Oggi ho insegnato... - täna ma õpetasin.

Leidsin eile ühe hea teksti... Teooria on see, kui tead kõike, aga miski ei tööta. Praktika on see, kui kõik töötab, aga keegi ei tea, miks. Meil siin tallis näiteks on teooria ja praktika koos - miski ei tööta ja keegi ei tea, miks...(: Just eraomanikest rääkides...

17.07

Tegelikult oli hoopis tänane päev väga tore. Elli viis mu talli, samal ajal saabus ka üks uus ratsutaja, keda enne näinud ei olnud, aga tema täna ei ratsutanud. Lihtsalt tuli vaatama. Elli käis vahepeal ära korra, mina aitasin Nearco Cicciole valmis panna ja ta sõitis täna hästi. Ilma hüppamata ka.

Seejärel panin Elektra valmis. Täna pidi ka Erica sõitma, nad ei saa ise ka väga aru, et miks, kui ise räägivad vahepeal, et ainult mina peaks sõitma.. Ma ei tea, mul ei ole sest midagi muidugi, aga siis ise ütlevad, et see pole tegelikult hea mõte jne.. Ok, see selleks, aga uus asi oli see, et proovisin siis kätt treenerina täna.

Erica on hea õpilane, ta tahab sõita hästi, ta kuulab ja saab minust isegi aru ning ta seletab mulle, kuidas ta teinud on või mida ise enda vigadeks peab. Mina üritasin talle täna seletada, et ta ei istuks toolistakus, et varbad oleks suunaga ette ja põlved vastu sadulat ning hobune liiguks. Elektra puhul on see muidugi natuke raskem, ta on ikka nii uimane... aga Erica sai mu jutule pihta küll. Traavis üritasin talle seletada, et ta ei lükkaks ennast ise sadulas püsti vaid lõdvestuks, istuks ja õpiks hobuse liikumist tunnetama. Seejärel tempo ja kergendamine tuleb aktiivselt liikudes iseenesest. Muidu on tema puhul märgata, et kui hobune jääb sammu, siis tema ikka kergendab veel edasi. Tean, mul oli kunagi sama värk, kuni Ülle mulle asjad selgeks tegi.

Ühesõnaga, kui kedagi õpetama pean, räägin seda, mida mulle on õpetatud, sest neile paistab minu sõidustiil sobivat. No erakad välja arvata, eks. Aga küsisin lõpuks Ericalt, et kuidas tunne oli ja kas on väga keeruline mu jutust aru saada. Ta vastas, et natuke teistmoodi on mu trenn ikka, aga et nüüd ta on hobusega veidi lähedasem. enne mõtles ainult sellele, kuidas TEMA ratsutab, aga nüüd peab õppima hobust ka jälgima. Seda oli nii tore kuulda ! (: Ta paistis väga rahul olevat ja mina olin nii tema kui elektraga väga rahul.

Pärast teda läksin ise ka korra selga ja tegin mõned ringid lõdvestuseks traavi ja mõlemast jalast galoppi. Ciccio paistis ka väga rahul olevat ja kõik läks hästi sellega. Muidu samal ajal tõi C Elio hobuse õue jooksma. See suutis muidugi aiast... (khm, no kõva aed on meil ju ka, keegi pole seda parandanud vahepeal) välja hüpata ja läks rohtu näksima. Andis õnneks ilusti kätte, seega mngi päris lammas-hobune ei paist olevat. C ikka kaiidab seda hobust, ütles, et Elio lausa hüppas ka temaga. 10-aastane on too elukas muidu.

Elektra pesin täna hoolega puhtaks, kuivatasin ja pühkisin tallipõrandat, senikaua kui Elli, C ja Ares platsil töötasid. Kui mina tallis valmis sain, lõpetasid nemad ja pesin Arese puhtaks. Ahjaa, enne seda pesi Marlon oma Ladyt, vaene vana ei anna vist nii palju kummardama, et hobuse kabjad ka paksust liivakihist puhtaks teha. No juhm on juhm. Lasi pärast pesu kiiresti jalga ka, C pani hobuse boksi. Kuidagi tuttav stsenaarium juba. Lõpetuseks panin Elektrale söögi ja pesin mõned asjad puhtaks. Kõik jäid päevaga rahule ja kõik hobused töötasid hästi. Kõik arvasid ka seda, et pingevaba oli tallis olla, kuna ei Luisat ega Pierot kohal ei käinud. Nende kohalolekul läheb alati kõik tuksi.

Erakatest rääkides, siis meil on tallis nüüd silt üleval, et enda järelt tuleb koridor ka puhtaks pühkida. Ükspäev oli situatsioon, kus 3 hobust korraga valmis pandi, meie oma oli kõige tagumine, Elli jooksis harjaga ringi, Piero hobusel oli tol päeval abiline, kes ka ära koristas enamvähem ja Luisa pani hobust muidugi pesuboksis valmis, enda järelt koristamata. Tore on pesema minna pärast, kui kakased saepuru jäljed ees ootavad.

Ning Elio käis täna ise ka tallis. Vaatas, kuidas ta hobune väljas jooksis. Küsis, et kuna ma ta loomaga ratsutama lähen. Elli ütles, et siis, kui ta tahab, aga raha peab enne ära maksma. Nad siin teavad küll, millised maksjad nende kliendid on. Eliol millegipärast on nägu nii mossis alati, kui seda raha teemat puudutataks... Aga no.. kus mujal saaks osta teenust, et 50 € eest tegeletakse su hobusega kuus 12 korda. Isegi on see 50 € nagu kommiraha selle kõrval. Arvestades, et muidu peaks maksma 120 €, kui 10 € on treeningkord. Seega tüüp mõtles välja nüüd nii, et kuna see kuu on juba poole peal, siis tuleb homme 25 €ja hakkan ta looma liigutama, siis kuu lõpus toob mulle 50 € ehk augusti kuu ettemaksu. No eks näis, kas ta homme tuleb ka.

I vermi - vaglad

16.07 esmaspäeva pärastlõuna

Poldki nii kaunis päev edasi.. Tallis algas see juba koledasti. Ma ei mäleta, kas kirjutasin, et ükspäev võttis Marlon Lady boksist välja ja tuli platsile Ellit kutsuma. Lady oli astunud ühele kassipojale saba peale. Ahjaa, meenud, et oleks nagu kirjutanud, et pärast pildi tegemist avastasin, kuidas sellel südamega kiisukesel saba katki oli. Tol hetkel ei paistnud väga hullu, nagu kuivanud veri ja natuke katki. Me pesime seda ja desinfitseerisime, pärast läks antibiotsiga haavarohi peale.

Täna läksin talli, nägin kiisukest ja vaatasin ta saba ka. Kuidagi uimane tundus see kiisu, arvata võis, et paha olla, aga kuidagi kehvem. Võtsin ta sülle, et ta haava vaadata, juba saba puutuma hakates ta karjus... Ja siis mina vaatan, et mingi valge asi paistab saba seest välja. Mõtlesin, et mõni .. ma ei tea, sabakõõlus või mis nei seal sees on.. Mingi sidekude ühesõnaga... Ja siis see liigutas ! Mitte saba ei liikunud, vaid see valge asi seal saba sees. Saate aru, tal olid vaglad saba sisse läinud ! Öääk.

Ütlesin kähku Ellile ja Cicciole ka, aga mina ei tea, kuidas vaglad inglise keeleski on. Üritasin seletada, et noor kärbes, noh ! Ciccio vaatas ka, algul ütles, et ei, see on ikka mingi sidekude, et peab ära pesema... ja siis läks ta kiisuga kraanikussi ja vastas, et need olidki vaglad. Fuuuh. Kiisu saba sees elasid vaglad. :(

Üritasin pisikest kinni hoida, aga tal oli ju meeletult valus, C õngitses pinsettidega vaklu välja sealt. Ma pidin lõpuks paksud talvekindad kätte panema, et kiisu mul kätt otsast ära ei näriks. Võtsime need välja, pesime jälle saba ja desinfitseerisime, panime rohtu ja kuivatavat spreid. Vaene kiisu :( Siis C ütles, et kiisu ei söönud ka hommikul ja arvas, et tal palavik või põletik sellest jamast. Ja no ime pole. Oligi mu päeva heategu tehtud.

Edasi oli imelik päev. Panime Tosca Andreinale valmis ja kuna Serena viimaseid kordi ratsutama tuleb enne põlveoppi, siis sõitis ta Elektraga. Panin talle hobuse valmis ja ta käis sõidus. Ja see Andreina.. No ta ei mõista sõita ja Ciccio nõuab temalt juba galoppi ja värki. Ma ei tea, miks. Seletasin Ellile ka, et vähe vaiksemalt võiks siis ju edasi minna, et pangu ta kõigepealt ilusti istuma. No eks näis. Tüdruk ei oska veel hobust galopile tõsta, siis läks korra Ciccio selga ja näitas talle, et saab teha galoppi küll, ilma ratsmest sikutamata ja ilma säärtega togimata pidevalt. Sellest sain hea kaadri ka.

See oli liiga naljakas. Aga jah, muidu tegin Serenast ja Elektrast mõned hüppepildid ka, panen üles. Siis loodan kunagi endast ka pilte saada, kui hüppama olen õppinud..

Hobused sõidetud, pesin Elektrat. Homme peab ta üleni puhtaks pesema ilusasti, kui ta kuivanud oli, oli ikka tolmune. Nii.. Seejärel kordetasime Nearcot ja Arest. C Nearkoga, külgratsmetega. Mina pidin Arest kordetama, šambooniga. Ma olen juba öelnud, et see vidin väga ei meeldi mulle. No ja Ares suutis selle täna ära ka lõhkuda. Hüppas nelja jalaga õhku, lõi tagant üles, koperdas ja kukkus esijalaga selle sisse. Tõmbas kuklataguse rihma küljes oleva aasa puruks. Seega Ciccio tuli ja võttis selle täitsa maha, kordetasin ainult valjastega.

Arese kordetamine ei kuulu ka mu lemmik asjade hulka. Ilmselt on teda kas õpetatud ainult traavima kordel, omas tempos ilma töötamata või pole temaga üldse palju kordet tehtud. Tal oli igasugu muid tegevusi vaja teha, enamus ajast jooksis traavi ninaga maha jutti vedades. Lihtsalt jooksis, nina vastu maad. Ma saan aru, et on vaja sirutada selja ja kaelalihaseid, aga kui natuke tempot ka seal juures nõudsin, siis ei liigutanud ta ennast või pani lihtsalt galopis ajama. Ok.. Jooksis siis, üritasin ta tähelepanu haarata. Vahepeal tegi paar korralikku pukki jälle ja siis jooksis edasi nina maas. Normaalne. Kui üritasin teda sammule võtta, siis jäi seisma ja mulle otsa vahtima, et : "Nüüd on see koht, kus sa mu teistpidi jooksma ajad, jah? Ei olegi, misasja, lolliks oled läinud või, vahi seda parem.. " Ja virutas tagant üles ning pani omas tempos minema. Selge.

Lõpus saime natuke juba märguannetele pihta. Jäi ka sammu ja tegi traavi, sammu, peatus, traav. Ilmselt nad vaatavad mind kõik imelikult, et miks ma kordetan, kui hobust seisma jätan vahepeal või sammu teen. Aga mis mõte sellel on, et ta ringiratast lihtsalt jookseb ja lammas on. Looma tähelepanu peaks minul olema, kui tahan, tõstan tempot, kui tahan võtan aeglasemalt, kui tahan, võtan sammule. See ju on hobusele kasulikum, üleminekud, keskendumine.. Aga noh, mis ma ka tean, kõigest olen 2 aastat mingisuguses hobusekoolis tühja vahtinud ja oma igavusest kuulanud, mida hobusega töötamisest on räägitud... Mul lihtsalt polnud paremat teha.

Piero oli ka Luisale trenni andmas, jälgis mind jälle kullipilgul. Tema kordetamine on ju see, et võtad ühte kätte kordega hobuse, teise kätte sigareti ja siis räägiks hea meelega kellegagi juttu, kuni hobune end tühjaks jookseb.

Pärast kordetamist läksime pessu, siis pani Ciccio mulle Mendita valmis. Ütles, et võin teha temaga täna traavi ja natuke galoppi. Ok... Mäletasin viimasest korrast, et Mendita ei ole just mugav hobune. No ja seda tänagi. Sammus üldse edasi ei liigu, traavis seisaks ka kohapeal, kui edasi nõuan, läheb närvi, ega saa aru, mida tahan. Aga jube ebamugav on seal seljas tiksuda, kui ta koha peal traavi teeb ju. Lõpuks hakkas peaga ka viskama. Tegin üleminekuid traavile, ta tahtis galopile juba tõusta. Kui peaga rapsima hakkas, lasin käe hästi pehmeks ja lõpetas. Ikka maru pehme käega tuleb temaga sõita. Nii pehme käega ma ei oska sõitagi. Kardan, et pillan ratsmed käest. No ok, tegin mõned taandamised ka ja kiitsin, traavisin vaba ratsmega paar ringi ja proovisin galoppi ka. Selle peale läks ta väga närvi ja kui tahtsin traavile jätta, hakkas eest püsti viskama ja kohapeal tiirutama. Pekki, mul oli küll tunne, et kukuna lla sealt, seega hüppasin imekiiresti seljast maha.

Ciccio tuli ja ütles, et ei ole hullu, muidu sõitsin hästi, aga galopis tuleb võtta ratse lühikeseks ja mitte sadulas istuda vaid teha galopis.. kergendatud istakut. No nagu nad siin õõtsuvad, sadulasse ja püsti. Ok... Pidin uuesti selga tagasi minema, et ma kartma ei hakkaks ja C ütles, et uuesti prooviksin. Elli muidugi kõrvalt ütles, et kannatagu ta, et las ma kõigepealt jalutan. Proovisin ikka natuke galoppi uuesti. Jube ebamugav... Ja peatumisel läks ta jälle närvi. Ciccio ütles, et proovib ise. No ega tal parem polnud, aga ta teab oma hobust läbi ja lõhki. Tegi kohapeal olematus tempos galoppi, hobusel nina rullis ja seda probleemi polnud. Aga ülejäänud sõit temaga oligi üks probleem... Tähendab,minu viga on see, et ma ei oska hobusega ilma impulsita ja nina rullis galoppi teha. Ma lohutan ennast siis sellega. Aga lõpus lollitas Mendita Ciccioga ka. Ja mul tuligi meelde, kuidas ma ükspäev nägin, et C oleks peaaegu Mendita seljast alla kukkunud.

Kokkuvõtteks arvan mina, et Mendital on lihtsalt valus kusagilt. Kas siis suust või sadula alt, kuna eelmine kord siin olles oli tal sadulavöö tugevast kinnitusest punnid üleval. Ühesõnaga, mina enam menditaga sõita ei taha. See on lihtsalt nii ebamugav. Elektra vähemalt liigub ega hakka vastu. Teda veel nii ära pole sõidetud, lihtsalt on tuim tiba.

No ja loomulikult vaatasid Luisa ja Piero seda kõike pealt. Elli juba ütles, et Piero oli vahepeal rääkinud talle, kuidas talle ei meeldi minu sõidustiil. Oh well, vana, meie tunded on vastastikused. Elli oli talle jälle rääkinud, mismoodi nemad peaksid hoopis minult õppima, kuna mina olen koolis käinud ja saanud õpetust ikkagi oma ala professionaalidelt.

Talli minnes tuli Piero ütlema, et oi, ma olin kohe näost valgeks läinud, kui Mendita selga läksin. Elli jälle seletas, et Menditaga pole kõik korras ja ta on närviline. Aga pakkus Pierole, et ta võib ise Menditaga sõita, siis on näha, kelle nägu värvi muudab. Ciccio oli Ellit juba müksamas, et too vait jääks. Mingi Piero ei lähe Mendita selga.

Noh, kui teil tekib küsimus, et kas Piero ise on suurepärane ratsutaja siis, et mind nii valede võtetega sõitjaks peab.Siis ma ei tea, ma ei tahaks olla nagu tema, kes pea kolm tundi oma hobust platsil piinab, galopis tagant kihutab ja rohkem loomast välja ei tee. Tema kordetamisest ma juba rääkisin. Hobune vabal ajal kardab inimesi ja tammub boksis, kui pikalt pole sealt välja saanud.

Imestan, et sellel inimesel nii tore poeg on. Matteo (siiski kirjapilt vist ilma h-ta) on .. 15 või 16, tatoveeringuga ja kõrvarõngastega ja juba suitsetab küll, aga on hästi sõbralik, abivalmis, naljakas ja õpib minu ja Elli tekstidest inglise keelt. Sõidab ka tegelikult päris hästi, säär loksub veidi palju ja käed on üsna sirged, kuid selg on sirge ja kand püsib väga ilusasti all. Ilmselt on poeg oma emasse.. 

Vot niisugused lood olid täna tallis. Hiljem tõi Elli mu koju ja ma rääkisin talle, et ma tegelikult kardan küll, kui hobused püsti viskavad või enam mulle ei allu. Rääkisin talle, et olen pahasti kukkunud ja mõtlesin vahepeal üldse mitte ratsutada, aga olen sellest tasapisi üle saamas. Ta ütles, et kui ma ei taha, siis ma ei pea ratsutama ja see oli normaalne, et Menditaga kartsin. Aga ma ikka taha ju ratsutada, Elektraga pole probleemi. Nii kaua, kui mul lubatakse ratsutada, siis ma seda võimalust kasutan.

Igaljuhul olen neile tänulik, et nad mu eest häid sõnu kostavad, kui mõni erakas kobiseb. Või noh, ega rohkem kobisejaid polegi, kui Luisa ja Piero, aga no tõesti, nende jutt mulle korda ei lähe. Scusami.

Vaatan parem, mis homne päev toob... (:

Ps. Pärast kiisu saba seest vaklade leidmist tuli mul meelde, kuidas itaallastel pidi olema juust, mille tegemisel vaklu kasutatakse. Küsisin Elisa käest, kas tõesti on nii. Ta ütles, et tõepoolest tehakse vaklade abil üht juustusorti, aga tema seda ei söö. Fui. Ilus mõte küll postituse lõpetamiseks. Sorry.

Una bella giornata - üks kaunis päev

Ja see kann töötabki.. Pidin teilek ohe pilti tegema sellest, kuidas endale hommikukohvi valmistan.. Või noh, mis hommik see nii väga on. Kange on see värk, mis sinna kannu tuleb, aga kui piima peale valan, siis on hea maitsega (:

Eile käisingi õhtul jalutamas. Leidsin ühe pitsakoha kohe lähedalt, bussipeatused, selle Calabria ülikooli, pangaautomaadi ja nägin kaugelt ka Trony (kaubanduskeskus) silti, mis tähendab, et hakkasin vist tsivilisatsioonile lähenema. Pime oli, seega pilte teile ei teinud ja palav oli ka, mis siis, et juba õhtu ja pime. Huh. Aga tulin mina koju tagasi, siis toodi mulle föön ka (: Käisin natuke ringi sõitmas ja tulin koju magama.

Hommik algas dušinurga küürimisega, kuna leidsin sealt mingisuguse putuka. Olen sellist Eestis ka näinud, aga mulle ei meeldi, kui nad mu vannitoas ringi jooksevad. Seega lasin talle mürki, viskasin ta minema ja seejärel koristasin mõrvapaiga.

Täna on tööpäev, ootan Ellit ja äkki hiljem õhtul kirjutan, mis põnevat tegin (:

Domenica - pyhapàev

Nii hea... Puhkad vàlja, kàid dushi (mul pole katusega s-tàhte) all ja vaatad, mis internetis toimub. Otsisin video, et oskaksin kohalikku kohvikannu kasutada. Leidsingi ja proovisin jàrgi. Tàitsa mystiline, aga see teebki kohvi (: Kyll pàris kanget ja on mòeldud espresso jaoks, kuid mina panin sinna ohtralt piima peale ja sellest sai parim kohv, mida yle pika aja joonud olen. (:

Buon appettito, Maarja

Tegin endale... Lòuna ja hommikusòògi, 2 yhes. Nii hea, rohkemat ma pole vòimeline sòòma selle palavaga. Tomat, jààsalat, sibul ja mozarella. Mozarella on selline mònus soolakas, ei pannud siia juurde peale tilga òli ja vàhese pipra midagi. Kòrvale joon kyll mingit tooniku moodi asja, aga see kustutab vàhemalt janu hàsti.

Olin ju unustanud, kui keeruline on Itaalias poes kàia. Kòike on nii palju ja erinevat sorti, aga pooled asjad minu meelest syya ei kòlba. Harjumuse asi ilmselt, aga yritan hakkama saada. Raske on siis, kui Elisaga koos poodi làheme, ma tahaks seal kohe pikalt aega veeta, uurida, lugeda, mòelda, aga ei taha teise aega kulutada. Selles suhtes on mu maja jama koha peal, et mul ei ole vàga vòimalik yksi poodi minna. Poed on nii kaugel ja see ei meeldi ka Cicciole. Ytlesin ka, et ma ei taha, et nad alati minu pàrast sòitma peavad, kui mul poodi vaja minna. Seega ilmselt ma kolin umbes augustis vòi nii siit àra. Majaomanik tahab ka siia yliòpilasi vàtta, kes kindlasti ka aasta vòi kaks siin pysivad ja siis ta saab neilt rohkem raha kysida. Koht on nunnu, aga jah, vòiks olla nii, et saan iseseisvalt ringi liikuda (: Eks nàis.

Tàna ei saa vàlisust ka lahti hoida, òues on nii kuum, et see soojus tuleb tuppa muidu. Selle maja juures on hea, et pysib ypris jahedana, kui òues selline làmbe on. Pàike ju sisse ei paista.. Yldse on selle ilma juures vist ainult 1 suur pluss. Et ma pesen riideid, viin nad òue kuivama ja kahe minuti pàrast vòin sisse tagasi tuua, sest nad on juba kuivad (: Aga see on ka ainus pluss.

Ma ei tea, kas mainisin, et eile òhtul kandsin esimest korda t-sàrki. See tundus nii ahistav, kuna oli varrukatega. Kàin ju muidu òlapaelte vòi maikaga. Mòte teksapykstest tekitab enesetapu tunde. Kandsin neid viimati siis, kui siia tulin. Kui ma just hilisòhtul vàlja ei làhe, siis kannan neid sygisel jàlle (:

Siis mainin àra, et tegin blogiga nii, et kòik saavad kommenteerida. Lihtsalt klikka seal all... kommentaari nupukest ja lisa teksti lòppu pärast oma nimi, kui Sa pole registreerunud kasutaja siin (: Vot nii.

Ma nyyd lòpetan oma salatiga ja siis vaatan, mis tegema hakkan. (:

***

Sain Elisa netipulga oma arvutis tööle, seega saan talle arvuti tagastada ja siin täpitähtedega kirjutada (: Ja mu kiisu tuli jälle tagasi, lubasin talle, et järgmine kord poodi minnes ostan kiisutoitu ka. Kuigi peaksin vist panustama kirburohule... Ta kratsib ennast aegajalt. Panin talle nime ka - Kiisu, las siis kohalikud üritavad nime järgi hääldada (: Õpetan teda ks-kssile ka reageerima. Itaalia kassid ju ei tee välja, neid peab ts-ts-ts kutsuma :D

Il cetriolo e il cipolla - kurk ja sibul

Eile òhtul olin juba vàsinud, kuna hilja magama làksin. Kirjutasin blogi ja panin pilte jne.. Tàna hommikul oli mul àratus ka pandud, aga mòtlesin silma veel veidikeseks kinni panna. Jàrgmine moment kuulsin, kuidas keegi uksekella helistab... See oli Erica isa Aldo. Hyydis ja tinistas kella ja viimaks hakkas ust lahti keerama, kui talle vastu jòudsin. Kell oli pool yks saanud, seega ta arvas ka, et natuke palju on kell juba magamiseks ja kasutas oma vòtit. Vabandas ja puha. Mis siin ikka vabandada. Aga ta viis mòned asjad minema siit ja kysis, kas mul ikka midagi vaja on jne. Nàitas, kuidas see sooja vee systeem toimib ja kudias soe vesi sisse lylitada. Mòte on selles, et minu elutoas on selline slline seinakapp, mille sees on yks tore ... masin ? Nagu elektrikapp, aga tegelikult siis gaasi oma. Seal peab gaasikraani lahti keerama ja siis nuppu vajutama, et gaas pààseks mingisse anumasse vòi kohta, kui nuppu veel vajutad, siis tekkib seal kahe misiganes asja vahel sàde ja tànu gaasile tekib leek. Seega seal "elektrikapis" on mul pidevalt tuluke all ja see teeb mulle sooja vett. Vot nii. Teine nupp on ka, mis juhib sooja vee ka radikatesse, aga seda ei tohi jumala eest praegu puutuda, muidu làhevad radikad kuumaks ja siis suren siia pàriselt maha.

Tàna oli kyll tunne, et hakkan surema. Seepàrast ka tudusin kaua. See palavus teeb ikka oma tòò. Syya ma ka ei tahtnud, sòin kassi kòrvalt natuke tuunikala ja see oli kogu mu hommikusòòk. Ahjaa, yks banaan ka, aga see oli nii magus, et syda làks pahaks.

15.45 tulid Elli ja Ciccio mulle jàrgi. Siis pidin oma kiisu vàlja viskama, ta oli nii tige mu pihta, teine oli alles tulnud ja juba viskasin ta vàlja. Vaeseke. Igaljuhul làksime talli ja siis passisime veel mingi tunnike tyhja, kuna Ciccio làks platsi kastma. Viimaks ajasin endale ka talliriided selga ja panin Arese valmis. C sòitis temaga, tegi mòned hypped ka jàlle.. Pole minu asi. Ok, tegelt on kyll natuke. Point oli selles, et hobune pidavat hyppama takistusi vàga kaugelt, seetòttu C hypps tàna kolmest systeemi. Yks fulee tuli vahele, aga vahe oli nii pikk, et pidi tegema yhe pika fulee ja hyppas ikka kaugelt, kahte fuleed poleks mahtunud. Seega oli yritus ysna pointless minu arust. Aga tema jài rahule. Hea seegi.

Arese pesi C ise, mina ja Elli panime Nearco valmis. Eile Nearx ei teinud minumeelest midagi, yleeile me vist kordetasime neid.. Vòi ma ka enam ei tea. Teie teate, teie loete blogi, mina lihtsalt kirjutan (:

Yhesònaga, tàna nad hyppasid ja enne seda tegid ikka seda imeaeglast traavi. Minumeelest on Nearco nii suur hobune, suure ja tugeva liikumisega, et ta ei saagi ju nii aegalselt liikuda. Mul tuleb kohe Jumbo meelde Ylle trennis. Mul oli tunne, et 3 galopifuleega oleme yhest maneeziotsast teise kulgenud, kuid Ylle ytles, et hobune ei saagi aegalsemas tempos ju tasakaalus olla, see on tema normaalne liikumine. Vot Nearcoga on sama teema. Seepàrast ta ka takistustele peale kihutab nii metsikult, sest ta ju ise tunneb, et ta ei saa nii aeglases tempos sellist kòrgust hypata. Ma ei tea.. mina arvan, et ei oleks midagi hullu, kui ta trennis ka teeks normaalset tempot ja oleks seega rohkem tasakaalus. Hypped kulgesid ilusasti ja C oli vàga rahul temaga. Vàga hea. Nearco pesi ka C ise àra ja me Elliga panime Elektra valmis. Tàna oli jàlle igasuguseid inimesi vaatamas... Ja mitte ainult.

Kokkuvòtteks olen ma Ciccio pàrl praegu ja parim leid, kuna peab mind suurepàraseks ratsutajaks jne.  No ma tegin tàna elektraga galopis jalavahetuse kòigi nàhes ja nyyd olen tegija noh. Tegelikult tahtsin proovida ainult, sest mòtlesin, et kui hobune oskab, siis ilmselt vahetab ta jalga selle peale, kui oma sààred ja keharaskuse ymber paigutan. Siinkohal suured tànud Grethelile, kes mulle Kvebekaga seda asja natuke selgitas. Seega jah. Mina yritan ikka òigest jalast takistusi hypayta ja ka òigele jalale kergendada, kuna on nàha, kuidas see hobust mòjutab.

Tegin tàna natuke hyppeid ka, traavis, selliseid madalad, vòib-olla 5. Elektraga on ikka sigamugav sòita. Saan tàitsa aru, miks ja kuidas Elli siin ratsutamisega nii kaugele on jòudnud. Ahjaa.. Ilma kannusteta sòitsin ka tàna, aga mul oli raskusi ta traavile tòstmisega. No ei saaa.. Ciccio tuli jàlle oma kannustega ja mina neid ei taha. Kysisin hoopis pikka stekki. No hoopis teine asi. Jàlle tuletasin meelde Ylle òpetussònu, mismoodi ei togi hobust sààrega koguaeg. Annad màrguande ja kui ei reageeri, tuleb sààr koos stekiga. Ja Elektra liikus (: Hàsti ja tempokalt.

Loomulikult oli meie hullukeste paar ka kohal ja pàrast Piero tuli talli ja tegi imestunud nàgu, teades, et ma ei teegi galoppi ega hyppa. No pagan, minumeelest ta ju nàgi varasemalt ka, mis me trennis tegime. ei noh, kui ennast on vaja tàhtsaks teha, siis ma ei sega. Aga Elli pani talle sellise jutu maha, et: "Misasja, Maarja teeb meil kòike, esimene pàev hyppas Elektraga meetrit ja teeb koolisòitu ja kòike." Umbes, et mida sa vana sogad siin.

Pàrast jalutas yks algaja noor tydruk Elektraga, jahutas hobuse maha ja siis pesin ta puhtaks. Pàrast seda oli minu tòòpàev làbi. Nyyd aga pange tàhele, et meie tegime àra kolm hobust selle ajaga, kui Piero hobust tegid kolm inimest. Matildega tuldi platsile, kui C Aresegagi. Piero poeg sòitis ka tàna. Ok, tegi pàris pika trenni, mingi sugulane, noor tydruk oli ka nendega kaasas. See làks ka selga. Mòtlesin, et teeb natuke lihtsalt pàrast Mattheod.. aga ei, ta tegi ikka pàris kòvasti galoppi siin. Samal ajal hyppas Luisa Petuliaga ja kui mina sàitma làksin, sòitis Piero oma hobusega ja Luisa hobuse selga làks Mattheo, kes tegi veeel galoppi. No ikka korralikult tuleb hobuseda làbi sòita, kui juba talli tuled. Yhesònaga, nad saabusid kell 17.30 platsile umbes ja hobuste pesemine lòpetati 22.30. Kaks hobust ja 4 inimese peale. Mystika.

Ja mina sain tàna koju kell 23.30. Hakkasime juba koju tulema, kui C pere vàljas òhtust sòi. C làks laua juurest làbi, et juua vòtta ja loomulikult kutsuti mind ja Ellit òhtusòògile. Sòime siis òues, terrassil, katuse all... Pastat (: Natuke liha ja kurgi ja tomati salatit. Minult kysiti, kas kurki ka Eestis syyakse. No loomulikult.

Selline mònus olemine. C isa valas aga veini jàlle (nende juures saab parimat veini alati, seega jòin hea meelega), hiljem sòime arbuusi, mis oli meeletult suur ja mingit viski-kreemi jooki saime Elliga ka. C vend Roberto (?, no see maffiamees, kui màletate) ja tema kaasa Brunella olid ka kohal. Brunella on tegelt hàsti vahva tàdi ja yllatav oli see, kui palju ma nende jutust seal juba aru sain. Mònus.

Koju tulles leidsin oma trepi pealt selle suure nàlkja, keda ka Tartus salatilehe ja ketsupiga koos nahka tahtsime panna (: Kysisin Ellilt, kas see on hea elukas, nad vastasid, et see on oluliselt puhtam loom, kui prussakas jah. :D Nojah, pidasin rohkem silmas, et ega ta piprakuanasid vòi basiilikut sòòma ei làhe. Aga noh, sealt on pàris mitu astet tulla, seega, kui ta kohale jòuab, on juba pàike vàljas, ma arvan.

Niisugused lood siis tàna. Homme on vaba pàev. Seda juba mainisin, et ma mere ààrde ikkaagi mòtlesin mitte minna, kuna oleksin seal tòenàoliselt maha surnud. Arvan, et hakkan rannas kàima siis, kui nende jaoks see enam normaalne pole (:

Nii suurt sibulat pole mina enne nàinud. Kòrval on pàris suured banaanid ja see sibul oli yks vàiksematest, mis mulle anti.

Kiisul on syda kòhu peal.

Elisa koos Aresega

Ps. Kliki pildile - nàed suuremalt.
Selle unustasin ka òelda, et hommik algas selle sydamega kiisu tohterdamisega. Pàrast pildi tegemist avastasin, et tal on saba katki. Peaaegu, et pooleks. Aga see oli see kiisu, kellele Marloni hobune eile peale astus. Seega vàtsin pisikesel natist kinni ja pesin saba kraani all puhtaks. Karjus kyll, aga mis sa teed. Vesinikku ka ja siis antibiootikumiga haavarohtu peale. Terve tall oli pàrast roosa tema saba rohu tòttu. Loodan, et tal tulevikus saba kòver pole vòi midagi.

Ja veel tahtsin lisada, et koju tulles mu maja esimest korda lòhnas, mitte ei hasenud kopituse jàrgi. Aga ma pesin tàna pòrandat selle imevahendiga ! (: