Nonii. Täna käisime ainult Euroformis itaalia keeles ja printisime seal itaaliakeelse hobuse pildi koos kehaosade nimetusega välja. Ühesõnaga väga hobustekeskne tund oli.
Aga eile külastasime oma praktikakohti esimest korda. Seega seletan süsteemi. Meil hakkab olema kaks praktikakohta. Esmaspäeval ja teisipäeval hakkame olema n-ö farmis, kolmapäevast reedeni, ja laup, kui tahame, oleme tallis. Farm ei ole nüüd küll mingi eriline farm, kuigi selle peahoone seinale oli "azienda" kirjutatud. See asub praktiliselt linna servas ja tegeleb juustu tootmisega, oliiviõli tegemisega ja loomade kasvatamisega. Kaks korda nädalas oleme seal abis ja saame aimu, mis seal toimub ja kuidas asjad toimivad siin riigis.
Tall nägi esiteks välja nagu peldik. See oli küll korras ja asjad olid ilusasti oma kohal, nagu näha oli ja vahekäik puhas. Aga hoone ise oli nagu ilma usteta lühike blokkidest hoone, nagu.. väga räbal ja madal, selline imelik. Sissesõidu tee ääres oli ratsaplats, kus keskel kasvasid palmid ja pinnas oli nagu sissesõidetud liivane pinnas ikka, ses suhtes, et vahepeal kasvas rohi ka. Takistused olid nagu aastakümneid vanad. Platsi ääres oli kordetamise ala, selline ringaia taoline asi. Mingi olemuselt väga vana ja ilgelt suure peaga hobune jalutas seal ringi ratast, miski tibi seljas. Kaks kassi jooksid ka ringi, need olid väga armsad (:
Hobused olid boksis. Üks suur valge klipatud ja tekiga, künahaukaja. Teine, kes absoluutselt ei reageerinud, karutammuja, seisis ninapidi nurgas ega reageerinud üldse. Ülejäänud hobused olid kas lihtsalt kõhnad või siis närviliste liigutustega. Ja siis meil kästi neile suhkrut anda. Kuskil nurga taga oli veel kolm boksi, kus oli pisike paks poni oma rähmaste silmadega, mingi must hobune, kes tundus üsna noor olevat ja paistis väga kõna ning 28 a hobune, kelle pea paistis boksist välja. Lähemale minnes oli näha, et seal u 3x4 m boksis elab ta koos lambaga. Sisse vaadates pidi mul nutt kurku tõusma, kuna seda hobust praktiliselt polnudki. Ta oli täiesti läbipaistev. Ainult luu ja nahk. Paistab, et nad ei saa üldse välja.
Meile räägitakse, et on, kes koha omanik on, on mingi väga oluline tipptegija ja ühe hobusega tuli ta mingi aeg itaalia meistriks takistussõidus. No oli näha, mis vahendeid ta selleks kasutab. Seina peal rippus igasugu suulisi ja varustust, mida ma polnud enne näinudki. Teine sein on täis onu takistussõidu pilte ja võistluspilte. Meie käest küsiti, kas me oskame hobusele sadulat selga panna ja kas oskame hobust kordetada. Kas võtsime ka ratsariided kaasa. Nagu näha, siis meie tasemest ei tea nad ka mitte midagi. Koha peal nad inglise keelt ei räägi, seega mille paganama pärast meie seda kursust läbima pidime? Enne praktikale tulekut peab õppima ITAALIA keelt! See on siin väga oluline, sest siin ei räägita inglise keelt.
Olgu, meil siin on kell palju. Igaljuhul meil käis täna meie korterikaaslase praktikajuhendaja külas. Tegime kõik koos lasanjet (meid elab siin muidu 5) ja siis istusime ja jõime veini. Ajasime niisama juttu. Seega korterikaasalne mainis siin internetti ja küsis nii muuseas, et äkki oskab meie külaline mu arvuti korda teha... ja tgi oma kolm klikki ära ja nüüd on mul nett. Ma olen väga õnneik. Aga kahjuks on kell palju, seega üritan teile homme ja edaspidi infot anda. Buona notte (:
19 november 2011
15 november 2011
Buon giorno
Taibu, nagu ma olen, avastasin, et saan telefoniga ka netti. Mu ainus võimalus praegu. Aga eile lõuna ajal sõin oma esimese pitsatüki ja jõin esimese capuccino. Õhtusöögile minnes tegime Mariiga oma esimese bussisõidu omapäi. Tee oli tuttav, jõudsime ilusti Mare luna restorani. Seal saime aimu itaallaate toitumisharjumustest. Eelroaks oli taldrikutäis makarone tomatikastmes. Pasta n-ö snäkina. Järgmiseks saime küpsetatud lihatüki koos friikartulitega. Ei mingit salatit, nad pidid siin üldse vähe salateid sööma. Saime veel hommikuks ka toidupaki, seal oli piim, kuivikud (no nagu röstsai), pisikesed moosid, suhkrupakikesed ja sarvesai. Tagasitulles jalutasime Metropolisest läbi, ostsin sussid ja muud vajalikku ning leidsime allahindlusega väga korraliku riidepoe. Täna õhtul lähme sinna tagasi ja ostan endale midagi veel selga. Tuba on õhtul päris külm.
Igaljuhul Metropolisest tulles magasime oma peatuse maha ja sõitsime ühe võrra edasi. Marii on õnneks parem orienteeruja kui mina, seega jõudsime ilusti koju tagasi.
Täna hommikul ärkasin miskipärast kell 7, kuigi 9.20 pidime alles minema hakkama. Käisime itaalia keele kursusel täna. Õpime inglise keeles itaalia keelt. Aga tegelikult üsna loogiline, kui oled vene keelt õppinud, sest sõnadel on sugu. Kuid nüüd lähme sim-kaarte ostma ja riideid ja õhtust sööma.
Igaljuhul Metropolisest tulles magasime oma peatuse maha ja sõitsime ühe võrra edasi. Marii on õnneks parem orienteeruja kui mina, seega jõudsime ilusti koju tagasi.
Täna hommikul ärkasin miskipärast kell 7, kuigi 9.20 pidime alles minema hakkama. Käisime itaalia keele kursusel täna. Õpime inglise keeles itaalia keelt. Aga tegelikult üsna loogiline, kui oled vene keelt õppinud, sest sõnadel on sugu. Kuid nüüd lähme sim-kaarte ostma ja riideid ja õhtust sööma.
14 november 2011
In Italy
J8udsime kohale. Kasutan hetkel Linda arvutit, kus ei ole t2pit2hti, seega jah... Miks Linda arvuti? Sest minu oma leiab kyll wifi yles, aga n2itab, et ei leia mingit sertifikaati, et mu arvuti sellega yhendada. Korra l2ks selle yhendamiseks lihtsalt tavalisest rohkem aega ja n2itas, et on nett olemas. Siis tuli aga j2rgmine probleem, mis oli mul ka kodumaal - nett on, aga internetilehti lahti ei tee. Kui mu plogi loeb mingi arvutitehnik ( v8iks ju ), siis ma VAJAN ABI! (: Mida ma oma arvutiga tegema pean?
Lisaks sellele on mul ka Facebook ajutiselt blokeeritud, kuna keegi olevat yritanud sinna sisse logida. Just perfect.
Aga.. Lennud sujusid peaaegu probleemideta. Viimane lend (Rooma - Lamezia) hilines l8puks tund aega ja ootasime oma pagasit ka p2ris kaua, kuid v2hemalt on see meil olemas. Ja lennata pole yldse hirmus. Lendamine on 2ge tegelikult. 8hku t8usmine on kyll naljakas (ma kohe p2riselt naersin lennukis, kes mind teab, siis jah..), aga maandumine pole yldse nii ebameeldiv. Tallinnast Riiga lendasime pilvede kohal ja alla polnud mitte midagi n2ha, aga Rooma lennu ajal n2gime m2gesid, kylasid ja linnu. Yldse ei taju, et tegelikult nii k8rgel v8iksid olla. Ja kui Rooma maandusime, siis oli v22ga palav. Neil oli ikka t2ielik meie suvi siin eile.
Lamezias oli meil buss vastas, ainult bussijuht sees. Kysis midagi itaalia keeles ja kui ma vastata ei osanud, siis vaatas sellise n2oga, et mida me yldse Itaaliasse tulime. Marii suutis bussis magama j22da, aga mina ei tahtnud, et ma une pealt sureksin. Asi on liikluskultuuris. Mis kultuuris, seda ei olnudki. Buss oli 9 kohaline, mitte 19, nagu kirjas oli algul. Aga see buss s8itis 120-130 km tunnis ja meist kihutas yks sportauto veel m88da... 70 ja 80-alad ei olnud mingi n2itaja ning kaks samasuunalist rida olid ainult selleks, et kurve sirgeks s8ita. Kohutav. Seega ma olin v2ga 8nnelik kui me elusalt kohale j8udsime. Vastu tuli meile kolm kutti, kes meile v8tmed andsid ja meid korterisse juhatasid. Ei mingit Lindat (: Linda j8udis alles hiljem korterisse. Seega me tegime veel kartulipannkooke 8htul ja l2ksime allesp2rast 12 magama (kohaliku aja j2rgi, teie kella j2rgi p2rast yhte)
T2na hommikul k2isime Lindaga poes. Pidime midagi hommikuks ostma, et syya ka saada. Ostsin euroopaliku saia, suure pudeli j22teed, 4 v2ikest jogurtit, vinkupaki, kus oli 4 vinkut sees ja sulajuustu. Arve tuli 9.50€. P2ris lahe, eks. Otsisin niigi k8ige odavamaid asju. Tuletan siinkohal meelde, et me saame yhe korra p2evas syya ja 4 € p2evaraha. Muide syya saame restoranis, mis asub Euroformi kontori k8rval ja sinna peame bussiga s8itma. Umbes 10 min tee. Veel lahedam, eks ?
P2rast s88ki l2ksime Euroformi, saime Sandraga kokku (7 a Itaalias elanud leedulanna), kes meiega tegi korteri lepingud ja r22kis veel palju informatsiooni. Seej2rel s8itsime koos Luigiga (kirjapilt ?) bussiga tagasi korterisse. Saime hommikul bussipileti ka, mis kehtib 7 p2eva ja saame s8ita Rende ja Cozensa linnas.
Nii.. edasi kirjutan ma varsti, kuna me peame nyyd hakkama bussiga s8itma, et s88ma minna... Bussid k2ivad ka nii, kuis kunagi.. aga olgu. Ciao.
12 november 2011
Ja ongi aeg seal maal...
Pole teile jälle tükk aega kirjutanud, aga nüüd üritan võimalikult tihedalt plogi kirjutada. Sättimist ja tegemisi oli palju, inimesi, keda näha ja kellega nalja teha veel.
Minu ettevalmistused hõlmasid digikaamera laenamist, suure kohvri laenamist, apteegis käimist, dokumendifotode tegemist, sularaha väljavõtmist, itaali keelega tutvumist ja meeletut planeerimist, kuidas oma 10 nädala elu 20 kiloks kokku pakkida. Kõik on siiani sujunud. Panin kohvrisse ainult hädavajalikud asjad ja natuke nänni, käsipagas on ka riideid täis, aga ühtki keelatud asja vast kotis pole. Üle piiri peaksid nad mind laskma (:
Kaska jätsin ma maha. Seda muidugi põhjustel, et kergemat kaskat ei õnnestunud mul saada. Väga kahju. Minu vana kaska võtaks liiga palju ruumi ja teeks kohvri raskeks ka, seega loodan, et meil on võimalus normaalne kaska laenata, kui muidugi sõita ka saame.
Täpsemalt lendan ma hommikul kell 8.45 Tallinnast Riiga (55 min)
Riiast stardib lennuk 11.00 Rooma (3 h 5 min lendu ja elame üle ajas tagasi minemise) Kohaliku aja järgi 13.05 saabume Rooma.
Roomast 17.20 lendame Lamezia Terme poole (1 h 10 min) ja kohal oleme 18.30.
Sinna tullakse meile bussi või autoga vastu ning umbes 60 km sõitu ja saabume meie tulevasse elukohta Rende linna:
http://en.wikipedia.org/wiki/Rende
Ajakava on meil ka enam vähem teada. Sellest kirjutan siis täpsemalt, kui päriselt ka nii toimub nagu kirjas. Süüa saame 1 kord päevas ( lahe, eks ), ilmselt õhtusöök, ülejäänud toidukordadeks on päevaraha 4 € (mis oli algselt mõeldud 1 x päevas söömiseks)
Elama asume korterisse, mille tagatisraha peame maksma 50 € sulas. Juhul, kui me laseme sinna sisse võõraid inimesi ilma loata, võtame kedagi ööbima, lõhume mööblit, korterit ei korista või naabreid häirime, siis me seda raha enam ei näe. Kui eeskujulikud elanikud oleme, saame selle raha ilusasti tagasi.
Internetti meil pole korteris, aga vastuvõtja teadis rääkida, et varasemad elanikud on kusagil WIFI võrku püüdnud. Seda öeldi ka, et keegi ei tea, kui kauaks seda WIFIt on. Muidu pidime netis saama käia Euroforms RFSi (meie vastuvõtja) kontoris, kui see lahti on.
Kõigist sekeldustest hoolimata olen ma veel endiselt õnnelik, et ma sinna lendan. Kogemus on see igaljuhul, kas siis negatiivne või positiivne. Arvan, et 10 nädalat tuleb mõelda nii nagu itaallased mõtlevad ja kül me hakkama saame. Pealegi elab meiega koos veel Ungari (sorry, kui enne rääkisin, et Ukraina, ega ma ka vahet ei tee kõigel) ja Läti ja Leedu inimesi.
Selge. Ma nüüd tõmban viimased muusikakaustad telefoni, mõtlen veelkord läbi, mis asjad hommikul kotti lähevad ja kontrollin kõik veel üle. Kõik akud on laetud ja digikas juba sooja pandud, et teile hästi-hästi palju pilte teha (:
Olge armsad siin Eestis. Teistele praktikalistele palju jõudu, jaksu ja vastupidavust. Eks uuel aastal räägime ja teeme nalja.
PS. Tagasi peaksin plaanipäraselt tulema esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 20.05.
Minu ettevalmistused hõlmasid digikaamera laenamist, suure kohvri laenamist, apteegis käimist, dokumendifotode tegemist, sularaha väljavõtmist, itaali keelega tutvumist ja meeletut planeerimist, kuidas oma 10 nädala elu 20 kiloks kokku pakkida. Kõik on siiani sujunud. Panin kohvrisse ainult hädavajalikud asjad ja natuke nänni, käsipagas on ka riideid täis, aga ühtki keelatud asja vast kotis pole. Üle piiri peaksid nad mind laskma (:
Kaska jätsin ma maha. Seda muidugi põhjustel, et kergemat kaskat ei õnnestunud mul saada. Väga kahju. Minu vana kaska võtaks liiga palju ruumi ja teeks kohvri raskeks ka, seega loodan, et meil on võimalus normaalne kaska laenata, kui muidugi sõita ka saame.
Täpsemalt lendan ma hommikul kell 8.45 Tallinnast Riiga (55 min)
Riiast stardib lennuk 11.00 Rooma (3 h 5 min lendu ja elame üle ajas tagasi minemise) Kohaliku aja järgi 13.05 saabume Rooma.
Roomast 17.20 lendame Lamezia Terme poole (1 h 10 min) ja kohal oleme 18.30.
Sinna tullakse meile bussi või autoga vastu ning umbes 60 km sõitu ja saabume meie tulevasse elukohta Rende linna:
http://en.wikipedia.org/wiki/Rende
Ajakava on meil ka enam vähem teada. Sellest kirjutan siis täpsemalt, kui päriselt ka nii toimub nagu kirjas. Süüa saame 1 kord päevas ( lahe, eks ), ilmselt õhtusöök, ülejäänud toidukordadeks on päevaraha 4 € (mis oli algselt mõeldud 1 x päevas söömiseks)
Elama asume korterisse, mille tagatisraha peame maksma 50 € sulas. Juhul, kui me laseme sinna sisse võõraid inimesi ilma loata, võtame kedagi ööbima, lõhume mööblit, korterit ei korista või naabreid häirime, siis me seda raha enam ei näe. Kui eeskujulikud elanikud oleme, saame selle raha ilusasti tagasi.
Internetti meil pole korteris, aga vastuvõtja teadis rääkida, et varasemad elanikud on kusagil WIFI võrku püüdnud. Seda öeldi ka, et keegi ei tea, kui kauaks seda WIFIt on. Muidu pidime netis saama käia Euroforms RFSi (meie vastuvõtja) kontoris, kui see lahti on.
Kõigist sekeldustest hoolimata olen ma veel endiselt õnnelik, et ma sinna lendan. Kogemus on see igaljuhul, kas siis negatiivne või positiivne. Arvan, et 10 nädalat tuleb mõelda nii nagu itaallased mõtlevad ja kül me hakkama saame. Pealegi elab meiega koos veel Ungari (sorry, kui enne rääkisin, et Ukraina, ega ma ka vahet ei tee kõigel) ja Läti ja Leedu inimesi.
Selge. Ma nüüd tõmban viimased muusikakaustad telefoni, mõtlen veelkord läbi, mis asjad hommikul kotti lähevad ja kontrollin kõik veel üle. Kõik akud on laetud ja digikas juba sooja pandud, et teile hästi-hästi palju pilte teha (:
Olge armsad siin Eestis. Teistele praktikalistele palju jõudu, jaksu ja vastupidavust. Eks uuel aastal räägime ja teeme nalja.
PS. Tagasi peaksin plaanipäraselt tulema esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 20.05.
01 november 2011
Pikalt laialt viimastest nädalatest Säreveres
12. oktoober
Hoolduse tundides õpetasime hobuseid treileriga. Maneežis oli auto ja treiku ja meil olid Belive, Bermuda, Bassira, Anessa ja Sonett. Jalutasime sisse välja ja tekitasime kaeraga reiku vastu veidi huvi.
13. oktoober
Ratsutamas käisin Sonetiga. Katil oli Akira ja Kertul Leedi. Sonett on meil väike murelaps. Ei meeldi sellises olekus hobusega tegelikult sõita, kelle probleemi ei tea. Igaljuhul sõites ütles Reet, et ma ratset tugevamini võtaksin ja teda painutaksin seal väikeses maneežis ülipehmel pinnasel. Minu arust see hobune väga ei kannagi end.
Harjutus nägi lõpuks välja selline:
CXA keskliin, X-s peatus, paremale
KEH kaar, paremale
MK diagonaal, vasakule
BXE keskel kolm sammu, kui traavis, paremale
CXA keskliin, X-s peatus
Pärastlõunal hoolduses egime preijalgu korda. Võtsime ka fööni appi, et jalgu kiiremini kuivatada ja harjutasime hobuseid kaera abil fööni mitte kartma. Lõbus oli vähemalt ja hobused said ka uue kogemuse.
14. oktoober
Hoolduse tundi olin kuidagi üks jäänud. Tegin konspekti hobuse venitamise kohta ning vastasin Tallinn-Viin hobuse transpordi planeerimise ära. Seejärel tõin Soneti ära ja mängisime läbi situatsiooni, kuidas temaga Tartusse sõita. Täisvarustuses treilerisse jalutamine. Sonett saab sellega ilusti hakkama. Hobune maha, asjad ära ja koplisse ning võisin ratsutamise tundi minna. Seal vaatasime videot hüppeharjutustest ja fuleede lugemisest. Jaa siis võiski kodu poole minema hakata.
Laupäeval käisin Rock Cafes peol ka (: See oli lihtsalt mainimist väärt praegu.
17.-23. okt
Selle esmaspäevaga algas üks huvitav nädal. Suurt nagu ei saanudki midagi korda saadetud... Õhtul käisin Paides inglise keele koolitusel.
Teisipäeval käisin ervishoius. Hingamisteede teema.
Kolmapäeva hommikul pakkisime endid ja hobuse kokku ning asusime Tartu poole teele. Sonett arsti juurde. Sõit sujus õnneks ilusti. Tartus ei tahtnud meie tupsujalg hoonesse sisse minna, kliiniku koridor ei paistnud just kõige meeldivam talle. Meelitasime ta kaeraga ikka boksi ja arstid tulid teda uurima. Kohal olid ka tudengineiud. Omaette teema ikka.
Paar pilti sai ka klõpsitud nii Sonetist kui vaikselt kliinikus ringi luurates. (Aga mu nett keeldub neid praegu üles laadimast)
Kokkuvõtteks oli see lugu, et diagnoositi lai hambavahe, kuhu toit pidama jääb ja seetõttu on hobusel igemepõletik. Lõualiigestest pilti ei tehtud, kuigi Ulvi oli selle palve kirja pannud. Olgu, järelikult tuleb hammaste vahe laiemaks viilida.
Tagasi tulles sõitsime Viljandist läbi, käisime ratsavarustuse poes ja ostsin Aadule uued päitsed ka.
Reedel oli terve päev Astraga, valmistusime ja valmistasime ennast laupäevaseks ponidepäevaks ette. Laupäeval toimus ponide hindamine. Silusin enne maneeži ära, pandi rada üles ja eraldati hindajate ala. Igaüks meie kursuselt pidi kolme poni hindama. Pärast oli hindamiskoosolek, kus oma hindeid kohtunike omadega võrdlesime ja arutasime, miks keegi nii arvab. Selgitasime välja võitjad ja oligi päev korda läinud.
Kahju oli, et mõned inimesed endid nii targaks ja tähtsaks peavad, et isegi maneeži ei sobi pärast koristada. Tegelikult oleme me võrdsed õpilased praegu kõik, see ei loe, kui palju on kogemust, tarkust, vanust ja tähtsust. Kui õpime teist aastat sama õppekava järgi ja meile on antud ühesugused kohustused, siis on meie roll Särkus võrdne.
Õhtul oli ühikas ka väga lõbus Lausa nii lõbus, et pühapäeval oli ärgates imelik olla. Pühapäeval külastasin Jõgeva linna ja see oli ka nii omamoodi, et jälle oli naljakas. See selleks...
Uus esmaspäev, 24. okt, algas rohumaaviljelusega ja selle kontrolltöö vastamisega. Teisipäeval tervishoius töö ja ratsutamises töö ja järeltöö. Kolmapäeval viimased hoolduse tunnid, kus rääkisime klippamisest ja pügasime Safil karvu vähemaks. Mõlemad hoolduse kursused sain 5. Õhtul käisin jälle Paides ja Neljapäeval oli 4 rohumaaviljelust, pärast mida me koju saime, sest reedel oli iseseisev töö.
31. okt. Ruhumaaviljeluses jälle kt. Õhtul käisime Paides ja kuulsime juba midagi oma praktikale mineku kohta.
Teisipäeval tervishoidu päris mitu tundi, kus Siiboja tuli Soneti hambaid korrastama. Need olid ühed huvitavamad tervishoiu tunnid jälle. Arstid jõudsid järeldusele, et asi ei ole siiski hammastes. Hambad said hoolega viilitud, vahe süvendatud, et kogu sööt sealt välja tuleks ja susikad ka väljas. Asja probleem paistab olevat mälumises endas ehk siis lõualiigeses. Narksis hobuse lõualuud liigutati küljelt küljele ja see näitas, et ühele poole ei liigu lõualuu normaalselt, selleks et liiguks n-ö lõpuni, peab hobune suu avama ja seetõttu söödapallikesed suust pudenevadki. Kui asi oleks hammastes, siis oleks olukorra paranemist näha kohe, kui ta on toibunud. Õhtul jalutasime tallist läbi ning Sonetil oli söödahunnik ukse ees jälle... Ilmselge siis.
Õhtul käisime Mirja-Mai juures ka istumas ja kooki söömas. Viimane istumine enne praktikale minemist.
Kolmapäeval käisin rohumaaviljelust vastamas jälle ja Paides. Sain lennubroneeringu ja reisikindlustuse. Itaalia keele vestmiku ka. Lõpuks hakkas juba kohele jõudma, et ma päriselt lähengi Itaaliasse!
Neljapäeval võtsime ratsutamise tunnist hinded õpinguraamatusse, siis käisime Katiga Särevere tanklas jäätist ostmas ning läksime noorhobuse tundi. Sealt lasti meid veidi varem ühikasse ning jälle oli vaba aega. Tegime tervishoius jälle kontrolltöö ja läksime talli. Kokkuvõtvalt on Saagal äge bronhiit ja Laguna köhatamine on hullemaks läinud. Mõlemad elavad vabapidamistallis. Rohkem pole vaja öelda.
Veel viimane õhtu ühikas ja natuke naljategemist ning reede hommikul suhtlemise tundidesse. Võtsime viimasest koolipäevast sel aastal viimast ja isegi rohumaaviljelusest lasti meid varem minema. Pakkisime viimased asjad, ütlesime head aega ning tulime Säreverest tulema.
Nüüd üks vaba nädal ja stardin 13. november Tallinnast minema (:
Hoolduse tundides õpetasime hobuseid treileriga. Maneežis oli auto ja treiku ja meil olid Belive, Bermuda, Bassira, Anessa ja Sonett. Jalutasime sisse välja ja tekitasime kaeraga reiku vastu veidi huvi.
13. oktoober
Ratsutamas käisin Sonetiga. Katil oli Akira ja Kertul Leedi. Sonett on meil väike murelaps. Ei meeldi sellises olekus hobusega tegelikult sõita, kelle probleemi ei tea. Igaljuhul sõites ütles Reet, et ma ratset tugevamini võtaksin ja teda painutaksin seal väikeses maneežis ülipehmel pinnasel. Minu arust see hobune väga ei kannagi end.
Harjutus nägi lõpuks välja selline:
CXA keskliin, X-s peatus, paremale
KEH kaar, paremale
MK diagonaal, vasakule
BXE keskel kolm sammu, kui traavis, paremale
CXA keskliin, X-s peatus
Pärastlõunal hoolduses egime preijalgu korda. Võtsime ka fööni appi, et jalgu kiiremini kuivatada ja harjutasime hobuseid kaera abil fööni mitte kartma. Lõbus oli vähemalt ja hobused said ka uue kogemuse.
14. oktoober
Hoolduse tundi olin kuidagi üks jäänud. Tegin konspekti hobuse venitamise kohta ning vastasin Tallinn-Viin hobuse transpordi planeerimise ära. Seejärel tõin Soneti ära ja mängisime läbi situatsiooni, kuidas temaga Tartusse sõita. Täisvarustuses treilerisse jalutamine. Sonett saab sellega ilusti hakkama. Hobune maha, asjad ära ja koplisse ning võisin ratsutamise tundi minna. Seal vaatasime videot hüppeharjutustest ja fuleede lugemisest. Jaa siis võiski kodu poole minema hakata.
Laupäeval käisin Rock Cafes peol ka (: See oli lihtsalt mainimist väärt praegu.
17.-23. okt
Selle esmaspäevaga algas üks huvitav nädal. Suurt nagu ei saanudki midagi korda saadetud... Õhtul käisin Paides inglise keele koolitusel.
Teisipäeval käisin ervishoius. Hingamisteede teema.
Kolmapäeva hommikul pakkisime endid ja hobuse kokku ning asusime Tartu poole teele. Sonett arsti juurde. Sõit sujus õnneks ilusti. Tartus ei tahtnud meie tupsujalg hoonesse sisse minna, kliiniku koridor ei paistnud just kõige meeldivam talle. Meelitasime ta kaeraga ikka boksi ja arstid tulid teda uurima. Kohal olid ka tudengineiud. Omaette teema ikka.
Paar pilti sai ka klõpsitud nii Sonetist kui vaikselt kliinikus ringi luurates. (Aga mu nett keeldub neid praegu üles laadimast)
Kokkuvõtteks oli see lugu, et diagnoositi lai hambavahe, kuhu toit pidama jääb ja seetõttu on hobusel igemepõletik. Lõualiigestest pilti ei tehtud, kuigi Ulvi oli selle palve kirja pannud. Olgu, järelikult tuleb hammaste vahe laiemaks viilida.
Tagasi tulles sõitsime Viljandist läbi, käisime ratsavarustuse poes ja ostsin Aadule uued päitsed ka.
Reedel oli terve päev Astraga, valmistusime ja valmistasime ennast laupäevaseks ponidepäevaks ette. Laupäeval toimus ponide hindamine. Silusin enne maneeži ära, pandi rada üles ja eraldati hindajate ala. Igaüks meie kursuselt pidi kolme poni hindama. Pärast oli hindamiskoosolek, kus oma hindeid kohtunike omadega võrdlesime ja arutasime, miks keegi nii arvab. Selgitasime välja võitjad ja oligi päev korda läinud.
Kahju oli, et mõned inimesed endid nii targaks ja tähtsaks peavad, et isegi maneeži ei sobi pärast koristada. Tegelikult oleme me võrdsed õpilased praegu kõik, see ei loe, kui palju on kogemust, tarkust, vanust ja tähtsust. Kui õpime teist aastat sama õppekava järgi ja meile on antud ühesugused kohustused, siis on meie roll Särkus võrdne.
Õhtul oli ühikas ka väga lõbus Lausa nii lõbus, et pühapäeval oli ärgates imelik olla. Pühapäeval külastasin Jõgeva linna ja see oli ka nii omamoodi, et jälle oli naljakas. See selleks...
Uus esmaspäev, 24. okt, algas rohumaaviljelusega ja selle kontrolltöö vastamisega. Teisipäeval tervishoius töö ja ratsutamises töö ja järeltöö. Kolmapäeval viimased hoolduse tunnid, kus rääkisime klippamisest ja pügasime Safil karvu vähemaks. Mõlemad hoolduse kursused sain 5. Õhtul käisin jälle Paides ja Neljapäeval oli 4 rohumaaviljelust, pärast mida me koju saime, sest reedel oli iseseisev töö.
31. okt. Ruhumaaviljeluses jälle kt. Õhtul käisime Paides ja kuulsime juba midagi oma praktikale mineku kohta.
Teisipäeval tervishoidu päris mitu tundi, kus Siiboja tuli Soneti hambaid korrastama. Need olid ühed huvitavamad tervishoiu tunnid jälle. Arstid jõudsid järeldusele, et asi ei ole siiski hammastes. Hambad said hoolega viilitud, vahe süvendatud, et kogu sööt sealt välja tuleks ja susikad ka väljas. Asja probleem paistab olevat mälumises endas ehk siis lõualiigeses. Narksis hobuse lõualuud liigutati küljelt küljele ja see näitas, et ühele poole ei liigu lõualuu normaalselt, selleks et liiguks n-ö lõpuni, peab hobune suu avama ja seetõttu söödapallikesed suust pudenevadki. Kui asi oleks hammastes, siis oleks olukorra paranemist näha kohe, kui ta on toibunud. Õhtul jalutasime tallist läbi ning Sonetil oli söödahunnik ukse ees jälle... Ilmselge siis.
Õhtul käisime Mirja-Mai juures ka istumas ja kooki söömas. Viimane istumine enne praktikale minemist.
Kolmapäeval käisin rohumaaviljelust vastamas jälle ja Paides. Sain lennubroneeringu ja reisikindlustuse. Itaalia keele vestmiku ka. Lõpuks hakkas juba kohele jõudma, et ma päriselt lähengi Itaaliasse!
Neljapäeval võtsime ratsutamise tunnist hinded õpinguraamatusse, siis käisime Katiga Särevere tanklas jäätist ostmas ning läksime noorhobuse tundi. Sealt lasti meid veidi varem ühikasse ning jälle oli vaba aega. Tegime tervishoius jälle kontrolltöö ja läksime talli. Kokkuvõtvalt on Saagal äge bronhiit ja Laguna köhatamine on hullemaks läinud. Mõlemad elavad vabapidamistallis. Rohkem pole vaja öelda.
Veel viimane õhtu ühikas ja natuke naljategemist ning reede hommikul suhtlemise tundidesse. Võtsime viimasest koolipäevast sel aastal viimast ja isegi rohumaaviljelusest lasti meid varem minema. Pakkisime viimased asjad, ütlesime head aega ning tulime Säreverest tulema.
Nüüd üks vaba nädal ja stardin 13. november Tallinnast minema (:
Tellimine:
Postitused (Atom)