis tähendab aga seda, et kohe kohe hakkab päriselt ka kevad tulema. Täna näiteks oli jälle super ilus ilm selle tõestuseks.

Tallis.. Pole ka nagu midagi huvitavat toimunud. Reedel tegin Ciccio asemel boksid, ilm oli hommikul ilus, aga õhtuks keeras tuule üles ja läks väga jahedaks. ent talli minnes oli sõitmas Marlon, saabus ka Angelo. Panin Elektra valmis ja Walter sai trenni, siis aitasin Alessandral Luxi valmis panna (kellel endiselt põsk paistes on ja keegi vist veti ei kutsugi, sest sõita saab ju nii ka). Trenni tulid veel Andreina ja Andrea ja räägiti ka Manueli saabumisest. Seega oleks 4 inimest Elektrale selga saanud jälle üle pika aja. Manuel ei saanud paraku tulla ja nii piirdus trennitamine kolmega.

Õhtul käisime kalarestos ja sõin elus esimest korda merivähki. Ma ei teadnud, kuidas see itaalia keeles on, aga kuulsin, kuidas teenindaja rääkis, et toob enne söömist meile näha. Jah, tahtsin küll näha, mida ma sööma hakkan... Aga siis ta toodi kandiku peal lauda, sõrad (või kuidas iganes neid nimetatakse) kinni teibitud ja täitsa elas ju veel. Eh.. On ikka elu mõnel. Pärast maitses ta päris hästi spagettide kõrvale, ainult kahju, et pool söömata jäi, kuna restol polnud tange anda, et kesta purustada. Igatahes sai jälle midagi uut proovitud.

Laupäevaks olid kõik ilmajaamad kehva ilma lubanud ja sadu. Hommik oli küll ilus ja kui Ciccio mulle järgi tuli, hakkas sadama. Talli jõudes oli tuul ja läks külmaks ka. Väga inetu, siis polnud küll kevadest lõhnagi enam. Aga tegin jälle boksid ja siis pidin puhastama ka Macellani boksi. See ei ole normaalne, kui palju võib üks hobune urineerida. Angelo korjas tal ka nüüd vist minu näitel soola eest ja vaatame, kas muutub midagi. Kui veevahetus normaalseks läheb, hakkavad (vähemalt Corinto) soola saama iga päev mõne tunni ja ööseks korjame soola eest. Arvan, et Petuliaga peaks tegelikult sama tegema. Kas tõesti need hobused söövad igavusest soola? Kindlasti on millegi puudus veel, mida nad arvavad, et nad soola lakkudes võiks saada... Aga see pole normaalne, et niimoodi sool kaob ja nii palju vett tarbitakse. Vesi küll on hea, aga liigne sool.. Vaatame seda asja. Jälgime.

Igatahes kärutäied olid metsikult rasked sest seda paksu saepurukihti, mis totaalselt lirtsus jala all, oli üsna raske välja vedada. Kõike siiski ei viinud ka, sest ei teadnud täpselt, palju meil puhast puru alles on. tuli välja, et kraapisime kaks kärutäit kokku, ent see oli ainult puhas, mitte kuiv. Seega üsna... jah.

Tosca ja lamba boksist viskasime ka kaks kärutäit Ciccioga välja ja kuna saepuru lõplikult otsa sai, tõime põhku asemele. Muide, kui ma ütlesin, et see, mida nad nimetavad heinaks, on tegelikult meie põhk, siis nende põhk siin on see, mis heinahoidlasse alles jäänud, kui rullid ära söödetud. Suht kahtlane teema, aga seda jääki nad väga süüa ei tahtnud ja nii püsib see all.

Olime lõpetanud omadega umbes kella poole neljaks ja siis hakkas C heina jagama ja pärast seda said müsli. See tähendab, et kell 5 olid kõik oma müsliga juba lõpetanud ja krõbistasid rahulikult heinakest, mis veel alles jäänud. Ja järgmine söögikord oli alles pühapäeva hommikul kell 7. Kui ma ei eksi hommikuse söötmise ajaga. Aga neil oleks paras üks selline heina portsion veel nii umbes kell 9 või 10 õhtul saada. Nii need hobused lollusi välja mõtlevadki või soola üleliia lakuvad.

Olen bokse tehes täheldanud, et ilmselt Petulial ongi kalduvus midagi süüa/lakkuda, sest tal ei ole ühtegi heinakõrt boksis järgi lõunaks. Sama lugu Matildega, kellel veel igavusega probleeme on. Karutammuja vabal ajal. Kui vaba aega pole, siis näksib heinakõrsi, mis boksis on. Samas kui Ares, Nearco ja Mendieta on need, kellel hein lademetes järgi on. Aga lemmikud saavad ka üsna palju müslit, mille kogust ei vähendata väga ka neil päevil, kui hobused vaid boksis seisavad. Sellest müslist on nad ennast üsna jämedaks järanud. Seega ega neil nälga küll nüüd ei ole, et oluliselt midagi sööma peaks. Energiat ei kulu ka enese soojendamiseks, sest hobused on kahe talliteki sisse mässitud nagu väiksed nukud. Seega nad tulevad oma igavusega kuidagi teisiti toime. Ei kipu soola lakkuma ja üleliia vett tarbima. Seega üsna huvitavaid tähelepanekuid võib teha neid jälgides.

Pühapäev oli jälle ilus päiksepaisteline ja kevadine. Pärastlõunal läksin Metrosse, aga midagi väga tarka ma sealt ei leidnud. Muidugi üht looduspoodi külastasin. Seal pole kunagi palju inimesi, teades kui loodus-võõrad on itaalia inimesed, ei imesta ka selle üle. Aga ostsin prooviks ühe naturaalse šampooni, mis peaks ilma selle odava keemiata olema, mis mu juuksed ja peanaha alati tuksi keerab. Võib-olla siit ka vastus mu kunagisele küsimusele, et miks ei tohiks hobuseid inimeste šampooniga pesta. Sest inimesed isegi ei tohiks nende pesuvahenditega ennast pesta. Seega vaatame, kuidas mõju on. Järgmiseks tahaks vist lõhnaõli ka sealt poest osta, sest kõik need, mida ma nuusutasin, olid niisugused pehme ja maheda lõhnaga, mite mingid vänged ja keemilised. Pealegi sildilt võib lugeda, et Itaalia-maa kohalik toodang ka.

Õhtul mõtlesin kodu lähedalt kuskilt pitsat osta ja seda vaikselt kodus nosida. Sara (korterikaaslane, kes pole siin juba mingi 2 kuud olnud) aga mainis, et lähevad oma kaaslasega toitu ostma ja saan nendega mõnda pizzeriasse. Mõeldud-tehtud. Ainult, et nende plaan oli minna lõigepealt ühte kebabi kohta, Alessandro pidi sealt omale kaks kebabi võtma, Sara võttis ühe ja ma siis loobusin ka pitsa ideest ja proovisin sealset kebabirulli. Siis läksime vanasse hiinarestorani (sinna, kus Carmelo rääkis, et kasse süüakse) ja tellis Sara omale veel nuudlid krevettide ja kastmega ja nii proovisin minagi nuudleid. Lisaks proovisin sealt üht väga huvitavat asja, mida Sara soovitas. Tegu oli õlis küpsetatud jäätisepalliga. Õlis küpsetatud pall, mille sees oli päris jäätis. Vahva. Sõitsime koju sööma. Kõht sai täis (: Maailm on ikka imeline koht, et nii palju erinevaid asju võimalik süüa.