26 jaanuar 2011

Vahelduseks midagi toredat ka

Eile oli üks huvitav päev jälle. Esimesed majanduse tunnid küll nii huvitavad ei olnud, aga pärastlõunal oli hooldus. Saime palju varustust puhastada. Seebitasime, poleerisime ja õlitasime. Ulvi külastas meid ka vahepeal ja rääkis ühest meie talli hobuse saatusest.

Pärast tunde läks Kati Freyaga sõitma ja olin talle abiks vähe. Kui tagasitulles riietusruumis olime, kutsus Esti mind ja Katit sõitma. Ta teeb treeneri pabereid ning vajab treening-gruppi. Mina sain Safiriga sõita, Kati Baironiga, veel olid Marii ja Lance, Marilin Hanksiga ja Maris Lanzeriaga.

Läksime maneeži, olime ilusti rivis, läksime selga ja jalutasime algul. Saf oli kuidagi nii võõras, kõrge ja kiitsakas. Korra ehmatas ka ning olin väga krampis seal seljas. Esti mainis ka seda ja palus lõdvestuda.

Tegime palju harjutusi, mingit niisama sörkimist ei olnud. Trenn oli hästi läbi mõeldud ja harjutused arusaadavad. Ta pani hästi palju koonuseid igale poole, kui midagi tegime. Suure voldi sõitmiseks oli latt ja kaks koonust, milleni sõitma pidime. Nurkades olid koonused, et nurgad hästi läbi sõidaksime ja tähtedes tegime peatusi, tõstsime traavile ja alustasime harjutusi. Mulle meeldis see trenn väga. Safiga olin ka lõpuks julgem ja tegime natukene galoppi ka. Galopp oli hästi pika sammuga ja selline hüplev. Küllalt harjumatu oli seljas olla, aga ma vähemalt ei kartnud, et sealt alla tulen. Lausa naeratasin seal endamisi ja hea tunne oli.

Kati L läks ka oma hobusele selga. Nägime esimest korda teda oma hobusega. Nii tore, et kõigile midagi positiivset jagus. Mul oli tõesti hea meel pärast trenni. Arutasimegi just, et sellist asja pole enam ammu olnud...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar